{"id":32,"date":"2024-04-04T01:59:43","date_gmt":"2024-04-03T22:59:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/emailikaaries\/"},"modified":"2024-04-11T16:40:24","modified_gmt":"2024-04-11T13:40:24","slug":"emailikaaries","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/emailikaaries\/","title":{"rendered":"Emailikaaries"},"content":{"rendered":"<p>Emailikaaries algab laial alal emailipinnal ja tungib kolmnurkse aheneva koonusekujulise kahjustusena s\u00fcgavamale emaili.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"41\" height=\"100\" class=\"alignnone wp-image-91\" style=\"float: left; margin-left: 10px; margin-right: 10px;\" title=\"huuumark-pikk.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/huuumark-pikk-1.png\" alt=\"huuumark-pikk.png\">Algava kaariese tsoonid<\/strong> (emailis, loetletud s\u00fcvalt pindmisele):\n<ul>\n<li style=\"list-style-type: none;\">\n<ul>\n<li>translutsentne tsoon<\/li>\n<li>tume tsoon<\/li>\n<li>kahjustuse p\u00f5hiosa<\/li>\n<li>pindmine tsoon<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h3><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"132\" height=\"180\" class=\"alignnone wp-image-99\" style=\"float: right; margin-left: 20px; margin-right: 20px;\" title=\"Allikas: [val=http:\/\/pocketdentistry.com\/6-diagnosis-and-prevention-of-dental-caries\/ href=http:\/\/pocketdentistry.com\/6-diagnosis-and-prevention-of-dental-caries\/]\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon18.png\" alt=\"Allikas: [val=http:\/\/pocketdentistry.com\/6-diagnosis-and-prevention-of-dental-caries\/ href=http:\/\/pocketdentistry.com\/6-diagnosis-and-prevention-of-dental-caries\/]\">Translutsentne tsoon<\/h3>\n<p>See on k\u00f5ige s\u00fcgavamale ulatuv tsoon, mis n\u00e4itab tulevase kaarieskahjustuse suunda ja ulatust. Alas on poorid ja t\u00fchikud, mille hulk on v\u00f5rreldes kahjustamata koega 10 korda suurem \u2013 need tekivad karioossel protsessil vabanevate vesiniku ioonide tungimisel \u00fcmbritsevasse koesse.\u00a0 see kiht v\u00f5ib ka puududa.<\/p>\n<h3>Tume tsoon<\/h3>\n<p>Siinsed \u00f5huga t\u00e4idetud poorid (nende maht \u00a0on umbes 2-4%) muudavad selle ala emailis opaakseks. Tumeda ala maht n\u00e4itab remineralisatsiooni ulatust.<\/p>\n<h3>Kahjustuse p\u00f5hiosa<\/h3>\n<p>See ala j\u00e4\u00e4b pinna ja tumeda tsooni vahele ning moodustab suurima osa kahjustusest, kui toimub demineralisatsioon. T\u00fchikute osa on varieeruv: 5%-st\u00a0 \u00e4\u00e4realadel kuni 25%-ni keskosas. Selles piirkonnas v\u00f5ib leiduda baktereid.<\/p>\n<h3>Pindmine tsoon<\/h3>\n<p>Suhteliselt v\u00e4hekahjustunud ala \u2013 emaili pind on s\u00fclje mineraalide ja fluoriidide toimel h\u00fcpermineraliserunud.\u00a0 Pooride hulk on v\u00e4iksem kui kahjustuse p\u00f5hiosas.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"386\" height=\"264\" class=\"alignnone wp-image-100 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon20.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon20.png\" alt=\"joon20.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon20.png 386w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon20-300x205.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 386px) 100vw, 386px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Emailikaaries algab laial alal emailipinnal ja tungib kolmnurkse aheneva koonusekujulise kahjustusena s\u00fcgavamale emaili. Algava kaariese tsoonid (emailis, loetletud s\u00fcvalt pindmisele): translutsentne tsoon tume tsoon kahjustuse p\u00f5hiosa pindmine tsoon Translutsentne tsoon See on k\u00f5ige s\u00fcgavamale ulatuv tsoon, mis n\u00e4itab tulevase kaarieskahjustuse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-32","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":328,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32\/revisions\/328"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}