{"id":34,"date":"2024-04-03T23:10:33","date_gmt":"2024-04-03T20:10:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/31-kaviteedi-paiknemine\/"},"modified":"2024-04-03T23:10:51","modified_gmt":"2024-04-03T20:10:51","slug":"31-kaviteedi-paiknemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/31-kaviteedi-paiknemine\/","title":{"rendered":"3.1. Kaviteedi paiknemine"},"content":{"rendered":"<p>Tagumiste hammaste kontaktpinna kaviteet paikneb<strong> molaaride v\u00f5i premolaaride proksimaal- v\u00f5i aproksimaalpinnal<\/strong>. Selline kahjustus klassifitseerub Blacki II t\u00fc\u00fcpi kaviteedi alla. T\u00e4nap\u00e4eval on preparatsiooni tegemisel kasutusel erinevaid meetodeid.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"200\" height=\"200\" class=\"alignnone wp-image-86\" style=\"float: left;margin-left: 10px;margin-right: 10px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/22\/4204.jpg\" title=\"4204.jpg\" alt=\"4204.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/22\/4204.jpg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/22\/4204-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 200px) 100vw, 200px\">Fotol on n\u00e4ha molaari kontaktpinnal ulatuslik kaarieskahjustus ja eelnevalt oklusaalpinnalt l\u00e4htunud kaariese ravi amalgaamt\u00e4idisega. Sellisel juhul on \u00f5igem amalgaamt\u00e4idis eemaldada (tekib <strong>oklusaalne aste<\/strong>) ja eemaldada kahjustunud hambakude ka kontaktpinnalt (s\u00fcgavam <strong>gingivaalne aste<\/strong>) (<a href=\"http:\/\/drjaycitrin.com\/patient-education\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/drjaycitrin.com\/patient-education\/<\/a>).\u00a0<\/p>\n<p>Kaarieskahjustus v\u00f5ib l\u00e4htuda hammaste <strong>kontaktpunkti k\u00f5rguselt v\u00f5i madalamalt.<\/strong> <strong>Juurdep\u00e4\u00e4s<\/strong> kahjustusele luuakse enamasti <strong>m\u00e4lumispinna kaudu<\/strong>. Erandiks v\u00f5ib olla olukord, kus karioosne kahjustus paikneb hambakaela piirkonnas ja on bukaalselt (v\u00f5i lingvaalselt) juurdep\u00e4\u00e4setav. Sel korral kasutatakse <strong>modifikatsiooni,<\/strong> mis aitab hambakudesid s\u00e4\u00e4sta (vt \u00f5piobjekti <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/25912\/modifitseeritud_klass_ii_preparatsioon.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Modifitseeritud klass II preparatsioon<\/a>).<\/p>\n<p>M\u00e4lumispinnalt kahjustusele l\u00e4henedes on v\u00f5imalik mitu varianti. Olukorras, kus kaariesest on haaratud ka fissuurid, kasutatakse <strong>klassikalist preparatsiooni,<\/strong> kus oklusaalpinna kaviteeti\u00a0 s\u00fcvendatakse alaneva astmena kontaktpinnale. Fissuuri ulatuv kaviteediosa toimib<strong> lisaretentsioonina<\/strong>. Sama preparatsiooni kasutatakse juhul kui hambale langeb <strong>suurem m\u00e4lumisr\u00f5hk<\/strong> (nt bruksismi ehk hammaste krigistamise korral) ja t\u00e4idis vajab lisaretentsiooni (ulatuslik kontaktpinna kahjustus).<\/p>\n<p>Kui <strong>fissuurid ei ole<\/strong> kahjustatud,<strong> j\u00e4etakse need avamata<\/strong> ja preparatsiooni<strong> alustatakse \u00e4\u00e4reliistu piirkonnast<\/strong>, l\u00e4bides puuriga koed, kuni j\u00f5utakse karioosse kahjustuseni. <strong>Oklusaalne kaviteediosa<\/strong> hoitakse <strong>v\u00f5imalikult minimaalse ulatusega<\/strong> ja karioosne kude eemaldatakse kerapuuriga.<\/p>\n<p>Mida <strong>s\u00fcgavamale,<\/strong> hambakaela poole, kaviteet ulatub, seda <strong>raskem on saavutada niiskuskontrolli<\/strong> ja t\u00e4idismaterjali head adhesiivsust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tagumiste hammaste kontaktpinna kaviteet paikneb molaaride v\u00f5i premolaaride proksimaal- v\u00f5i aproksimaalpinnal. Selline kahjustus klassifitseerub Blacki II t\u00fc\u00fcpi kaviteedi alla. T\u00e4nap\u00e4eval on preparatsiooni tegemisel kasutusel erinevaid meetodeid. Fotol on n\u00e4ha molaari kontaktpinnal ulatuslik kaarieskahjustus ja eelnevalt oklusaalpinnalt l\u00e4htunud kaariese ravi amalgaamt\u00e4idisega. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":216,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions\/216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi4\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}