{"id":28,"date":"2024-04-04T01:59:42","date_gmt":"2024-04-03T22:59:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-paiknemine-hambal\/"},"modified":"2024-04-11T16:38:55","modified_gmt":"2024-04-11T13:38:55","slug":"kaariese-paiknemine-hambal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-paiknemine-hambal\/","title":{"rendered":"Kaariese paiknemine hambal"},"content":{"rendered":"<p><strong>Enamus kaarieskahjustusi<\/strong> tekib <strong>kindlates kohtades<\/strong>, seal kuhu kinnitub k\u00f5ige enam hambakattu ja kust seda k\u00f5ige raskem eemaldada on: fissuurid ja lohud, siledatel\u00a0 hambapindadel aproksimaalsed kontakpinnad ja gingivaalne kontuur ning juurepind.<\/p>\n<h3>Lohud ja fissuurid (vaod)<\/h3>\n<p>See on ala, kus suur osa on hamba anatoomial, eriti <strong>fissuuride t\u00fc\u00fcbil<\/strong>. \u00dcldistatult v\u00f5ib \u00f6elda, et mida kitsam ja s\u00fcgavam fissuur on, seda suurem on risk fissuurikaariese arenemiseks.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" border=\"1\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"41\" height=\"41\" class=\"alignnone wp-image-85\" style=\"margin-left: 10px; margin-right: 10px;\" title=\"kysimark.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/kysimark.png\" alt=\"kysimark.png\"><strong>Kas tead?\u00a0<\/strong>Nango (1960) jaotas fissuurid kuju j\u00e4rgi t\u00fc\u00fcpidesse:\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 21px;\">V ja U t\u00fc\u00fcpi fissuurid on isepuhastuvad ja seet\u00f5ttu v\u00e4hevastuv\u00f5tlikud kaarieskahjustusele.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 21px;\">I t\u00fc\u00fcp on kitsas fissuur, mis laieneb oma p\u00f5hjas, emaili-dentiini piiril. Seda t\u00fc\u00fcpi fissurid on vastuv\u00f5tlikud kaariesele.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 21px;\">K t\u00fc\u00fcp on samuti kaarieskahjustusele vastuv\u00f5tlik. Sisenemiskoht v\u00f5ib olla tunduvalt v\u00e4iksem kui tegelik kahjustus, mis laieneb emaili-dentiini piiri l\u00e4hedal, muutes seet\u00f5ttu diagnoosimise keerukamaks.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: 21px;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"605\" height=\"423\" class=\"alignnone wp-image-95 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon14.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon14.png\" alt=\"joon14.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon14.png 605w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon14-300x210.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 605px) 100vw, 605px\"><\/span><\/p>\n<h5>Fotol on kitsas s\u00fcgav fissuur, kus bakterid on mehhaanilise eemaldamise ja s\u00fclje toime eest suhteliselt h\u00e4sti kaitstud. Allikas: <a href=\"http:\/\/www.ijdr.in\/viewimage.asp?img=IndianJDentRes_2009_20_3_326_57376_u7.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ijdr.in\/viewimage.asp?img=IndianJDentRes_2009_20_3_326_57376_u7.jpg<\/a><\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h3>Siledad hambapinnad<\/h3>\n<p>Siledatest hambapindadest on sagedaseimateks kaariese paiknemise kohtadeks <strong>proksimaalsed (kontakt)pinnad<\/strong> ning<strong> hambakaelad.<\/strong> Selles piirkonnas s\u00f5ltub hambakatu hulk olulisel m\u00e4\u00e4ral suuh\u00fcgieenist. Protsess kulgeb emailiprismades paralleelselt ja dentiini j\u00f5udes ulatuslikumalt, koonusekujuliselt, suunaga pulbi poole.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"414\" height=\"276\" class=\"alignnone wp-image-96 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon15.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon15.png\" alt=\"joon15.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon15.png 414w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon15-300x200.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 414px) 100vw, 414px\"><\/p>\n<h5>Fotol on n\u00e4ha puudulikust suuh\u00fcgieenist tekkinud igeme l\u00e4hedal paiknevad valged demineralisatsioonialad piki hambakaelu. Foto: Saag jt Ks\u00fclitooliuuring T\u00dc stomatoloogia kliinikus.<\/h5>\n<p>Proksimaalkaaries tekib v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega igeme normaalse anatoomia puhul, kui hambapapill t\u00e4idab kogu interproksimaalse ala allpool proksimaalset kontakti.<\/p>\n<h3>Juurekaaries<\/h3>\n<p>Juurepind, mis on karedam kui email, on hea alus hambakatu kinnitumiseks. Samuti on juurepinda kattev \u00f5huke <strong>tsement v\u00e4iksema vastupanuv\u00f5imega<\/strong> kui email. Kahjustus tekib juurepinnal kergemini, \u00a0kulgeb kiiremini ja on hambapulbile l\u00e4hemal. Kahjustus on U-kujuline, selgelt eristuvate servadega.<\/p>\n<p>Juurekaariese esinemine on sagedasem vanematel inimestel, sest selles vanusegrupis esineb enam igemete taandumist kaasneva juurepinna paljastumisega.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"266\" height=\"172\" class=\"alignnone wp-image-97 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon16.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon16.png\" alt=\"joon16.png\"><\/p>\n<h5>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.smilesforlifeoralhealth.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.smilesforlifeoralhealth.org\/<\/a><\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enamus kaarieskahjustusi tekib kindlates kohtades, seal kuhu kinnitub k\u00f5ige enam hambakattu ja kust seda k\u00f5ige raskem eemaldada on: fissuurid ja lohud, siledatel\u00a0 hambapindadel aproksimaalsed kontakpinnad ja gingivaalne kontuur ning juurepind. Lohud ja fissuurid (vaod) See on ala, kus suur osa &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":324,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/324"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}