1. Sissejuhatus

Suhtumine restauratiivsesse hambaravisse on aja jooksul suure muutuse läbi teinud. Varasemalt kasutatavad materjalid, mis seostusid hambaga mehhaaniliselt (näiteks amalgaam), on asendunud materjalidega, mis seostuvad hambakoega kas keemiliselt või mikromehhaaniliselt.

Kvaliteetse täidise saamisel on võtmetähtsusega (mikro)lekkevaba ühendus täidismaterjali ja kaviteedi seina vahel. Suure arengu on teinud adhesiivsüsteemid, mis tagavad järjest tugevama ühilduvuse täidismaterjali ja hambakoe vahel.

Adhesiivsüsteemid võimaldavad hambakudesid säästlikumalt prepareerida – kaviteedi traditsiooniline klassifikatsioon Blacki järgi on asendunud modifikatsioonidega. Kaarieskahjustuse avastamine varasemas järgus ja selle konservatiivne ravi (näiteks fluoriididega) vähendab vajadust suurte restauratsioonide järele.

Käesolev õppematerjal tutvustab adhesiivsüsteeme ja keskendub nende erinevustele. Kliinilises töös on edu saavutamiseks oluline tunda ja mõista adhesiivide erinevaid mehhanisme ja neid arvestada – ainult nii saavutatakse hea tulemus ja restauratsioon, mis kestab.