{"id":35,"date":"2024-04-04T01:59:43","date_gmt":"2024-04-03T22:59:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-klassifikatsioon\/"},"modified":"2024-04-04T02:00:10","modified_gmt":"2024-04-03T23:00:10","slug":"kaariese-klassifikatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-klassifikatsioon\/","title":{"rendered":"Progresseerumise alusel"},"content":{"rendered":"\n\n\n
\n

\"huuumark-pikk.png\"Progresseerumise alusel<\/strong> jaotatakse kaaries:<\/p>\n

    \n
      \n
    • akuutne ehk \u00e4ge kaaries<\/span><\/li>\n
    • krooniline kaaries<\/span><\/li>\n
    • peetunud kaaries<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

      Akuutne ehk \u00e4ge kaaries<\/h3>\n

      Akuutne kahjustus haarab enamasti mitmeid hambaid. Kahjustus on peamiselt hele<\/strong>, vahel ka helepruun v\u00f5i hall, juustutaolise konsistentsiga. V\u00f5ib esineda tundlikkus.<\/p>\n

      S\u00fclg ei suuda akuutse kahjustuse koldes tekkivaid happeid neutraliseerida kuna kahjustuse avaus on esialgu v\u00e4ga v\u00e4ike ja s\u00fclje juurdep\u00e4\u00e4s s\u00fcgavamale osale puudub.<\/p>\n

      Krooniline kaaries<\/h3>\n

      Sellist t\u00fc\u00fcpi kahjustus kulgeb pikaldaselt<\/strong>, paikneb mitmetel hammastel ja on v\u00e4iksem kui akuutne kaarieskahjustus. Valukaebus enamasti puudub, kuna pulbi poole tekib vastuseks \u00e4rritajale sekundaarne dentiin<\/strong>.\u00a0 Dekaltsifitseerunud dentiin on tumepruun ja nahkjas.<\/p>\n

      Pulbipoolne prognoos on hea ja vaid s\u00fcgav kahjustus vajab pulbi katmist ja\/v\u00f5i isoleerimist.\u00a0<\/p>\n

      \"joon26.png\"<\/p>\n

      Foto \u00fclemises servas on kontaktpinnal paiknev dentiinikaaries, mille tume v\u00e4rvus viitab protsessi kroonilisusele. Vaatamata kahjustuse suhtelisele s\u00fcgavusele kaebused puuduvad. Foto: Saag jt. Ks\u00fclitooliuuring Tartu \u00dclikooli Stomatoloogia kliinikus.<\/h5>\n

      Peetunud kaaries<\/h3>\n

      Selline stabiliseerunud kahjustus<\/strong> ei n\u00e4ita progresseerumise m\u00e4rke. S\u00f5ltuvalt suuseisundi muutusest v\u00f5ib isegi k\u00fcllalt ulatuslik kahjustus peetuda. Peetunud kaaries dentiinis on tumepruun ja k\u00f5venenud<\/strong>. Dentiinituubulid on skleroseerunud ja sageli on moodustunud sekundaarne dentiin.<\/p>\n

      Sellist peetunud kahjustust v\u00f5ib n\u00e4ha suuh\u00fcgieeni, toitumisharjumuste jms paranemisel oklusaalsel, kus s\u00fcljel on hea juurdep\u00e4\u00e4s ja ei teki toiduj\u00e4\u00e4kide retensiooni. Samuti on kahjustus sagedane proksimaalpinnal, kus ta on h\u00e4sti n\u00e4htav kui naaberhammas eemaldub\/eemaldatakse ning gingivaalsel, igemejoonel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n\n
      \"huuumark-pikk.png\"Kaarioosse protsessi peamine aktiivsuse n\u00e4itaja<\/strong> on seega kahjustunud kudede v\u00e4rvus<\/strong>. Kriitjasvalge laik emailis n\u00e4itab aktiivset protsessi<\/strong>, tumedam pruun aga peetunud kahjustust<\/strong>. Dentiinis on hele, pehme ja tundlik kude m\u00e4rk aktiivsest protsessist<\/strong>, samas kui tumenenud, suurema tugevusega, v\u00e4hetundlik kude viitab aeglustunud, kroonilise iseloomuga v\u00f5i peetunud protsessile<\/strong>.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Progresseerumise alusel jaotatakse kaaries: akuutne ehk \u00e4ge kaaries krooniline kaaries peetunud kaaries Akuutne ehk \u00e4ge kaaries Akuutne kahjustus haarab enamasti mitmeid hambaid. Kahjustus on peamiselt hele, vahel ka helepruun v\u00f5i hall, juustutaolise konsistentsiga. V\u00f5ib esineda tundlikkus. S\u00fclg ei suuda akuutse …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":251,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/251"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}