{"id":16,"date":"2024-04-04T01:59:42","date_gmt":"2024-04-03T22:59:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/teised-suuoone-probleemid\/"},"modified":"2025-05-22T21:55:32","modified_gmt":"2025-05-22T18:55:32","slug":"teised-suuoone-probleemid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/teised-suuoone-probleemid\/","title":{"rendered":"Teised suu\u00f5\u00f5ne probleemid"},"content":{"rendered":"<p>Kui kaaries on peamine hammaste kaotuse p\u00f5hjus kuni keskeani, siis hilisemas vanuses suureneb hammaste kaotus <strong>parodondihaiguste t\u00f5ttu.<\/strong> Parodondihaigused on krooniline p\u00f5letik hambaid \u00fcmbritsevates kinnitus- ja tugikudedes. Haiguse raskusaste on v\u00e4ga erinev, alates kergest igemep\u00f5letikust ehk gingiviidist kuni t\u00f5siste parodondikudede kahjustusteni, mille tagaj\u00e4rjel hambad kaotatakse.<\/p>\n<p>\u00dcle 15-aastaste hulgas on parodondihaiguste levimus maailmas umbes 19%.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"465\" height=\"380\" class=\"alignnone wp-image-86 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon6.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon6.png\" alt=\"joon6.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon6.png 465w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon6-300x245.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 465px) 100vw, 465px\"><\/p>\n<h5>\u00dcldine parodondi indeks 35-44-aastaste t\u00e4iskasvanute hulgas regiooniti WHO Database andmetel (Allikas: <a href=\"http:\/\/www.who.int\/oral_health\/publications\/orh_idj54_03_petersen.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.who.int\/oral_health\/publications\/orh_idj54_03_petersen.pdf<\/a>)<\/h5>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-377 aligncenter\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled1-300x193.png\" alt=\"\" width=\"531\" height=\"342\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled1-300x193.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled1-1024x657.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled1-768x493.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled1.png 1083w\" sizes=\"auto, (max-width: 531px) 100vw, 531px\"><\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"https:\/\/www.who.int\/team\/noncommunicable-diseases\/global-status-report-on-oral-health-2022\/\">The Global Status Report on Oral Health 2022<\/a><\/p>\n<p><strong>Raskeid hamba kinnituskudede haiguseid esineb 5-15%-l elanikkonnast.<\/strong> Parodondihaigustel on puuduliku suuh\u00fcgieeni k\u00f5rval oluline <strong>seos tubakatoodete tarvitamisega<\/strong>. Rasked parodondihaigused halvendavad mitmete \u00fcldhaiguste kulgu. Oluline seos on uuringutes leitud eesk\u00e4tt diabeediga, aga ka teatud s\u00fcdame- veresoonkonnahaigustega.<\/p>\n<p>Suu\u00f5\u00f5s on k\u00fcllalt sage<strong> kasvajate paiknemiskoht<\/strong> ja n\u00e4itab t\u00f5usutendentsi. Veidi enam esineb seda meestel, varieerudes enamikes maades vahemikus\u00a0 1-10 juhtu 100000 elaniku kohta. Riskiteguriks on taas suitsetamine, seda eriti kombinatsioonis alkoholiga.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-394 aligncenter\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled2-300x191.png\" alt=\"\" width=\"505\" height=\"322\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled2-300x191.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled2-1024x651.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled2-768x489.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled2.png 1091w\" sizes=\"auto, (max-width: 505px) 100vw, 505px\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-395 aligncenter\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled3-300x195.png\" alt=\"\" width=\"495\" height=\"322\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled3-300x195.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled3-1024x667.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled3-768x500.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/Untitled3.png 1077w\" sizes=\"auto, (max-width: 495px) 100vw, 495px\">Allikas: <a href=\"https:\/\/www.who.int\/team\/noncommunicable-diseases\/global-status-report-on-oral-health-2022\/\">The Global Status Report on Oral Health 2022<\/a><\/p>\n<p>Lisaks neile on veel teisigi suu\u00f5\u00f5nega seotud seisundeid. Vahest \u00fcks p\u00e4evakohasemaid on <strong>hammaste traumad<\/strong>, eriti seoses kukkumiste, v\u00e4givalla, kontakt- ja ekstreemspordi ning liiklus\u00f5nnetustega. Eestis on sellealase teavitust\u00f6\u00f6 ja ravi eestvedajaks dr Anna Firsova.<\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne: loe artiklit <a href=\"https:\/\/tervisekassa.ee\/blogi\/mida-teha-kui-oled-vigastanud-hammast\">Mida teha, kui oled vigastanud hammast? | Tervisekassa<\/a> ja m\u00f5tle enda jaoks v\u00e4lja kolm punkti, mis on hambatrauma puhul k\u00f5ige olulisemad meeles pidada ja j\u00e4rgida, et hamba prognoos oleks parim.\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Erinevate hambatraumade puhuse t\u00e4psema tegutsemisjuhendi leiad vajadusel Tervisekassa tr\u00fckisest Hambatraumad (link: <a href=\"https:\/\/tervisekassa.ee\/media\/798\/download?inline\">download<\/a> v\u00f5i\u00a0<a href=\"https:\/\/tervisekassa.ee\/media\/798\/download?inline\">https:\/\/tervisekassa.ee\/media\/798\/download?inline).<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui kaaries on peamine hammaste kaotuse p\u00f5hjus kuni keskeani, siis hilisemas vanuses suureneb hammaste kaotus parodondihaiguste t\u00f5ttu. Parodondihaigused on krooniline p\u00f5letik hambaid \u00fcmbritsevates kinnitus- ja tugikudedes. Haiguse raskusaste on v\u00e4ga erinev, alates kergest igemep\u00f5letikust ehk gingiviidist kuni t\u00f5siste parodondikudede kahjustusteni, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":400,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/400"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}