{"id":13,"date":"2024-04-04T01:59:41","date_gmt":"2024-04-03T22:59:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/dmf-indeks\/"},"modified":"2025-05-22T10:51:49","modified_gmt":"2025-05-22T07:51:49","slug":"dmf-indeks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/dmf-indeks\/","title":{"rendered":"DMF indeks"},"content":{"rendered":"

DMF(T) indeks n\u00e4itab kaariese ja kaariese komplikatsioonidega hammaste arvu \u00fchel isikul.<\/p>\n

DMF indeksit on kasutatud juba ligi 80 aastat ja see on kaariese epidemioloogias siiani peamine kasutatav indeks.\u00a0 DMF indeks n\u00e4itab meile kaariese ajalugu ja hetkeolukorda, kuid EI kirjelda kaariese d\u00fcnaamikat ja aktiivsust.<\/p>\n

K\u00f5rge DMFT ja\/v\u00f5i DMFS indeksiga isik v\u00f5ib olla hetkel kaariesevaba ja madala riskiga, sest kunagi arenenud kaariesekahjustused on ravitud ja uusi kahjustusi ei ole tekkinud. Kaariese d\u00fcnaamika j\u00e4lgimiseks on kliiniliste uuringute jaoks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ICDAS kodeerimiss\u00fcsteem (l\u00e4hemalt saad sellega tutvuda nt teadusartikliga veebilehel Icdas II criteria (international caries detection and assessment system) \u2013 PMC<\/a>).<\/p>\n\n\n\n
\"huuumark.png\"DMFT indeks<\/strong> koosneb j\u00e4rgnevatest komponentidest, mis tulenevad inglisekeelsetest s\u00f5nadest:\n
    \n
  • \n
      \n
    • D (decayed)<\/strong> \u2013 kaaries<\/span><\/li>\n
    • M (missing)<\/strong> \u2013 eemaldatud<\/span><\/li>\n
    • F (filled)<\/strong> \u2013 t\u00e4idis<\/span><\/li>\n
    • T (tooth)<\/strong> \u2013 hammas<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

      DMFT indeks<\/strong> koosneb vastavate leidudega hammaste summast, mis saab olla maksimaalselt 28 v\u00f5i 32<\/strong>\u00a0(tarkusehambaid enamasti indeksisse sisse ei arvutata; kui seda tehakse, n\u00e4iteks kliinilistes uuringutes, siis on maksimaalne n\u00e4itaja 32).<\/p>\n

      DMFS <\/strong>on sama indeks, mis n\u00e4itab kaariese v\u00f5i selle komplikatsioonide poolt kahjustatud hambapindade (S \u2013 surface<\/strong>) arvu \u00fchel isikul.<\/p>\n

      Maksimaalselt saab DMFS olla 128<\/strong> (v\u00f5i 148 kui arvestatakse ka tarkusehambaid) \u2013 m\u00e4lumishammastel maksimaalselt 5 ja eeshammastel maksimaalselt 4\u00a0 kahjustatud pinda.<\/p>\n

      DMF Indeksisse EI loeta sisse:<\/p>\n

        \n
      • mittekarioosseid hamba k\u00f5vakudede kahjustusi (erosioon, abrasioon, atritsioon jt),<\/li>\n
      • eelnimetatud kahjustuste raviks v\u00f5i esteetiliseks raviks asetatud t\u00e4idiseid ning silante,<\/li>\n
      • algavat kaariest, mis on piirdunud emailiga (nt valge laigu staadium),<\/li>\n
      • trauma t\u00f5ttu kahjustunud hambaid (murrud jms),<\/li>\n
      • kinnituskudede haiguse (parodontiidi) t\u00f5ttu eemaldatud hambaid,<\/li>\n
      • l\u00f5ikumata v\u00f5i s\u00fcnnip\u00e4raselt puuduvaid ning nt ortodontilisel eesm\u00e4rgil eemaldatud hambaid.<\/li>\n<\/ul>\n

        Kui samal hambal on nii kaarieskahjustus kui t\u00e4idis, arvestatakse hammast siiski kui karioosset (D). Sama hammast topeltdiagnoosiga ei arvestata. Ajutise v\u00f5i murdunud t\u00e4idisega hambad, millel ei ole sekundaarset kaariest, arvestatakse t\u00e4idisega hambaks (F). Kui hambale on asetatud t\u00e4idis muul p\u00f5hjusel kui kaaries, nt kulumise v\u00f5i murru korral, siis seda t\u00e4idist indeksisse sisse ei loeta.<\/p>\n

        Sama indeks piimahammaskonnas on dmft <\/strong>(maksimaalselt 20 hammast<\/strong>) ja dmfs <\/strong>(maksimaalselt 88<\/strong> pinda<\/strong>). Indeksisse ei loeta sisse hammaste loomulikul l\u00f5ikumisel eemaldunud hambaid, vaid kaariese komplikatsioonide (periodontitis apicalis)<\/em> t\u00f5ttu varasemalt eemaldatud hambad. Selline olukord raskendab hindamist ja sageli kasutatakse lastel vaid df indeksit, mis j\u00e4tab nii eemaldatud kui eemaldunud hambad segaduse v\u00e4ltimiseks v\u00e4lja.<\/p>\n

        Kui j\u00e4\u00e4vhambad l\u00f5ikuvad (alates umbes kuuendast eluaastast kuni puberteedini), siis on tegemist vahelduva hammaskonnaga, kus tuleb eristada piima- ja j\u00e4\u00e4vhammaste kahjustusi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        DMF(T) indeks n\u00e4itab kaariese ja kaariese komplikatsioonidega hammaste arvu \u00fchel isikul. DMF indeksit on kasutatud juba ligi 80 aastat ja see on kaariese epidemioloogias siiani peamine kasutatav indeks.\u00a0 DMF indeks n\u00e4itab meile kaariese ajalugu ja hetkeolukorda, kuid EI kirjelda kaariese …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":363,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/363"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}