1. Hambatraumad ja nende ennetamine 

Hambatrauma on hammast või seda ümbritsevate kudede vigastus, mille tagajärjel võib tekkida hambakrooni või –juure murd, hammast ümbritseva luu ja pehmete kudede vigastus, hamba asendi muutumine või hamba eemaldumine lõualuust. 

Traumaatilised hambavigastused (THV) moodustavad märkimisväärse osa kehavigastustest. Maailmas on hambatraumade levimus jäävhammaskonnas 15% ja piimahammaskonnas 23%.  

Kelle seas hambatraumad esinevad? 

Hambatraumad võivad esineda igas vanuses, kuid need on kõige levinumad laste ja noorte täiskasvanute seas, esinedes rohkem meestel kui naistel. 25% lastest ja 33% täiskasvanutest on elu jooksul kogenud jäävhamba traumat. Hambavigastuste esinemissagedus erivajadustega inimeste seas on 23%. Spordi tegemine suurendab samuti hambatraumade esinemisvõimalust, võistlussportlaste seas on hambatraumade esinemissagedus 53%. Eriti sagedased on sellised vigastused kontaktsetel spordialadel nagu jalgpall ja korvpall. 

Tervisekassa andmete järgi osutati hambatrauma diagnoosiga seotud Tervisekassa poolt rahastatud tervishoiuteenuseid  Eestis 2022. aastal 966 isikule, 2023. aastal 1011 isikule ja  2024. aastal 1075 isikule. Enamus abi vajajatest on olnud alla 19-aastased. Tegelik hambatraumade arv võib olla aga suurem.   

Miks võib tegelik hambatraumade arv Eestis olla suurem? 

• Hambatrauma diagnoosikoodina määratakse midagi muud kui Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis RHK-10 välja toodud S02.5 Hambamurd või S03.2 Hamba dislokatsioon ja see ei kajastu Tervisekassa statistikas. 
• Kuigi Tervisekassa rahastab hambatraumade korral vältimatu abi andmist, ei ole kõik raviasutused Tervisekassa lepingupartnerid. Seega puuduvad Tervisekassal andmed nende inimeste kohta. 
• Kõik inimesed ei pöördu hambatrauma järgselt hambaarsti vastuvõtule ja hambatrauma diagnoos jääb määramata.