{"id":15,"date":"2024-04-04T01:59:42","date_gmt":"2024-04-03T22:59:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/hambakaariese-levimus\/"},"modified":"2025-05-22T21:35:25","modified_gmt":"2025-05-22T18:35:25","slug":"hambakaariese-levimus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/hambakaariese-levimus\/","title":{"rendered":"Hambakaariese levimus"},"content":{"rendered":"<p>\u00dclemaailmset suutervise j\u00e4lgimist koordineerib WHO (World Health Organization) ehk Maailma Terviseorganisatsioon. \u00dcheks levinumaks vanusegrupiks, kellelt andmeid kogutakse, on 12-aastased lapsed. See vanus on valitud rahvusvaheliseks monitooringuks mille alusel saab v\u00f5rrelda ja teha prognoose.<\/p>\n<p>Laste hambakaariese v\u00e4henemine on aset leidnud peaaegu k\u00f5igis regioonides ja riikides.\u00a0 1980ndatel oli 51%-l\u00a0 12-aastastel <strong>DMFT 3 v\u00f5i v\u00e4hem<\/strong>. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 49%-l oli see indeks k\u00f5rgem kui 3. Aastaks 2000 oli DMFT madalam kui 3 juba 68%-l sama vanadest lastest ja seda eesk\u00e4tt arengumaades elutingimuste, elustiili ja paranenud hambaravi k\u00e4ttesaadavuse arvel.<\/p>\n<h5>DMFT indeksi trend 12-aastaste laste hulgas (Allikas:<a href=\"\/www.mah.se\/CAPP\/Country-Oral-Health-Profiles\/According-to-Alphabetical\/Global-DMFT-for-12-year-olds-2011\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"> http:\/\/www.mah.se\/CAPP\/Country-Oral-Health-Profiles\/According-to-Alphabetical\/Global-DMFT-for-12-year-olds-2011\/<\/a>)<\/h5>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"493\" height=\"410\" class=\"alignnone wp-image-80 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon2.png\" alt=\"joon2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon2.png 493w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon2-300x249.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 493px) 100vw, 493px\"><\/p>\n<h5>Hambakaariese esinemine (DMFT) 12-aastastel lastel WHO regionaalsete \u00fcksuste andmetel (Allikas: <a href=\"http:\/\/www.who.int\/oral_health\/publications\/orh_idj54_03_petersen.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.who.int\/oral_health\/publications\/orh_idj54_03_petersen.pdf<\/a>)<\/h5>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"605\" height=\"394\" class=\"alignnone wp-image-81 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon3.png\" alt=\"joon3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon3.png 605w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon3-300x195.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 605px) 100vw, 605px\"><\/p>\n<h5>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.mah.se\/PageFiles\/770502926\/DMFT%202014.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.mah.se\/PageFiles\/770502926\/DMFT%202014.jpg<\/a><\/h5>\n<p>Kuigi andmeid kogutakse \u00fcle maailma, ei ole need \u00fchtlased. On riike, kus andmebaasid on v\u00e4ga t\u00e4psed (P\u00f5hjamaad) ja riike, kust laekuvad andmed on osalised ja ei kata kogu territooriumi. Andmeid kogutakse standardiseeritult ning uuendatakse regulaarselt ning need on \u00fchises andmebaasis.<\/p>\n<p><span class=\"jCAhz ChMk0b\"><span class=\"ryNqvb\">V<\/span><\/span>aatamata vahepealsele edule on kaaries ja eriti muud suu\u00f5\u00f5ne haigused taas t\u00f5usuteel. P\u00f5hjuseks peetakse n\u00e4ilist turvatunnet, rahvaste liikumisi ja stabiilsete ennetusprogrammide katkemisi. Ainult j\u00e4rjepidev teadlikkuse t\u00f5stmine ja suunatud ennetust\u00f6\u00f6 annab suutervise edendamisel h\u00e4id tulemusi. Huvi korral saad raportiga tutvuda veebilehel <a href=\"https:\/\/www.who.int\/team\/noncommunicable-diseases\/global-status-report-on-oral-health-2022\/\">The Global Status Report on Oral Health 2022<\/a> kus raport on pdf-failina k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"604\" height=\"410\" class=\"alignnone wp-image-82 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon4.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon4.png\" alt=\"joon4.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon4.png 604w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon4-300x204.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 604px) 100vw, 604px\"><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"603\" height=\"409\" class=\"alignnone wp-image-83 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joon5.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon5.png\" alt=\"joon5.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon5.png 603w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/joon5-300x203.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 603px) 100vw, 603px\"><\/p>\n<h5>Hambakaariese levimuse v\u00f5rdlus maailmas erinevates vanusegruppides (12-aastastel ja 35-44-aastastel t\u00e4iskasvanutel), illustreeritud WHO andmepanga epidemioloogiliste andmete p\u00f5hjal (Autor Poul Erik Petersen <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/www.who.int\/oral_health\/media\/en\/orh_figure6.pdf?ua=1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.who.int\/oral_health\/media\/en\/orh_figure6.pdf?ua=1<\/a>)<\/h5>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" border=\"1\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<h4><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"41\" height=\"41\" class=\"alignnone wp-image-85\" title=\"kysimark.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/156\/kysimark.png\" alt=\"kysimark.png\">\u00a0\u00dclesanne:\u00a0<\/strong>V\u00f5rdle neid kahte kaarti omavahel. Milliseid tendentse m\u00e4rkad?<\/h4>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e7cdb55f87c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e7cdb55f87c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e7cdb55f87c-collapse\">Vaata vastust<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e7cdb55f87c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e7cdb55f87c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Varasemalt oli hambakaaries enam levinud arenenud maades, kuid t\u00e4nu t\u00f5husale ennetustegevusele on nendes riikides kaariese levimus langenud. Erinevus arenenud- ja arengumaade vahel muutub \u00fcha v\u00e4iksemaks<\/p>\n<p>* Kas m\u00e4rkasid ka, kuidas on andmete saadavus paranenud?<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dclemaailmset suutervise j\u00e4lgimist koordineerib WHO (World Health Organization) ehk Maailma Terviseorganisatsioon. \u00dcheks levinumaks vanusegrupiks, kellelt andmeid kogutakse, on 12-aastased lapsed. See vanus on valitud rahvusvaheliseks monitooringuks mille alusel saab v\u00f5rrelda ja teha prognoose. Laste hambakaariese v\u00e4henemine on aset leidnud peaaegu &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":397,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/397"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}