{"id":18,"date":"2024-04-04T01:59:42","date_gmt":"2024-04-03T22:59:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-levimus-eestis\/"},"modified":"2025-05-22T19:52:02","modified_gmt":"2025-05-22T16:52:02","slug":"kaariese-levimus-eestis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/kaariese-levimus-eestis\/","title":{"rendered":"Kaariese levimus Eestis"},"content":{"rendered":"<p><strong>Epidemioloogilised andmed kaariese levimusest ja esinemissagedusest Eestis<\/strong> on eba\u00fchtlased ja kogutud erinevate uuringute k\u00e4igus, haarates peamiselt lapsi (Wolf jt 1996, Alanen \u00a0jt 2000, Dragheim jt 2000, Olak jt 2007). Valitsus on rahastanud \u00fcksikuid projekte (Saag jt 1998). Kogutud andmed ei ole olnud seet\u00f5ttu t\u00e4ielikud \u2013 need ei kata k\u00f5iki maakondi, kogu elanikkonda ega k\u00f5iki vanusegruppe, kuid annavad meile l\u00e4htekoha levimuse d\u00fcnaamika hindamiseks.<\/p>\n<p>Kaariesevaba hammaskonnaga (dmft=0) oli 37% 24-35 kuu vanustest Eesti lastest ja vaid 18% 36-47-kuulistest (Olak jt 2007).<\/p>\n<p>Tartu 7-aastastel koolilastel oli kaariesest kahjustunud piimahambaid 84%-l (Draghein jt 2000). Keskmine n\u00e4itaja j\u00e4\u00e4vhammaskonnas oli kogu Eestis 70% 12-aastastel ja t\u00f5usis kiiresti, olles 15 aasta vanustel juba 81% (Wolf jt 1996).<\/p>\n<p>Allikas: \u00a0Riina Runnel. Oral health among elementary school children and the effects of polyol candies on the prevention of dental caries. Doctoral thesis. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/mobile.dspace.ut.ee\/handle\/10062\/45930?show=full\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/mobile.dspace.ut.ee\/handle\/10062\/45930?show=full<\/a><\/p>\n<p>Esimene kogu Eestit haaranud uuring <strong>3-, 6- ja 12-aastaste laste suutervisest<\/strong> toimus 2018. aastal Tartu \u00dclikooli, Eesti Hambaarstide Liidu ja Tervisekassa koost\u00f6\u00f6s dr Jana Olaki juhtimisel.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" border=\"1\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<h4><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"41\" height=\"41\" class=\"alignnone wp-image-85\" style=\"margin: 10px; float: left;\" title=\"kysimark.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/kysimark.png\" alt=\"kysimark.png\">\u00dclesanne:\u00a0<\/strong>Vaata veebilehelt artiklit laste suutervise uuringu kokkuv\u00f5ttest <a href=\"https:\/\/ut.ee\/et\/sisu\/uuring-eesti-laste-suutervis-vajab-suuremat-tahelepanu\">Uuring: Eesti laste suutervis vajab suuremat t\u00e4helepanu | Tartu \u00dclikool<\/a>\u00a0 ja leia sealt vastused k\u00fcsimustele:<\/h4>\n<ul>\n<li><strong>Milline on Eesti 3-, 6- ja 12-aastaste laste hammaste olukord?<\/strong><\/li>\n<li><strong>Mis on selle p\u00f5hjuseks?<\/strong><\/li>\n<li><strong>Kes tasub laste hammaste ravi eest?<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>T\u00e4iskasvanute suutervisealased andmed kogutakse Tervisekassale edastatavate raviarvete ja TAI (Tervise Arengu Instituut) poolt iga kahe aasta tagant l\u00e4biviidavate k\u00fcsitlusuuringute kaudu. Need ei ole kaugeltki t\u00e4ielikud ega anna meile \u00fclevaadet tegelikust ravivajadusest.<\/p>\n<p>Seni on ainuke kogu Eestit kaardistanud<strong> t\u00e4iskasvanute suutervise uuring<\/strong> l\u00e4bi viidud Tervisekassa, Eesti Hambaarstide Liidu ja Tartu \u00dclikooli Hambaarstiteaduse instituudi koost\u00f6\u00f6s aastatel 2019-2021. Uuringu vastutav juht oli dr Riina Runnel, Uuringu kokkuv\u00f5ttega saab tutvuda <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Publications\/Display\/b81dffaf-515e-4753-8a3a-5b7c580ec5bc\">ETIS.<\/a><\/p>\n<p>Uuringu tulemustest on dr Marjo Sinij\u00e4rvel valmimas doktorit\u00f6\u00f6 ja ta on andnud mitmeid intervjuusid, mis on lihtsasti k\u00e4ttesaadavad:<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/tervisekassa.ee\/blogi\/suutervise-uuring\">Suutervise uuring: hambaarsti juurde j\u00f5utakse liiga hilja<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/tervise.geenius.ee\/rubriik\/uudis\/taiskasvanute-suutervise-uuring-kolmveerand-ule-35-aastastest-eestlastest-vajab-hambaravi\/\">T\u00e4iskasvanute suutervise uuring: kolmveerand \u00fcle 35-aastastest eestlastest vajab hambaravi \u2013 Tervisegeenius<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/tervis.postimees.ee\/8141351\/eestlaste-suutervis-on-seotud-nii-haridustaseme-palga-kui-elukohaga\">Eestlaste suutervis on seotud nii haridustaseme, palga kui elukohaga<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/meditsiiniteadused.ut.ee\/et\/sisu\/uuring-naitab-et-kolmveerand-ule-35-aastastest-inimestest-vajab-hambaravi\">Uuring n\u00e4itab, et kolmveerand \u00fcle 35-aastastest inimestest vajab hambaravi | Tartu \u00dclikool<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>\u00dclesanne: Tutvu neist m\u00f5ne artikliga v\u00f5i kuula raadiosaadet <a href=\"https:\/\/kuku.pleier.ee\/podcast\/kuue-samba-taga\/132121\">Kuue samba taga: T\u00e4iskasvanute suutervise uuring | Kuku<\/a> ja p\u00fc\u00fca leida vastused j\u00e4rgnevatele k\u00fcsimustele:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><strong>Millised on suutervisega seotud probleemid Eesti t\u00e4iskasvanutel?<\/strong><\/li>\n<li><strong>Mis on nende p\u00f5hjuseks?\u00a0<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p>Ajal, mil kasutati v\u00e4hem fluoriididega hambapastat, oli kaariesest haaratus k\u00f5rgem Kagu-Eestis, kus on <strong>v\u00e4ga madal fluoriidide sisaldus p\u00f5hjavees<\/strong>. Fluoriide on v\u00e4hem pinnavees, nt Tallinnas ja Narvas, kus joogivesi tuleb suuresti pinnaveekogudest (vastavalt \u00dclemiste j\u00e4rvest ja Narva veehoidlast). Samas leidub ka v\u00e4ga k\u00f5rge fluoriidide tasemega alasid, seda peamiselt L\u00e4\u00e4ne-Eestis ja saartel. Praeguseks on toksilise fluoriidide tasemega joogiveega veevarustuss\u00fcsteeme alles j\u00e4\u00e4nud m\u00f5ned \u00fcksikud ja tarbijate hulk nendes on v\u00e4ike.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e7cd6a9d1c1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e7cd6a9d1c1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e7cd6a9d1c1-collapse\">Kl\u00f5psa kaardi n\u00e4gemiseks <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e7cd6a9d1c1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e7cd6a9d1c1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><br>\n<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"1376\" class=\"alignnone wp-image-89\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon9.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon9.png\" alt=\"joon9.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon9.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon9-223x300.png 223w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon9-762x1024.png 762w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon9-768x1032.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\">\n<h5>Allikas: Ene Indermitte, Astrid Saava, Enn Karro. Reducing Exposure to High Fluoride Drinking Water in Estonia\u2014A Countrywide Study.\u00a0<em>Int. J. Environ. Res. Public Health<\/em>\u00a02014,\u00a0<em>11<\/em>(3), 3132-3142; doi:<a href=\"http:\/\/dx.doi.org\/10.3390\/ijerph110303132\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">10.3390\/ijerph110303132<\/a><\/h5>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Epidemioloogilised andmed kaariese levimusest ja esinemissagedusest Eestis on eba\u00fchtlased ja kogutud erinevate uuringute k\u00e4igus, haarates peamiselt lapsi (Wolf jt 1996, Alanen \u00a0jt 2000, Dragheim jt 2000, Olak jt 2007). Valitsus on rahastanud \u00fcksikuid projekte (Saag jt 1998). Kogutud andmed ei &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":391,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/391"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}