{"id":26,"date":"2024-04-04T01:59:42","date_gmt":"2024-04-03T22:59:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-tekketeooriad\/"},"modified":"2024-04-11T16:38:09","modified_gmt":"2024-04-11T13:38:09","slug":"kaariese-tekketeooriad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-tekketeooriad\/","title":{"rendered":"Kaariese tekketeooriad"},"content":{"rendered":"<p>Kaariese tekkes on mitu <strong>h\u00fcpoteesi<\/strong>:<\/p>\n<ul>\n<li>Mittespetsiifilise katu h\u00fcpotees \u2013 kaariese tekkimine on seotud kogu hambakatu mikroobide aktiivsusega, milles osalevad paljud liigid.<\/li>\n<li>Spetsiifilise katu h\u00fcpotees (Walter Loesche) pakkus, et kaariese teke on seotud teatud spetsiifiliste \u00a0mikroorganismide t\u00fcvedega, millest olulisemad on <em><em><em><em><em>Staphylococcus\u00a0<\/em><\/em><\/em><\/em>aureus<\/em>\u00a0ja\u00a0<em><em>Streptococcus\u00a0<\/em>\u00a0sobrinus.<\/em><\/li>\n<li>Hambakatu \u00f6koloogiline h\u00fcpotees (Marsh) v\u00e4idab, et kaariese tekke m\u00e4\u00e4ravad tasakaalu muutused\u00a0\u00a0 residentmikroflooras.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kaariese<strong> tasakaaluteooria<\/strong> (Featherstone jt) \u00fctleb, et demineralisatsiooni ja remineralisatsiooni protsessid on d\u00fcnaamilises tasakaalus. Kui riskitegurid (kariogeensed bakterid, s\u00fclje puudus, sage s\u00fcsivesikute tarbimine) on \u00fclekaalus, areneb kaarieskahjustus.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"420\" class=\"alignnone wp-image-92 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon11.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon11.png\" alt=\"joon11.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon11.png 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon11-300x210.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p>Kaariese <strong>tekketeooriad<\/strong>:<\/p>\n<ul>\n<li>Happeteooria<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e7e6e40d362-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e7e6e40d362-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e7e6e40d362-collapse\">(kl\u00f5psa lugemiseks)\u00a0<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e7e6e40d362-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e7e6e40d362-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Keemiline (happe) teooria on \u00fcks varasematest teooriatest.\u00a0 Selle p\u00fcstitas juba 1882. aastal W.D.Miller, kes v\u00e4itis et kaaries on keemilis-parasitaarne protsess, mis kulgeb kahes faasis.<\/p>\n<p>Bakterid toodava s\u00fcsivesikute metabolismil happelisi ainevahetusprodukte, mis lahustavad emailist mineraale \u2013 toimub emaili demineralisatsioon. N\u00f5rgenenud hambakude on vastuv\u00f5tlikum lagunemisele ja sellele j\u00e4rgneb omakorda dentiini dekaltsifikatsioon ja lahustumine.<\/p>\n<p>* Miller tegi katse, kus leib, liha ja suhur segati s\u00fcljega ning sellesse lahusesse asetati hammas. Kehatemperatuuril hoitud lahuses bakterite ainevahetusel tekkiv piimhape p\u00f5hjustas juba 48 tunni jooksul eelnevalt kahjustamata dentiini demineralisatsiooni.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<ul>\n<li>Parasitoloogiline (septiline) teooria<\/li>\n<li>Proteol\u00fc\u00fctiline teooria<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e7e6e40d368-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e7e6e40d368-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e7e6e40d368-collapse\">(kl\u00f5psa lugemiseks)\u00a0<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e7e6e40d368-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e7e6e40d368-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Happeteooriale vastanduvalt p\u00fcstitati v\u00e4ide, et kaaries on algselt proteol\u00fc\u00fctiline protsess. Selle p\u00f5hjal on orgaaniline v\u00f5i valguline osa (nt emaili lamellid) esmane sissep\u00e4\u00e4s mikroobide invasiooniks.<\/p>\n<p>* See teooria osutus valeks esmase kahjustuse suhtes, sest kaaries tekkis ka neil rottidel, kelledele ei esinenud proteol\u00fc\u00fctilisi mikroorganisme.<\/p>\n<p>Siiski on proteol\u00fc\u00fcsil oma osa s\u00fcgavama kaarieskahjustuse progresseerumisel.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<ul>\n<li>Proteol\u00fc\u00fcsi- kelatsiooni teooria<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e7e6e40d36a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e7e6e40d36a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e7e6e40d36a-collapse\">(kl\u00f5psa lugemiseks)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e7e6e40d36a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e7e6e40d36a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Teooria loojaks on Schatz (1955). Kelatsioon on metalli ioonide teatud t\u00fc\u00fcpi sideme moodustumine. Email dekaltsifitseerub kaltsiumi ioonide kelatiseerumisel.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kaariese tekkes on mitu h\u00fcpoteesi: Mittespetsiifilise katu h\u00fcpotees \u2013 kaariese tekkimine on seotud kogu hambakatu mikroobide aktiivsusega, milles osalevad paljud liigid. Spetsiifilise katu h\u00fcpotees (Walter Loesche) pakkus, et kaariese teke on seotud teatud spetsiifiliste \u00a0mikroorganismide t\u00fcvedega, millest olulisemad on Staphylococcus\u00a0aureus\u00a0ja\u00a0Streptococcus\u00a0\u00a0sobrinus. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":322,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/322"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}