{"id":16,"date":"2024-04-03T23:10:22","date_gmt":"2024-04-03T20:10:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/24-alustaidis\/"},"modified":"2024-04-09T13:45:01","modified_gmt":"2024-04-09T10:45:01","slug":"24-alustaidis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/24-alustaidis\/","title":{"rendered":"2.4. Alust\u00e4idis"},"content":{"rendered":"<p><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Alusmaterjali kasutamise vajadus <\/strong>v\u00f5i mittevajadus ei ole l\u00f5plikult m\u00e4\u00e4ratletud. Varasematel aegadel peeti t\u00e4idismaterjale pulbile toksiliseks ja seet\u00f5ttu kasutati s\u00fcgavamates kaviteetides alusmaterjale.<\/p>\n<p>1980ndatel tehtud laialdased uuringud n\u00e4itasid, et p\u00f5letikku tekitavad pulbikoesse tunginud bakterid. N\u00fc\u00fcdseks tunnistatakse, et pulbi isoleerimisel on esmase t\u00e4htsusega <strong>bakteritega saastumise v\u00e4ltimine<\/strong> ja v\u00e4hesem osa on madala pH-ga materjali \u00e4rritaval toimel.<\/p>\n<p>Kaviteedi ja pulbi\u00f5\u00f5ne vahele j\u00e4\u00e4v <strong>dentiinikoe kiht kaitseb pulbikude<\/strong> edukalt \u00e4rrituste eest. Siiski avatakse prepareerimisel dentiinituubulid, kus kapillaaarj\u00f5udude toimel tekib v\u00e4ljapoole suunduv <strong>vedeliku vool<\/strong>, mis \u00e4rritab n\u00e4rviretseptoreid ja p\u00f5hjustab pulbi\u00e4rrituse ja valureaktsiooni.<\/p>\n<p>\u00dchist \u00fcldtunnustatud reeglit alusmaterjali kasutamisel ei ole. Pigem m\u00e4\u00e4rab alusmaterjali kasutamise kahjustuse ulatus, kaviteedi paiknemine ja kasutatav t\u00e4idismaterjal ning hambaarsti harjumustel ja kliinilisel kogemusel p\u00f5hinev uskumus.<\/p>\n<p>Universaalset soovitust ei saa anda juba seet\u00f5ttu, et kasutatavate materjalide hulk ja nende omavaheline sobivus on v\u00e4ga erinevad. <strong>Alusmaterjali kasutamist<\/strong> loetakse p\u00f5hjendatuks, kui <strong>karioosne kahjustus ulatub<\/strong> s\u00fcgavale, <strong>pulbi l\u00e4hedusse<\/strong> ja <strong>sekundaarne dentiin ei ole <\/strong>veel <strong>moodustunud<\/strong>. Sellisel juhul on alusmaterjalikiht \u00f5igustatud, tugevdades \u00f5hukest dentiinikihti sekundaardentiini moodustumiseni. S\u00fcgavamates kaviteetides sobib alusmaterjalina kasutada eelk\u00f5ige <strong>klaasionomeertsementi <\/strong>v\u00f5i siis tsinkfosfaati.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"240\" height=\"190\" class=\"alignnone wp-image-30\" title=\"101a.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/20\/101a.jpg\" alt=\"101a.jpg\"><\/td>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"240\" height=\"166\" class=\"alignnone wp-image-31\" title=\"101b.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/20\/101b.jpg\" alt=\"101b.jpg\"><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: center;\"><em><br>\nEsimesel fotol n\u00e4ed aksiaalses seinas s\u00fcgavat karioossset kahjustust. Teisel fotol on eelnimetatud ala kaetud klaasionomeertsementalusega. Pane t\u00e4hele, et enamasti v\u00e4lditakse aluskihi asetamist kaviteedi \u00e4\u00e4rtele. Teatud tehnikate puhul (avatud kihilise t\u00e4idise puhul) on see lubatud.\u00a0<a href=\"http:\/\/www.dentaleconomics.com\/articles\/print\/volume-100\/issue-7\/columns\/ask-dr-christensen.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.dentaleconomics.com\/articles\/print\/volume-100\/issue-7\/columns\/ask-dr-christensen.html<\/a><\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">Alusmaterjale kasutatakse eesk\u00e4tt juhtudel, kus <strong>\u00e4\u00e4relekke oht<\/strong> on suur \u2013 suured, ulatuslikud, m\u00e4lumisr\u00f5hku kandvad t\u00e4idised. Parimaks alusmaterjaliks on klaasionomerrtsement. Seda eesk\u00e4tt t\u00e4nu oma <strong>heale seostuvusele<\/strong> dentiinikoega (N\u00e4iteks kaltsiumh\u00fcdroksiidil selline omadus puudub \u2013 see kitsendab tema kasutamist alusmaterjalina).<\/p>\n<p>Soovitatav <strong>alusmaterjali kihi paksus on 1-2 mm<\/strong>, Arvestada tuleb, et l\u00f5pliku restauratiivse t\u00e4idismaterjali jaoks j\u00e4\u00e4ks piisavalt ruumi (v\u00e4hemalt 1-2 mm).<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"650\" height=\"448\" class=\"alignnone wp-image-32\" title=\"104.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/20\/104.jpg\" alt=\"104.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/20\/104.jpg 650w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/20\/104-300x207.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 650px) 100vw, 650px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Hamba ristl\u00f5ikel on n\u00e4ha pulbi\u00f5\u00f5ne k\u00f5rgemale ulatuv osa -pulbisarv. S\u00fcgava kaviteedi ja pulbi\u00f5\u00f5ne vahele j\u00e4\u00e4b veel piisavalt dentiini. Seet\u00f5ttu pulpi eraldi isoleeritud (nt kaltsiumh\u00fcdroksiidiga) ei ole, vaid kaviteedi p\u00f5hja on asetatud\u00a0 \u00f5huke alust\u00e4idise kiht (heledam viirg kaviteedi p\u00f5hjas). \u00dclej\u00e4\u00e4nud kaviteet on t\u00e4idetud komposiidiga (pruunikam).\u00a0 Alust\u00e4idis v\u00f5iks ulatuda maksimaalselt emaili-dentiini piirini, et t\u00e4idismaterjalile j\u00e4\u00e4ks piisav paksus mis m\u00e4lumisr\u00f5hule vastu peab. \u00a0<a href=\"http:\/\/www.dentalaegis.com\/ida\/2011\/06\/glass-ionomer-cements-history-and-current-status\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.dentalaegis.com\/ida\/2011\/06\/glass-ionomer-cements-history-and-current-status<\/a><\/em><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ffb13c5ebed-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ffb13c5ebed-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ffb13c5ebed-collapse\">Mis on pulbi vitaalsuse seisukohast k\u00f5ige olulisem m\u00f5jutaja?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ffb13c5ebed-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ffb13c5ebed-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Uuringud n\u00e4itavad, et peamiseks pulbi p\u00f5letikku tekitavaks teguriks on bakterite sattumine pulbi\u00f5\u00f5nde. Kui varasemalt peeti oluliseks m\u00f5jutajaks t\u00e4idismaterjali toksilisust, siis n\u00fc\u00fcd on uuringud selle \u00fcmber l\u00fckanud. T\u00e4idis on harva pulbi p\u00f5letiku ehk pulpiidi p\u00f5hjuseks. Alusmaterjal pakub pulbile lisakaitset juhuks, kui t\u00e4idise hermeetilisus on rikutud (\u00e4\u00e4releke, sekundaarne kaaries v\u00f5i m\u00f5ni muu p\u00f5hjus).<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alusmaterjali kasutamise vajadus v\u00f5i mittevajadus ei ole l\u00f5plikult m\u00e4\u00e4ratletud. Varasematel aegadel peeti t\u00e4idismaterjale pulbile toksiliseks ja seet\u00f5ttu kasutati s\u00fcgavamates kaviteetides alusmaterjale. 1980ndatel tehtud laialdased uuringud n\u00e4itasid, et p\u00f5letikku tekitavad pulbikoesse tunginud bakterid. N\u00fc\u00fcdseks tunnistatakse, et pulbi isoleerimisel on esmase t\u00e4htsusega &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":110,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/110"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}