{"id":40,"date":"2024-04-04T01:59:43","date_gmt":"2024-04-03T22:59:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/topograafiline-ehk-anatoomiline-klassifikatsioon\/"},"modified":"2024-04-11T16:41:54","modified_gmt":"2024-04-11T13:41:54","slug":"topograafiline-ehk-anatoomiline-klassifikatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/topograafiline-ehk-anatoomiline-klassifikatsioon\/","title":{"rendered":"Topograafiline ehk anatoomiline klassifikatsioon"},"content":{"rendered":"<p>Pikka aega oli levinud Ameerika hambaarsti G. V. <strong>Black\u00b4i <\/strong>(elas 1836-1915) poolt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud klassifikatsioon, kus hamba krooniosas olevad kaarieskahjustused jaotati viide klassi (v\u00f5i\u00a0 kuude, arvestades hiljem lisatud erivormi, mil kahjustus on k\u00f6bru tipul). Selline jaotus oli aluseks kaviteedi kujundamisele kaariese restauratiivsel ravil t\u00e4idismaterjaliga.<\/p>\n<h3>Klass I<\/h3>\n<p>Kaviteet paikneb hamba lohkudes ja vagudes: premolaaride ja molaaride oklusaalsel pinnal, kaasa arvatud alumiste molaaride bukaalses ja \u00fclemiste molaaride palatinaalses fisuuris ning \u00fclemiste intsisiivide palatinaalsel pinnal.<\/p>\n<h3>Klass II<\/h3>\n<p>Kaviteet paikneb premolaaride ja molaaride proksimaalpinnal.<\/p>\n<h3>Klass III<\/h3>\n<p>Kaviteet\u00a0 asub kaniinide ja intsisiivide proksimaalpinnal, kusjuures intsisaalne nurk ei ole haaratud.<\/p>\n<h3>Klass IV<\/h3>\n<p>Kaviteet\u00a0 asub kaniinide ja intsisiivide proksimaalpinnal, kusjuures on haaratud ka intsisaalne nurk.<\/p>\n<h3>Klass V<\/h3>\n<p>Kaviteet paikneb \u00fcksk\u00f5ik millise hamba labiaalse, bukaalse, lingvaalse v\u00f5i palatinaalse pinna gingivaalses kolmandikus. Klass VI (ei kuulu algsesse Black\u00b4i poolt loodud klassifikatsiooni, vaid lisati hiljem teiste poolt). Kaviteet paikneb kaniinide, premolaaride ja molaaride k\u00f6prudel.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"605\" height=\"236\" class=\"alignnone wp-image-110 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon24.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon24.png\" alt=\"joon24.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon24.png 605w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon24-300x117.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 605px) 100vw, 605px\"><\/p>\n<h5>Allikas: <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Greene_Vardiman_Black%20\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Greene_Vardiman_Black<\/a><\/h5>\n<p>See klassifikatsioon oli <strong>oluline kaviteedi kujundamisel<\/strong>, sest <strong>arvestas m\u00e4lumisel langevat j\u00f5udu<\/strong> ja <strong>t\u00e4idise mehhaanilist p\u00fcsivust kaviteedis<\/strong>, kuid kaotas oma t\u00e4htsuse kui kasutusel e v\u00f5eti adhesiivsed t\u00e4idismaterjalid, mis seostuvad hambakoega keemiliselt ja ei vaja ulatuslikke retentsioone.<\/p>\n<p>Black\u00b4i kaviteedi prepareerimise <strong>n\u00f5uded kehtivad endiselt <\/strong>ja neid tuleb arvestada eesk\u00e4tt <strong>ulatuslike kaarieskahjustuste ravi korral <\/strong>\u2013 \u00a0suuri t\u00e4idiseid valmistades.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pikka aega oli levinud Ameerika hambaarsti G. V. Black\u00b4i (elas 1836-1915) poolt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud klassifikatsioon, kus hamba krooniosas olevad kaarieskahjustused jaotati viide klassi (v\u00f5i\u00a0 kuude, arvestades hiljem lisatud erivormi, mil kahjustus on k\u00f6bru tipul). Selline jaotus oli aluseks kaviteedi kujundamisele kaariese &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":333,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/333"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}