{"id":11,"date":"2024-04-03T23:10:16","date_gmt":"2024-04-03T20:10:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/neljanda-polvkonna-adhesiivid\/"},"modified":"2024-04-03T23:10:20","modified_gmt":"2024-04-03T20:10:20","slug":"neljanda-polvkonna-adhesiivid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/neljanda-polvkonna-adhesiivid\/","title":{"rendered":"5.1. Neljanda p\u00f5lvkonna adhesiivid"},"content":{"rendered":"<div class=\"block\">\n<p>Neljanda p\u00f5lvkonna adhesiive iseloomustab <strong>preparatsioonitolmu kihi eemaldamine<\/strong>. <strong>Fosforhappega <\/strong>s\u00f6\u00f6vitatakse m\u00f5lemat kude, <strong>nii emaili kui dentiini<\/strong>. Inglisekeelses kirjanduses leiab selle s\u00fcsteemi v\u00e4ljendiga \u2018<em>total-each technique<\/em>\u2018.<\/p>\n<p>Adhesiiss\u00fcsteem koosneb kolmest j\u00e4rjestikusest eraldiseisvast etapist: <strong>hape, praimer, adhesiiiv<\/strong>. Vaigu ja kollageeni (dentiinikude) vahel tekib <strong>h\u00fcbriidne kiht<\/strong>. Vaik tungib dentiinituubulitesse, andes hea sidususe.<\/p>\n<p>Neljanda p\u00f5lvkonna adhesiive kasutusele v\u00f5ttes (1980ndatel) kardeti pulbi\u00e4rritust. Hilisemad uuringud t\u00f5estasid, et selles on enamasti s\u00fc\u00fcdi mikroleke puuduliku \u00e4\u00e4resulu korral ja harvem aine otsene \u00e4rritav toime pulbikoele.<\/p>\n<p>Selle p\u00f5lvkonna adhesiive kasutusele v\u00f5ttes toimus suur <strong>p\u00f5him\u00f5tteline muutus <\/strong>adhesiivide kasutamisel.<\/p>\n<p>Mitme s\u00f5ltumatu uurija poolt samaaegselt tehtud uuringutega leiti, et peale happetootlust kaviteeti p\u00f5hjalikult kuivatades on t\u00e4idise adhesiivsus halvem ja hammaste restauratiivse ravij\u00e4rgne tundlikkus suurem. Sellest ajast alates on r\u00f5hutatud, kui oluline on adhesiivtehnika kasutamisel <strong>v\u00e4ltida dentiini \u00fclekuivatamist<\/strong>. Kaviteedi pinna j\u00e4tmine niiskeks peale happe maha pesemist v\u00e4hendab postoperatiivset tundlikkust ja suurendab sidusust.<\/p>\n<p>Ainus, mida neljanda p\u00f5lvkonna adhesiivs\u00fcsteemile ette heita, on <strong>t\u00f6\u00f6etappide paljusus<\/strong>. Muud n\u00e4itajad on kuni viimaste (seitsmenda p\u00f5lvkonna) toodete ilmumiseni olnud paremate n\u00e4itajatega.<\/p>\n<p><strong>Neljanda p\u00f5lvkonna adhesiive<\/strong> ja nende kolme etappi (<strong>hape-praimer-adhesiiv<\/strong>) peetakse siiani <strong>kuldstandardiks. <\/strong>Sellest alates algas komposiitide v\u00f5iduk\u00e4ik ja kosmeetiline hambaravi.<\/p>\n<p>N\u00e4ited:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">OptiBond (Sybron\/Kerr), hiljem OptiBond<\/span><sup>\u00ae<\/sup><span style=\"line-height: 1.6em\"> FL (<\/span><span style=\"line-height: 1.6em\">18 aastat kasutusel olnud OptiBond<\/span><sup>\u00ae<\/sup><span style=\"line-height: 1.6em\"> FL v\u00f5itis ajakirja <\/span><em style=\"line-height: 1.6em\">Magazine<\/em><span style=\"line-height: 1.6em\">\u00a0 \u2018aasta toote\u2019 nimetuse)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">All-Bond (Bisco Inc), hiljem All-Bond<\/span><sup>\u00ae<\/sup><span style=\"line-height: 1.6em\"> 2<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">Adper\u2122 Scotchbond\u2122 Multipurpose (3M ESPE) (<\/span><span style=\"line-height: 1.6em\">praeguseks tootmisest maha v\u00f5etud, kuid selle adhesiivi kohta on rohkesti kirjandusviiteid ja uuringuid)\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Neljanda p\u00f5lvkonna adhesiive iseloomustab preparatsioonitolmu kihi eemaldamine. Fosforhappega s\u00f6\u00f6vitatakse m\u00f5lemat kude, nii emaili kui dentiini. Inglisekeelses kirjanduses leiab selle s\u00fcsteemi v\u00e4ljendiga \u2018total-each technique\u2018. Adhesiiss\u00fcsteem koosneb kolmest j\u00e4rjestikusest eraldiseisvast etapist: hape, praimer, adhesiiiv. Vaigu ja kollageeni (dentiinikude) vahel tekib h\u00fcbriidne kiht. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":65,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/65"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambaravi1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}