{"id":60,"date":"2024-04-04T01:59:44","date_gmt":"2024-04-03T22:59:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/hammaste-kuju-ehk-morfoloogia-anomaaliad\/"},"modified":"2024-04-11T16:50:22","modified_gmt":"2024-04-11T13:50:22","slug":"hammaste-kuju-ehk-morfoloogia-anomaaliad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/hammaste-kuju-ehk-morfoloogia-anomaaliad\/","title":{"rendered":"Hammaste kuju ehk morfoloogia anomaaliad"},"content":{"rendered":"

Hamba kuju<\/strong> on indiviidile omane<\/strong> ja hammastel ongi mitmeid anatoomilisi variante.\u00a0Hambad varieeruvad nii laiuse (intsisiivid) kui k\u00f6prude suuruse ja arvu (molaarid, harvem premolaarid) poolest.<\/p>\n

Levinumad kujuanomaaliad:<\/p>\n

Kahestunud hammas<\/span><\/h3>\n

V\u00f5ib olla tegemist olukorraga, kus \u00fchest hambaalgmest<\/strong> areneb kaks hammast v\u00f5i kasvavad kaks hammast<\/strong> osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult kokku.<\/strong> Kliiniliselt on hammas normaalsest suurem ja jagab \u00fchist pulbi\u00f5\u00f5nt. Hambakroonil on n\u00e4ha kokkupuutekohal vagu. Esinemissagedus j\u00e4\u00e4vhammaskonnas on k\u00f5rgem (0,1%) kui piimahammaskonnas \u00a0(0,5%). P\u00f5hjuseks peetakse hamba arenguaegset traumat.<\/p>\n

R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel on n\u00e4ha \u00fche juurega, kuid krooni osas kahestunud ajutised lateraalsed intsiivid. L\u00f5ikumata intsiivid on normaalse kujuga.<\/p>\n

\"anomaalia6.png\"<\/p>\n

\n
Allikas:\u00a0http:\/\/www.ijdr.in\/viewimage.asp?img=IndianJDentRes_2013_24_2_277_116680_f2.jpg<\/a><\/h5>\n<\/div>\n

\"anomaalia7.png\"<\/p>\n

\n
Allikas:http:\/\/medicine.academic.ru\/24220\/gemination<\/a><\/h5>\n<\/div>\n

Kokkukasvanud hamba(juure)d<\/h3>\n

P\u00f5hjuseks peetakse traumat v\u00f5i ruumipuudust v\u00f5i hamba asendianomaaliat. Enam esineb seda tagumises ja \u00fclemises piirkonnas (kokku kasvavad teine ja kolmas molaar). Kui anomaalia j\u00e4\u00e4b r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel diagnoosimata, v\u00f5ib hamba eemaldamise k\u00e4igus esineda ootamatuid raskusi.<\/p>\n

\"anomaalia8.png\"<\/p>\n

\n
Allikas:http:\/\/theolduvaigorge.tumblr.com\/post\/39329037955\/malformalady-concrescence-describes-the-union<\/a><\/h5>\n<\/div>\n

(Lisa)k\u00f6ber<\/h3>\n

Eeshammastel, enam \u00fclemistel lateraalsetel intsisiividel, v\u00f5ib palatinaalsel pinnal esineda k\u00f6ber, mis ulatub kuni poole hamba k\u00f5rguseni (Taloni k\u00f6ber).<\/p>\n

\"anomaalia9.png\"<\/p>\n

\n
Allikas:http:\/\/www.contempclindent.org\/viewimage.asp?img=ContempClinDent_2012_3_4_491_107453_f2.jpg<\/a><\/h5>\n<\/div>\n

Lisak\u00f6brud on tavalised ka molaaridel. \u00dclemiste molaaride palatinaalsel poolel asub Carabelli k\u00f6bruna tuntud lisak\u00f6ber. \u00a0Fotol on n\u00e4ha geneetiliselt m\u00e4\u00e4ratud lisak\u00f6pru palatinaalsel ehk suulae poolel nii \u00fclemisel teisel piimamolaaril (hambarea eelviimane hammas) kui esimesel j\u00e4\u00e4vmolaaril (viimane hammas hambareas).<\/p>\n

\"anomaalia91.png\"<\/p>\n

Foto: Saag jt Ks\u00fclitooli uuring T\u00dc Stomatoloogia kliinikus<\/h5>\n

Dens evaginatus<\/em><\/h3>\n

Tuntud ka tsentraalse tuberkulumi ehk keskse k\u00f6brukese nime all, mis paikneb keskses hambavaos. Enim esineb alumistel j\u00e4\u00e4vatel premolaaridel ning enamasti bilateraalselt (ehk kahepoolselt). Harva esinev ja p\u00f5hjus tundub olevat geneetiline.<\/p>\n

\"anomaalia92.png\"<\/p>\n

\n
Allikas:http:\/\/www.dimensionsofdentalhygiene.com\/2014\/07_July\/Features\/Detect_Tooth_Abnormalities.aspx<\/a><\/h5>\n<\/div>\n

Dens invaginatus<\/em><\/h3>\n

Kasutatakse ka iseloomustavat v\u00e4ljendit\u00a0dens in dente<\/em>,<\/strong> t\u00f5lkes \u201chammas hambas\u201d. Tegemist on emaili pinna sissesopistumisega, mille s\u00fcgavus varieerub. Enamasti avastatakse see juhuleiuna r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttelt. K\u00f5ige enam esineb see kahepoolselt \u00fclemistelt lateraalsetel intsisiividel.<\/p>\n

\"anomaalia93.png\"<\/p>\n

\n
Allikas:\u00a0http:\/\/www.srt-psc.com\/1case98.html<\/a><\/h5>\n<\/div>\n

Taurodontism<\/h3>\n

Hammas on suurenenud ja samal ajal on suurenenud ka pulbi\u00f5\u00f5s, mis nihutab pulbi\u00f5\u00f5ne p\u00f5hja\u00a0 mitmejuurelistel hammastel apikaalsemale (ehk juuretippude) poole. Esineb peamiselt j\u00e4\u00e4vhammaskonnas ja kaasneb sageli m\u00f5ne s\u00fcndroomiga.<\/span><\/p>\n

\"anomaalia94.png\"<\/p>\n

\n
Allikas:http:\/\/www.contempclindent.org\/viewimage.asp?img=ContempClinDent_2012_3_6_253_101108_f1.jpg<\/a><\/h5>\n<\/div>\n

K\u00f5verdumine<\/h3>\n

Juure k\u00f5verdumine, mille p\u00f5hjuseks on enamasti trauma juure arengu faasis. Sagedamini esineb hammastel, mis on ka enim trauma t\u00f5ttu vigastatavad j\u00e4\u00e4vhambad: \u00fclemised intsisiivid ja seej\u00e4rel alumised intsisiivid. Selline k\u00f5verdunud juur v\u00f5ib raskendada juureravi ja hamba eemaldamist.<\/p>\n

\"anomaalia95.png\"<\/p>\n

\n
Allikas:http:\/\/www.foundationendodontics.com\/wp-content\/blogs.dir\/1221\/files\/2013\/12\/bs2.jpg<\/a><\/h5>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hamba kuju on indiviidile omane ja hammastel ongi mitmeid anatoomilisi variante.\u00a0Hambad varieeruvad nii laiuse (intsisiivid) kui k\u00f6prude suuruse ja arvu (molaarid, harvem premolaarid) poolest. Levinumad kujuanomaaliad: Kahestunud hammas V\u00f5ib olla tegemist olukorraga, kus \u00fchest hambaalgmest areneb kaks hammast v\u00f5i kasvavad …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-60","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/60","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/60\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":353,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/60\/revisions\/353"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}