{"id":17,"date":"2024-04-03T23:10:16","date_gmt":"2024-04-03T20:10:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/adhesiooni-mojutavad-kliinilised-tegurid\/"},"modified":"2024-04-09T10:58:37","modified_gmt":"2024-04-09T07:58:37","slug":"adhesiooni-mojutavad-kliinilised-tegurid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/adhesiooni-mojutavad-kliinilised-tegurid\/","title":{"rendered":"7. Adhesiooni m\u00f5jutavad kliinilised tegurid"},"content":{"rendered":"<p>Adhesiivkihi kvaliteet m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra t\u00e4idise p\u00fcsivuse ja vastupanu mikroobide sissetungile. Kliinilises t\u00f6\u00f6s on mitmeid tegureid, mis tehnika edukust m\u00f5jutada v\u00f5ivad. Allpool on toodud neist sagedasemad ja olulisemad.<\/p>\n<p>Adhesiivi seostumisel hambakoega on \u00fcheks <strong>olulisemaks teguriks<\/strong> <strong>dentiini niiskus<\/strong>. Ainult piisavalt niiske dentiiniga tekib adhesiivil hea, p\u00fcsiv seos.<\/p>\n<p>Kuivatamiseks piisab tugeva imamisv\u00f5imega imurist v\u00f5i kergest, paarisekundilisest kuivatusest \u00f5hupustliga v\u00f5i kuivatatakse kaviteet vatikuuli v\u00f5i spetsiaalse poroloonsvammikesega. Kaviteet peab j\u00e4\u00e4ma <strong>kergelt l\u00e4ikiv<\/strong>, olemata seejuures liigselt kuiv (tuhm hambakude) v\u00f5i m\u00e4rg (n\u00e4htav vedelikukiht kaviteedis).<\/p>\n<p><strong>\u00dclekuivatatud dentiini kollageenkiud kollabeeruvad <\/strong>(ehk langevad kokku, nende maht v\u00e4heneb). Adhesiivs\u00fcsteem ei saa tungida tuubulitesse ning <strong>head kinnitust ei moodustu<\/strong>. Selline hammas v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da restauratsiooni asetamise j\u00e4rgselt ka tundlikkuks.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"700\" height=\"305\" class=\"alignnone wp-image-27 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"dentin_tubul.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/19\/dentin_tubul.jpg\" alt=\"dentin_tubul.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/19\/dentin_tubul.jpg 700w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/19\/dentin_tubul-300x131.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 700px) 100vw, 700px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em><em>Esimesel joonisel on terve dentiin. Teisel joonisel n\u00e4ed sama kude demineraliseerituna (nt happetootluse j\u00e4rgselt). P\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu kolmandale joonisele, mis kujutab \u00fclekuivatatud dentiini kollageenkiudude kollabeerumist.\u00a0<\/em><em>Adhesiivi seostumine sellises olekus dentiinipinnaga on halb. Neljandal joonisel on veevabad kollageenkiud tavap\u00e4rases asendis (nt peale adhesiivs\u00fcsteemiga t\u00f6\u00f6tlemist).<\/em>\u00a0\u00a0<a href=\"http:\/\/ask.nate.com\/qna\/view.html?n=8831867\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/ask.nate.com\/qna\/view.html?n=8831867<\/a><\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"700\" height=\"219\" class=\"alignnone wp-image-28\" title=\"7_fotod.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/19\/7_fotod.png\" alt=\"7_fotod.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/19\/7_fotod.png 700w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/19\/7_fotod-300x94.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 700px) 100vw, 700px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em><a href=\"http:\/\/www.cdeworld.com\/courses\/4559-Is_Total-Etch_Dead-Evidence_Suggests_Otherwise\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.cdeworld.com\/courses\/4559-Is_Total-Etch_Dead-Evidence_Suggests_Otherwise<\/a><\/em><\/p>\n<p><strong>M\u00e4lumisj\u00f5ud<\/strong> ei p\u00f5hjusta mitte ainult mittekarioosseid kahjustusi, vaid m\u00f5jutavad ka V klassi t\u00fc\u00fcpi restauratsioone. Bruksism ehk hammaste krigistamine ja teised parafunktsioonid tekitavad <strong>lateraalseid j\u00f5ude<\/strong>, mis <strong>koonduvad hambakaela<\/strong> piirkonnas. Selline ts\u00fckliliselt m\u00f5juv j\u00f5ud v\u00f5ib p\u00f5hjustada hambakaela piirkonnas olevate t\u00e4idiste <strong>vaigu ja dentiini vaheliste sidemete kahjustumist<\/strong>.<\/p>\n<p>Hambakaela piirkonda tuleks valida <strong>mikrofiller<\/strong> (ehk mikroosakestega) komposiitmaterjal, sest see talub paremini pol\u00fcmerisatsioonil ja parafunktsioonil tekkivaid j\u00f5ude.<\/p>\n<p>Adhesiivi ja t\u00e4idismaterjali vaheliseks <strong>\u2018puhvriks\u2019<\/strong>\u00a0soovitatakse <strong>\u00f5hukest voolava komposiidi kihti<\/strong> (nn lainer), mis aitab v\u00e4hendada t\u00e4idise-adhesiivi-hambavahelist pinget (kuni 50%).<\/p>\n<p><strong>Vasokonstriktorid <\/strong>(lokaalanesteesia ehk tuimastuse kasutamisel) <strong>v\u00e4hendavad vedelikuvoolu dentiinituubulis<\/strong>. Samuti on oluline dentiinituubulite l\u00e4bim\u00f5\u00f5t \u2013 peenemas torus t\u00f5useb vedelikusammas k\u00f5rgemale ehk adhesiiv tungib dentiinituubulisse s\u00fcgavamalt.<\/p>\n<p>Adhesiivs\u00fcsteemi tungimine dentiinituubulitesse on <strong>v\u00e4iksem skleroseerunud dentiinis<\/strong>. Skleroseerunud dentiin on iseloomulik mittekarioossele kahjustusele, mille korral dentiinituubulid on ummistunud (tri)kaltsiumfosfaadi kristallidega. Teatud t\u00fc\u00fcpi adhesiivid toimivad skleroseerunud dentiinis paremini kui normaalse struktuuriga dentiinis.<\/p>\n<p>Hoolikalt tuleb j\u00e4lgida tootjapoolset kasutusjuhendit, sest s\u00f5ltuvalt s\u00fcsteemist ja <strong>kasutatavast lahustist<\/strong> (enamasti kas etanool v\u00f5i atsetoon) on adhesiivs\u00fcsteemide kasutamine erinev. <strong>Atsetooni baasil<\/strong> valmistatud adhesiivs\u00fcsteemid on<strong> tehnika suhtes n\u00f5udlikumad<\/strong> kui etanooli baasil valmistatud s\u00fcsteemid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Adhesiivkihi kvaliteet m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra t\u00e4idise p\u00fcsivuse ja vastupanu mikroobide sissetungile. Kliinilises t\u00f6\u00f6s on mitmeid tegureid, mis tehnika edukust m\u00f5jutada v\u00f5ivad. Allpool on toodud neist sagedasemad ja olulisemad. Adhesiivi seostumisel hambakoega on \u00fcheks olulisemaks teguriks dentiini niiskus. Ainult piisavalt niiske dentiiniga &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":94,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/94"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}