{"id":7,"date":"2024-04-03T23:10:16","date_gmt":"2024-04-03T20:10:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/seostumine-dentiiniga\/"},"modified":"2024-04-09T10:56:16","modified_gmt":"2024-04-09T07:56:16","slug":"seostumine-dentiiniga","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/seostumine-dentiiniga\/","title":{"rendered":"2.2. Seostumine dentiiniga"},"content":{"rendered":"<p>Adhesiivi seostumine emailiga on hea ja tehniliselt suhteliselt kergesti teostatav. Suurem probleem on hea seose saamine dentiiniga. Oma <strong>koostiselt<\/strong> on need kaks hambakude <strong>v\u00e4ga erinevad<\/strong>. Email koosneb peamiselt (\u00fcle 90%) h\u00fcdroks\u00fcapatiidist, mis on mineraliseerunud kude. Dentiin koosneb veest, anorgaanilisest materjalist (60-70%) ja orgaanilisest materjalist, millest peamine on esimest t\u00fc\u00fcpi kollageen.<\/p>\n<p>Dentiinis on teineteisega seotud (anastomoseeruvate) <strong>dentiinituubulite v\u00f5rgustik<\/strong>, mis ulatub pulbi\u00f5\u00f5nest emaili-dentiini piirile. Vedeliku liikumine dentiinituubulites m\u00f5jutab pulpi ja v\u00f5ib p\u00f5hjustada pulbi\u00e4rrituse ja kahjustuse.<\/p>\n<p>Pikka aega ei leitud sobivaid adhesiive, mis ka dentiiniga vajaliku seose moodustaksid. Veel aastatel 1980-1990 tegeleti adhesiiivide arendamisega, et saavutada vajalikku adhesiooni ka hamba dentiiniosas.<\/p>\n<p>Adhesiivid v\u00f5ivad <strong>dentiiniga seostuda<\/strong> kas mehhaaniliselt, keemiliselt v\u00f5i m\u00f5lemal viisil \u00fcheaegselt. Peamine adhesioon dentiiniosas toimub <strong>mikromehaanilise retentsiooni kaudu<\/strong> dentiinituubulitevahelisel alal.<\/p>\n<p>Dentiinituubulite arv on suurem pulbi l\u00e4heduses ja v\u00e4iksem emaili-dentiinipiiril. Sellest tulenevalt saadakse <strong style=\"line-height: 1.6em;\">parem seostumine<\/strong> adhesiivs\u00fcsteemiga <strong style=\"line-height: 1.6em;\">s\u00fcgavamal dentiinis <\/strong>kui pindmiselt.<\/p>\n<p>Dentiini preparatsioonil tekib alati (\u00fcksk\u00f5ik, kas kasutatakse k\u00e4si- v\u00f5i masininstrumente) preparatsioonitolmu (inglise keeles \u2018<strong><em>smear layer<\/em><\/strong>\u2018) ehk debris kiht. See kiht t\u00e4idab dentiinituubuleid ja v\u00f5ib v\u00e4hendada olulisel m\u00e4\u00e4ral dentiini l\u00e4bilaskvust.<\/p>\n<p>Selle kihi k\u00e4itlemine <strong>s\u00f5ltub kasutatavast adhesiivs\u00fcsteemist.<\/strong> Vastavalt kasutatavale adhesiivs\u00fcsteemile preparatsioonij\u00e4\u00e4kide kiht kas eemaldatakse, lahustatakse v\u00f5i muudetakse adhesiivs\u00fcsteemi osaks.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e1615ab9927-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e1615ab9927-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e1615ab9927-collapse\">Vaata lisaks!<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e1615ab9927-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e1615ab9927-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Vaata dentiini ehitust. P\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu kapillaarj\u00f5u m\u00f5jul toimuvale vedeliku liikumisele (mullikesed) dentiini tuubulites, mis p\u00f5hjustavad odontoblastide juures olevate n\u00e4rvil\u00f5pmete \u00e4rritust.\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"567\" height=\"454\" class=\"alignnone wp-image-21\" title=\"dentine.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/19\/dentine.jpg\" alt=\"dentine.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/19\/dentine.jpg 567w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/19\/dentine-300x240.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 567px) 100vw, 567px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em><a href=\"http:\/\/www.answers.com\/topic\/teeth\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.answers.com\/topic\/teeth<\/a><\/em><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Adhesiivi seostumine emailiga on hea ja tehniliselt suhteliselt kergesti teostatav. Suurem probleem on hea seose saamine dentiiniga. Oma koostiselt on need kaks hambakude v\u00e4ga erinevad. Email koosneb peamiselt (\u00fcle 90%) h\u00fcdroks\u00fcapatiidist, mis on mineraliseerunud kude. Dentiin koosneb veest, anorgaanilisest materjalist &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":89,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/89"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}