{"id":61,"date":"2024-04-04T01:59:44","date_gmt":"2024-04-03T22:59:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/emaili-ja-dentiini-struktuuri-anomaaliad\/"},"modified":"2024-04-11T16:50:58","modified_gmt":"2024-04-11T13:50:58","slug":"emaili-ja-dentiini-struktuuri-anomaaliad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/emaili-ja-dentiini-struktuuri-anomaaliad\/","title":{"rendered":"Emaili ja dentiini struktuuri anomaaliad"},"content":{"rendered":"

H\u00fcpoplaasia<\/h3>\n

H\u00fcpoplaasia (hypoplasia) <\/em>on enamasti lokaalne emaili paksuse v\u00e4henemine<\/strong> \u2013 email on normaalsest \u00f5hem m\u00f5nes kohas. K\u00f5ige enam esineb seda j\u00e4\u00e4vintsisiividel ja esimistel molaaridel.<\/p>\n

P\u00f5hjus on suuremas osas (~90%) seotud lokaalsete v\u00f5i s\u00fcsteemsete v\u00f5i p\u00e4randuvate probleemidega nagu n\u00e4iteks geneetilised sundroomid, hormoonid, ravimid, infektsioonid ja allergia. Kahjustuse ulatus ja paiknemine s\u00f5ltub toimiva faktori m\u00f5ju kestvusest.<\/p>\n

Tavaliselt on haaratud samal ajahetkel arenenud hammaste alged ja kahjustus on s\u00fcmmeetriline. \u00dche hamba h\u00fcpoplaasia p\u00f5hjuseks on sageli trauma v\u00f5i p\u00f5letik.<\/p>\n

\"an1.png\"<\/p>\n

Fotol on alumise teise premolaari bukaalsel k\u00fcljel kollakasvalge struktuurimuutus. P\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla piimahamba apikaalne periodontiit, mis m\u00f5jutas l\u00f5ualuus asunud j\u00e4\u00e4vhamba alge emaili moodustumist. Foto: Saag jt Ks\u00fclitooli uuring T\u00dc Stomatoloogia kliinikus.<\/h5>\n

Fluoroos<\/h3>\n

Fluoroos (fluorosis) <\/em>on tihedalt seotud elukohaj\u00e4rgse joogivee fluoriidide sisaldusega<\/strong> (vaata Eesti joogivee fluoriidide sisaldus https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-levimus-eestis<\/a>).<\/p>\n

Kasutusel on erinevaid klassifikatsioone, millest tuntumad on hambapinna fluoroosi indeks (TSFI \u2013 the Tooth Surface Fluorosis Index<\/em>) ja Thylstrup-Fejerskov indeks (TFI),<\/em> mida kasutatakse epidemioloogilistes uuringutes ning Dean\u00b4i indeks.<\/p>\n

Kliiniliselt piisab fluoroosi raskusastme m\u00e4\u00e4ramisest. Fluoroos v\u00f5ib esineda kerge vormina (\u00fcksikud paralleelsed valkjad jooned v\u00f5i alad), keskmise raskusega (n\u00e4htavad valged laigud ja alad emailis) kuni raske vormini, kus esinevad pruunid ja h\u00fcpoplastilised alad hammastel.<\/p>\n

Teatud piirkonnad Eestis (L\u00e4\u00e4ne-Eesti ja saared) on v\u00e4ga k\u00f5rge fluoriidide sisaldusega ja seal on fluoroos laialt levinud. Lisaks on \u00fcksikuid alasid hajusalt \u00fcle kogu Eesti, kuid nende hulk on seoses joogiveele esitatavate n\u00f5uete rakendamisega j\u00e4rjest v\u00e4henenud.<\/p>\n

\"an2.png\"<\/p>\n

Fotol olevatel j\u00e4\u00e4vmolaaridel on h\u00e4sti n\u00e4htav fluoroos. Erinevus kaariese esmasest kahjustusest (valge laigu staadiumist) on asukoht \u2013 v\u00e4rvunud on alad, mis ei ole kaariese paiknemisele t\u00fc\u00fcpilised. Foto: Saag jt Ks\u00fclitooli uuring T\u00dc Stomatoloogia kliinikus.<\/h5>\n\n\n\n
\"huuumark.png\"Loe lisaks:<\/strong> A.Saava, E.Indermitte teadust\u00f6\u00f6 kokkuvote \u201cJoogivee liigsest fluoriididesisaldusest tulenev hambafluoroosi risk Eesti elanikel ja soovitused riski v\u00e4hendamiseks\u201d\u00a0 http:\/\/rahvatervis.ut.ee\/bitstream\/1\/920\/1\/Saava2008.pdf<\/a><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

H\u00fcpoplaasia H\u00fcpoplaasia (hypoplasia) on enamasti lokaalne emaili paksuse v\u00e4henemine \u2013 email on normaalsest \u00f5hem m\u00f5nes kohas. K\u00f5ige enam esineb seda j\u00e4\u00e4vintsisiividel ja esimistel molaaridel. P\u00f5hjus on suuremas osas (~90%) seotud lokaalsete v\u00f5i s\u00fcsteemsete v\u00f5i p\u00e4randuvate probleemidega nagu n\u00e4iteks geneetilised sundroomid, …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-61","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":355,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions\/355"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}