{"id":9,"date":"2024-04-04T05:10:26","date_gmt":"2024-04-04T02:10:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/6-hamba-traumad\/"},"modified":"2024-06-17T13:46:37","modified_gmt":"2024-06-17T10:46:37","slug":"6-hamba-traumad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/6-hamba-traumad\/","title":{"rendered":"6. Hambatraumad"},"content":{"rendered":"

\"1\"Hammaste traumad on tavalised eriti inimese nooremas eas. Esimene vigastuste hulga sagenemise periood on lapse teise ja viienda eluaasta vahel. Sel ajal \u00f5pivad lapsed k\u00f5ndima ja seej\u00e4rel jooksma, koordinatsioonih\u00e4irete t\u00f5ttu on kukkumised sagedased. Umbes 30%-l selles eas lastest on piimahammaskonna vigastusi, peamiselt on tegemist murtud v\u00f5i kohalt nihkunud \u00fclemiste esihammastega. Laste liikumiskindluse suurenemisel v\u00e4heneb p\u00e4rast viiendat eluaastat traumade sagedus, et taas t\u00f5usta vanusevahemikus 8-12 aastat, kui vigastused tekivad jalgrattalt kukkudes, m\u00e4ngides, sportides. Hinnanguliselt on keskkooli l\u00f5puks hambatrauma (\u00fcldjuhul \u00f5nneks kerge) \u00fcle elanud iga kolmas noormees ja iga neljas neiu. Selles vanuses noortel tekivad traumad p\u00f5hiliselt liiklus\u00f5nnetuste, sportimise ja kukkumise tagaj\u00e4rjel. Noormeestel on \u00fcks olulisemaid vigastuste p\u00f5hjuseid ka kaklemine.<\/p>\n

Hambatraumad on tavaliselt kas emaili- v\u00f5i emaili- ja dentiinim\u00f5rad, ligi 90% traumadest on nn \u201chambast tuli kild \u00e4ra\u201d t\u00fc\u00fcpi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 10% hulka kuuluvad raskemad krooni- v\u00f5i juuremurrud koos pulbi paljastumisega ja hamba asendi muutused kuni v\u00e4ljakukkumiseni. Traumeeritud hammaste arv ja trauma t\u00fc\u00fcp s\u00f5ltub l\u00f6\u00f6gi sooritanud objekti suurusest ja k\u00f5vadusest ning l\u00f6\u00f6gi j\u00f5ust. Nii on tavaline, et n\u00e4iteks lauanurga vastu kukkumisel tekib t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fche hamba kroonimurd, kuid auto\u00f5nnetuses n\u00e4o vastu rooli l\u00f6\u00f6mise tagaj\u00e4rjeks on mitme hamba dislokatsioon. Trauma t\u00fc\u00fcp oleneb ka hammast \u00fcmbritseva luu paksusest vetruva luu puhul tekib l\u00f6\u00f6gi tagaj\u00e4rjel hamba asendi muutus, paksu luu puhul aga hamba murd. K\u00f5ige sagedamini, umbes 80 %-l juhtudest, saab kannatada \u00fclemine keskmine l\u00f5ikehammas, j\u00e4rgnevad \u00fclemine k\u00fclgmine ja alumised l\u00f5ikehambad.<\/p>\n

Raviprognoosi suhtes on oluline t\u00e4htsus info \u00f5nnetuse toimumise kohast nii on basseinis kaotatud hamba replanteerimise \u00f5nnestumise t\u00f5en\u00e4osus suurem kui n\u00e4iteks spordi\u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel mudaga m\u00e4\u00e4rdunud hamba puhul. Samuti on \u00f5nnetuspaik oluline teetanusevastase vaktsineerimise vajalikkuse seisukohast.<\/p>\n

Peale suu\u00f5\u00f5neprobleemi(de) v\u00f5ib olla ka neuroloogilisi komplikatsioone patsiendi ebaadekvaatsust k\u00fcsimustele vastamisel, v\u00f5imalikke raskusi pilgu suunamisel ja fokuseerimisel, probleeme hingamisel. Trauma j\u00e4rel v\u00f5ib t\u00e4heldada ka huulte ja keele tundeh\u00e4ireid ja kuminat k\u00f5rvades. Sageli v\u00f5ib koos hambatraumaga esineda ka n\u00e4iteks kerge peap\u00f5rutus. R\u00f6ntgenoloogiline uuring aitab v\u00e4listada l\u00f5ualuumurru.<\/p>\n

Kroonimurd<\/h2>\n

Kroonimurde on kirjanduse alusel 26-92% traumade koguarvust j\u00e4\u00e4vhammaskonnas ja 4-38% piimahammaskonnas. Nii lai andmete varieeruvus tuleneb aga p\u00f5hiliselt uurimismeetodite ja klassifikatsioonide erinevusest.<\/p>\n

Kroonimurdu nagu teisigi hambatraumasid, tuleb k\u00e4sitleda esmaabi vajava juhtumina ja seet\u00f5ttu minna arsti juurde nii kiiresti kui v\u00f5imalik.<\/p>\n

Vaatleme n\u00fc\u00fcd kroonitraumade liike l\u00e4hemalt.<\/p>\n

1. Kroonim\u00f5ra<\/strong><\/p>\n

Kroonim\u00f5radeks nimetatakse m\u00f5rasid hambaemailis ilma hamba terviklikkuse katkemiseta. P\u00f5hjuseks on samuti l\u00f6\u00f6k hamba pihta, vaatlusel on n\u00e4ha hambapinnal peenikesi jooni, mis kulgevad paralleelselt emailiprismade suunaga ja l\u00f5pevad emaili-dentiini piiril. Selline trauma tekib tavaliselt madala kiirusega l\u00f6\u00f6kide puhul ja on hamba tugikudedele m\u00e4rksa traumeerivam kui kroonimurd. On m\u00e4rgatud, et kroonimurdude puhul s\u00e4ilib hammas korrektse ravi korral tavaliselt vitaalsena, kuid emailim\u00f5radega hammastel tekib sageli aseptiline pulbinekroos. Seet\u00f5ttu need hambad esmaabivisiidil ravi ei vaja, kuid nende vitaalsust tuleb edaspidi kontrollida regulaarselt, v\u00e4hemalt kaks korda aastas, ja vajadusel sooritada endodontiline ravi. Pikemalt k\u00e4sitlen pulbinekroosi hamba p\u00f5rutuste juures.<\/p>\n

2. Kroonimurd emaili piires<\/strong><\/p>\n

\"2\"Esmaabiks on teravate emailiservade eemaldamine, et v\u00e4ltida huulte ja keele vigastamist ning vitaalsustestid. 6-8 n\u00e4dala p\u00e4rast, kui periodont on p\u00f5rutusest tervenenud, tuleb traumeeritud hamba kuju muuta esteetiliselt vastuv\u00f5etavaks. V\u00e4ikese trauma puhul piisab puuriga vigastatud hamba ja vajadusel naaberhamba prepareerimisest emaili piires, suurema killu puudumisel v\u00f5ib kasutada ka komposiiti.<\/p>\n

3. Kroonimurd dentiini piires<\/strong><\/p>\n

\"3\"Dentiini haaravate kroonimurdude puhul paljastuvad paljud dentiinikanalid, mille kaudu avaneb mikroobidele tee pulbini. Seet\u00f5ttu on esmaabi eesm\u00e4rgiks need kanalid sulgeda. Murrupiirkonnas paljastunud dentiin kaetakse tehismaterjalidega, et v\u00e4listada mikroobide tungimist pulpi.<\/p>\n

L\u00f5plikult taastatakse kroon 6-8 n\u00e4dalat p\u00e4rast traumat. Selle aja jooksul on pulp ja periodont paranenud, uuringud on n\u00e4idanud, et p\u00e4rast traumat moodustub esimese kuu jooksul k\u00f5ige rohkem uut dentiini ja paranemise tempo langeb m\u00e4rgatavalt 48 p\u00e4eva p\u00e4rast traumat. Halvemal juhul on selleks ajaks juba tekkinud pulpiit ja hammas endodontiliselt ravitud. Kroon taastatakse tavaliselt komposiidiga, sest pulpi mittehaaravad dentiinitraumad ei ole eriti ulatuslikud. Kui aga komposiidiga taastamine peaks eba\u00f5nnestuma, siis tuleb hammas katta krooniga.<\/p>\n

Vitaalsuse s\u00e4ilitanud hammast peaks seej\u00e4rel kontrollima \u00fche, kolme, ja kuue kuu m\u00f6\u00f6dudes ning seej\u00e4rel iga kuue kuu tagant mitme aasta jooksul. Igal visiidil tuleks kontrollida hamba vitaalsust, teha periapikaal\u00fclesv\u00f5te ja v\u00f5rrelda seda eelmistega. Pulbinekroosi tekkel tuleb hammast ravida endodontiliselt.<\/p>\n

4. Pulpi paljastav kroonimurd<\/strong><\/p>\n

\"4\"Pulpi paljastavate kroonimurdude puhul on hamba vitaalsuse s\u00e4ilitamisel \u00e4\u00e4rmiselt oluliseks faktoriks aeg, mis kulub arsti juurde j\u00f5udmiseks. Mida kiiremini raviga alustatakse, seda suuremad on v\u00f5imalused s\u00e4ilitada hamba vitaalsus. Uuringud on n\u00e4idanud, et pulbi paljastumisel tekib esiteks verejooks ja seej\u00e4rel p\u00f5letikuline protsess vastuseks pulpi sisenenud bakteritele. Maksimaalset aega, mille j\u00e4rel ravi veel m\u00f5jub, pole kindlaks tehtud, kuid on teada, et m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dumisel traumast tekib traumeeritud pulbi osades p\u00f5letik, mis muudab prognoosi halvaks.<\/p>\n

Kui pulpi pole v\u00f5imalik kogu ulatuses enam s\u00e4ilitada, siis eemaldatakse osa pulbist, et saavutada kontakt terve pulbikoe ja ravimi vahel. Kui traumast on m\u00f6\u00f6dunud juba p\u00e4evi v\u00f5i pulp on v\u00e4ga saastunud, eemaldatakse t\u00e4iskasvanutel pulp kogu ulatuses. Laste formeeruvate juurtega hammastel tuleb p\u00fc\u00fcda s\u00e4ilitada pulpi iga hinnaga.<\/p>\n

J\u00e4relkontrolli tehakse 2-4 aasta jooksul iga 4-6 kuu tagant. \u00dcldjuhul piisab patsiendi kommentaaridest koos r\u00f6ntgenipildi ja vitaalsustestide sooritamisega.<\/p>\n

Juuremurd<\/h2>\n

Juuremurde on hambatraumadest umbes 7%, esinevad nad reeglina juure arengu l\u00f5petanud hammastel, sest veel formeerumata juured ei suuda l\u00f6\u00f6gi korral hammast piisavalt toetada ja pigem tekib hamba asendi muutus kui murd.<\/p>\n

Diagnoositakse juuremurdu kliiniliselt hamba liikuvust, kroonipoolse segmendi dislokatsiooni j\u00e4lgides ja r\u00f6ntgenit kasutades. Hamba krooniosa liikuvus on seda suurem, mida l\u00e4hemal igemele juur murdunud on, samuti on juuremurruga hambad koputamisel tundlikud, igemetaskust v\u00f5ib v\u00e4ljuda verd v\u00f5i igemevedelikku. Kui juuremurdu kohe ei m\u00e4rgata, siis v\u00f5ib patsient paari p\u00e4eva jooksul tagasi p\u00f6\u00f6rduda, kaevates valu hammustamisel. Sel ajal tehtaval r\u00f6ntgenipildil on juuremurd juba selgemalt sedastatav, sest segmentide vahele on m\u00e4lumisj\u00f5udude m\u00f5jumise ja turse tagaj\u00e4rjel tekkinud vahe.<\/p>\n

\"7\"Juuremurrud v\u00f5ivad paraneda j\u00e4rgnevalt: murrupilu luustumine, murdunud osade sidekoeline \u00fchinemine v\u00f5i kahe eelneva variandi kombinatsioon.<\/p>\n

\"8\"Selline juuremurd asub tavaliselt hamba apikaalses v\u00f5i keskmises kolmandikus. Hambale tuleb teha vitaalsustestid, m\u00e4\u00e4rata hamba v\u00e4rv, asetada hammas ettevaatlikult \u00f5igesse asendisse ja lahastada komposiidiga k\u00f5rvalhammaste k\u00fclge. Lahase vajalikkuse kestus varieerub v\u00e4ga \u00fchest n\u00e4dalast kuni \u00fche aastani, selle otsustab arst iga konkreetse juhu puhul eraldi, rusikareegel on siiski selline, et juure keskosa murru puhul peab lahast kasutama umbes kaks kuud. Uuringute j\u00e4rgi paraneb juuremurd 77%-l vitaalsuse s\u00e4ilitanud hammastel.<\/p>\n

Lahase eemaldamisel kontrollitakse hamba vitaalsust, liikuvust, v\u00e4rvi ja tundlikkust. Kui lisaks on tekkinud murrupiluni ulatuv igemetasku, halveneb ravi prognoos m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n

Kaebuste puudumise, hamba normaalse liikuvuse ja v\u00e4rvi korral v\u00f5ib esialgse ravi arvata \u00f5nnestunuks. J\u00e4relkontrollid tuleb teha 6 ja 12 kuu m\u00f6\u00f6dumisel.<\/p>\n

Pulbinekroos tekib 20-44%-l juuremurdudega hammastest. Selle diagnoosimisel ei tohi toetuda ainult vitaalsustestide negatiivsetele tulemustele, vaid peavad esinema ka muud s\u00fcmptomid v\u00e4rvimuutus v\u00f5i perkutoorne hellus.\u00a0Kui p\u00e4rast kanali ajutist t\u00e4itmist kaltsiumh\u00fcdroksiidiga luu struktuur 6-12 kuu jooksul taastub, v\u00f5ib kanali t\u00e4ita l\u00f5plikult.<\/p>\n

Dislokatsiooniga murrud e. hamba asendi muutusega traumad<\/h2>\n

Asendi muutusega hamba traumade korral on p\u00f5hiliseks probleemiks pulbi verevarustus l\u00f6\u00f6gi ja nihkumise tagaj\u00e4rjel vigastatakse juuretipu kaudu hambasse sisenevaid veresooni. Tekib turse, mille tagaj\u00e4rjel pulp v\u00f5ib aseptiliselt nekrotiseeruda. Selles seisundis hammas v\u00f5ib m\u00f5nikord olla s\u00fcmptomitevabalt suus aastaid.<\/p>\n

Uuringutega on n\u00e4idatud, et pulbinekroosi tekkes on oluline ka vigastuste ulatus kroonimurd ilma pulbi paljastumise ja p\u00f5rutuseta viib ainult 3%-l juhtudest nekroosini, samal ajal aga kroonimurrule koos dislokatsiooni ja hamba liikuvuse suurenemisega j\u00e4rgneb pulbinekroos \u00fcle 30%-l juhtudest, seega tuleb dislokatsiooniga hammast p\u00e4rast paigaldamist j\u00e4lgida erilise hoolega.<\/p>\n

Dislokatsioonidest on pulbi vitaalsuse suhtes kriitilisim trauma intrusioon ehk l\u00f5ualuusse sisse surutud hammas. Selle j\u00e4rel tekib ligi 96%-l hammastest pulbinekroos, mille tagaj\u00e4rjeks on sageli juureresorptsioon. Seet\u00f5ttu eemaldatakse intrusioonitraumade puhul pulp 1-2 n\u00e4dala jooksul p\u00e4rast traumat.<\/p>\n

Keskmiselt tekib pulbinekroos 56%-l dislotseerunud hammastest. Kui pulbis ei teki nekroosi, siis on sage kanali luustumine ja sulgumine, seda 20%-l juhtudest.<\/p>\n

Minimaalse dislokatsiooniga hambad lahastatakse ja nende vitaalsust kontrollitakse \u00fche, kolme, kuue ja 12 kuu p\u00e4rast. Luuresorptsiooni v\u00f5i kliiniliste s\u00fcmptomite tekkel sooritatakse juureravi.<\/p>\n

Luksatsioon<\/h2>\n

\"6\"Eri uuringute andmeil on luksatsioonitraumasid (hamba t\u00e4ielik v\u00e4ljumine alveoolist) 1-16% k\u00f5igist traumadest. P\u00e4rast hamba tagasiasetamist tema sompu (alveooli) l\u00f5ualuus tekib alveoolikudede ja hamba vahel k\u00fcll tavaliselt \u00fchendus, kuid 75-85%-l hammastest tekib varsti progresseeruv juureresorptsioon. Selline juure h\u00e4vinemine toimub noorematel inimestel kiiremini kui vanematel.<\/p>\n

Hamba vitaalsuse seisukohalt on t\u00e4htis aeg luksatsiooni ja tagasiasetamise vahel pulp ei s\u00e4ili mingil juhul vitaalsena p\u00e4rast seda, kui hammas on suust v\u00e4ljas olnud \u00fcle kahe tunni. Kui aga replantatsioon toimub v\u00e4hem kui 30 minutit p\u00e4rast traumat, on 95%-line t\u00f5en\u00e4osus paraneda ilma juureresorptsiooni tekketa. V\u00e4ga oluline on ka hamba hoidmine kuni arsti juurde tulemiseni. T\u00e4htis on, et juure pind ei kuivaks liialt.<\/p>\n

NB! <\/strong><\/span><\/span>Suust v\u00e4lja l\u00f6\u00f6dud hammast soovitatakse hoida kas v\u00e4rskes piimas v\u00f5i oma suus ja minna arsti juurde nii kiiresti kui v\u00f5imalik.<\/strong><\/p>\n

Pulbi eemaldamise \u00fcle otsustamisel on t\u00e4htsaimaks faktoriks juurte formeerumise ulatus kui tegemist on formeerunud juurtega hambaga, siis tuleb suure t\u00f5en\u00e4osusega pulp eemaldada, alles arenevate juurte korral arvestatakse traumast m\u00f6\u00f6dunud aega. Kui kulunud on alla kahe tunni, siis pulpi kohe ei eemaldata, vaid hammas replanteeritakse, lahastatakse ja j\u00e4etakse j\u00e4lgimisele. \u00dcle kahe tunni m\u00f6\u00f6dumisel on pulbi isheemiline kahjustus juba p\u00f6\u00f6rdumatu ja teostada tuleb juureravi.<\/p>\n

Juureravi (kui vaja) tehakse p\u00e4rast 1-2 n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dumist traumast. Seej\u00e4rel taastatakse hamba anatoomiline kuju ja funktsioon.<\/p>\n

T\u00e4nu komposiitide ja adhesiivse tehnika arengule on ortopeediliste lahenduste kasutamise vajadus traumade puhul viimasel ajal v\u00e4henenud. Sageli piisabki hamba traumadefekti taastamiseks ainult komposiitt\u00e4idise valmistamisest, seda isegi esihammastel, kus esteetika on prioriteet. Ulatuslikumate kroonimurdude korral on n\u00e4idustatud kas krooni v\u00f5i tihvtkrooni valmistamine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hammaste traumad on tavalised eriti inimese nooremas eas. Esimene vigastuste hulga sagenemise periood on lapse teise ja viienda eluaasta vahel. Sel ajal \u00f5pivad lapsed k\u00f5ndima ja seej\u00e4rel jooksma, koordinatsioonih\u00e4irete t\u00f5ttu on kukkumised sagedased. Umbes 30%-l selles eas lastest on piimahammaskonna …<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":129,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/129"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}