3. Dislokatsioon

Kui jääv- või piimahammas ei ole kukkunud suust välja, kuid hamba asend hambakaares muutus ja tihti kannatanu tunneb, et ei saa kokku hammustada, siis on tegemist dislokatsiooniga ehk traumajärgse hamba asendi muutusega (RHK-10 diagnoosikood S03.2). Sageli võib traumaga kaasneda hammast ümbritseva lõualuu murd. Dislokatsioonide alla kuuluvad luksatsioontraumad: alveolaarjätke murd, ekstrusioon, intrusioon ja lateraalne luksatsioon. Luksatsiooni korral võib hammas nihkuda alveoolist välja (ekstrusioon), alveooli sisse (intrusioon)  ning ette, taha või külgsuunas (lateraalne luksatsioon) (vt Foto 7). 

Traumaga võib kaasneda hamba liikuvus, häired kokku hammustamisel, verejooks ja valu. Parema parenemise ja heade pikaajaliste ravitulemuste saavutamiseks on vajalik dislokatsiooniga ehk asendit muutnud hamba kohene ümberpositsioneerimine ja stabiliseerimine. Hambaarsti vastuvõtule tuleks pöörduda kohe või esimesel võimalusel, kuid soovituslikult 24 tunni jooksul. 

Pane tähele! Piimahammas, mis on väga liikuv, ei pruugi olla liikuv dislokatsiooniga hambatrauma tõttu, vaid seetõttu, et ta hakkab vahetuma! Tavaliselt hakkavad piimahambad vahetuma eelkooliealistel ehk 5-6-aastastel lastel! Kõige täpsemalt oskab olukorda hinnata hambaarst! 

Trauma tõttu tekkinud hamba luksatsiooni korral ei ole esmaabi andmine nii aegkriitiline, kui avulsiooni korral, kuid kannatanu võib vajada mõnel juhul siiski kohest abi. Olenevalt vigastuse raskusastmest võib luksatsioon varieeruda lihtsamatest juhtudest, nagu põrutus või subluksatsioon, kus hammas jääb siiski oma kohale väheste kahjustuste ja liikuvusega, kuni keerulisemate juhtudeni, nagu ekstrusioon, intrusioon ning lateraalne luksatsioon. 

Siinkohal vaatleme lühidalt hamba luksatsiooni eri tüüpide iseloomulikke kliinilisi tunnuseid: 

1. Põrutus 

• Hammas ei ole nihkunud ega liikuv, kuid periodontaalligament on vigastatud. 
• Võib esineda turse ja veritsus ja tundlikkus või valu hamba puudutamisel ning koputlusel. 

2. Subluksatsioon 

• Hammas on veidi liikuv, kuid ei ole oma asendit muutnud. 
• Võib esineda igemete veritsust ja ebamugavustunnet hammustamisel. 

3. Ekstrusioon 

• Hammas on osaliselt hambasombust välja nihkunud, kuid jääb suhu. 
• Hammas on liikuv ja naaberhammastest pikem, igemevaos võib näha veritsust. 

4. Intrusioon 

• Hammas on surutud sügavamale hambasompu, hammas on naaberhammastest lühem. 
• Hammas on liikumatu ja koputlusel või puudutades väga valulik, esineb veritsust. 

5. Lateraalne luksatsioon 

• Hammas on nihkunud külgsuunas, tihti huulte või keele poole. 
• Hammas on reeglina liikumatu ja ümbritsev alveolaarluu võib olla murdunud, hammas on puudutusele või koputlusele väga valulik.