{"id":27,"date":"2024-04-04T01:59:42","date_gmt":"2024-04-03T22:59:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-patofusioloogia\/"},"modified":"2024-04-11T16:38:29","modified_gmt":"2024-04-11T13:38:29","slug":"kaariese-patofusioloogia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-patofusioloogia\/","title":{"rendered":"Kaariese patof\u00fcsioloogia"},"content":{"rendered":"<p>Esmane kaarieskahjustus on <strong>hambakoe demineralisatsioon<\/strong>, mille p\u00f5hjuseks on hambakatu bakterite poolt s\u00fcsivesikute metaboliseerumisel tekkiv j\u00e4rsk<strong> pH langus<\/strong>.<\/p>\n<p>Hambakatu bakterite poolt eritatavate hapete toimel lahustuvad mineraalid hamba pinnast v\u00e4lja \u2013 toimub emaili <strong>demineralisatsioon<\/strong>. S\u00fclje puhvers\u00fcsteemid viivad katu pH m\u00f5ne aja jooksul taas neutraalsele tasemele ja mineraalid p\u00f6\u00f6rduvad hamba pinda tagasi \u2013 toimub <strong>remineralisatsioon<\/strong>.\u00a0 Ajaliselt kestab viimane 3-4 korda kauem kui demineralisatsioon. \u00a0Selline protsess toimub hamba pinnal iga s\u00fcsivesikute tarvitamise korra j\u00e4rgselt.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"423\" height=\"181\" class=\"alignnone wp-image-93 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon12.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon12.png\" alt=\"joon12.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon12.png 423w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon12-300x128.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 423px) 100vw, 423px\"><\/p>\n<h5 style=\"text-align: center;\">Allikas: <a href=\"http:\/\/www.penbaypilot.com\/affiliate-post\/toothfully-speaking-tooth-tip-week\/12151\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.penbaypilot.com\/affiliate-post\/toothfully-speaking-tooth-tip-week\/12151<\/a><\/h5>\n<p><strong>Esmane kaarieskahjustus<\/strong> paikneb ainult hambapinnal\u00a0 (emailis) \u00a0ja on n\u00e4htav valge poorse alana, kuid emili pind on terve. Selline algj\u00e4rgus kahjustus v\u00f5ib s\u00fclje mineraalide toimel iseenesest paraneda (remineraliseeruda).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"128\" height=\"143\" class=\"alignnone wp-image-94 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon13.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon13.png\" alt=\"joon13.png\"><\/p>\n<h5 style=\"text-align: center;\">Allikas: <a href=\"http:\/\/ohiodentalclinics.com\/curricula\/sealant\/mod3_2_1.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/ohiodentalclinics.com\/curricula\/sealant\/mod3_2_1.html<\/a><\/h5>\n<p>Demineraliseerunud hambapind v\u00f5ib kahjustuda\u00a0 ja tekib <strong>kudede destruktsioon<\/strong> \u2013 karioosne defekt ehk \u00f5\u00f5nsus hambakoes, mis enam ei taastu. Sealt alates vajab enamus kahjustusi juba restauratiivset ravi t\u00e4idismaterjalidega. Tugeva emailikihi puhul v\u00f5ib kahjustus dentiinis kulgeda varjatult pikka aega enne kui email kollabeerub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esmane kaarieskahjustus on hambakoe demineralisatsioon, mille p\u00f5hjuseks on hambakatu bakterite poolt s\u00fcsivesikute metaboliseerumisel tekkiv j\u00e4rsk pH langus. Hambakatu bakterite poolt eritatavate hapete toimel lahustuvad mineraalid hamba pinnast v\u00e4lja \u2013 toimub emaili demineralisatsioon. S\u00fclje puhvers\u00fcsteemid viivad katu pH m\u00f5ne aja jooksul &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":323,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/323"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}