{"id":8,"date":"2024-04-04T05:10:26","date_gmt":"2024-04-04T02:10:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/5-parodondi-haigused\/"},"modified":"2024-04-15T09:02:07","modified_gmt":"2024-04-15T06:02:07","slug":"5-parodondi-haigused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/5-parodondi-haigused\/","title":{"rendered":"5. Parodondi  haigused"},"content":{"rendered":"<h4><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"60\" height=\"69\" class=\"alignnone wp-image-12\" style=\"float: left;\" title=\"kysimus2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/kysimus2.png\" alt=\"?\">Milline t\u00e4htsus on parodondil hamba kinnituse juures?\n<\/h4><p>Milline t\u00e4htsus on h\u00fcgieenil igemehaiguste v\u00e4ltimisel?<\/p>\n<p>Mida m\u00f5istetakse parodontiidi all?<\/p>\n<p>Mille poolest erineb parodontiit gingiviidist?\n<\/p><p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"343\" height=\"230\" class=\"alignnone wp-image-46\" title=\"haigus1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus1.png\" alt=\"1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus1.png 343w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus1-300x201.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 343px) 100vw, 343px\"><\/p>\n<p>Parodondihaiguste all m\u00f5istetakse hammast \u00fcmbritsevate kudede p\u00f5letikulise, d\u00fcstroofilise ja kasvajalise iseloomuga haigestumise erivorme.<\/p>\n<p>Teema k\u00e4sitlemiseks tuleb k\u00f5igepealt tutvuda p\u00f5him\u00f5istetega.<\/p>\n<ul>\n<li>Parodont \u2013 geneetiliselt ja funktsionaalselt \u00fchtsete hammast \u00fcmbritsevate kudede kompleks, mis koosneb igemest, alveolaarluust, tsemendist, periostist ja periodondist.<\/li>\n<li>Ige \u2013 kude, mis koosneb epiteelist ja sidekoest, \u00fcmbritseb hammast ja kinnitub sellele. Ige on kinnitunud liikumatult allolevale alveolaarluule ja l\u00e4heb \u00fcle liikuvaks suu limaskestaks. Igeme serv liibub tihedalt hambakaelale koesisese r\u00f5hu t\u00f5ttu, mida hoiab k\u00f5rgmolekulaarne kiududevaheline aine.<\/li>\n<li>Igemevagu \u2013 vagu hambapinna ja igeme vahel.<\/li>\n<li>Periodont \u2013 hammast alveooli kinnitavate sidemete s\u00fcsteem.<\/li>\n<li>Periost \u2013 luu\u00fcmbris.<\/li>\n<li>Tsement \u2013 juurepinda kattev eriline luustunud kude, mis ei sisalda n\u00e4rve ega veresooni ja millest l\u00e4htuvad hammast alveooli kinnitavad sidemed.<\/li>\n<li>Alveool \u2013 hambasomp.<\/li>\n<li>Alveolaarluu \u2013 l\u00f5ualuuj\u00e4tke, kuhu kinnituvad hambad.<\/li>\n<li>Igemetasku \u2013 p\u00f5letiku tagaj\u00e4rjel on h\u00e4vinenud igeme kinnitus hambale ning igeme ja hambapinna vahele on moodustunud tasku, mis on infektsiooni v\u00e4ratiks allolevatesse kudedesse.<\/li>\n<li>Hambakatt \u2013 hambapinnale moodustuv pehme ladestus.<\/li>\n<li>Hambakivi \u2013 mineraliseerunud hambakatt.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Parodondihaiguste p\u00f5hjused<\/h2>\n<p>Parodondihaiguste tekkep\u00f5hjused v\u00f5ivad olla lokaalsed (kohalikud) v\u00f5i \u00fcldised. Sagedamini on tegemist mitme ebasoodsa teguri koosm\u00f5juga.<\/p>\n<p>Lokaalsed p\u00f5hjused on:<\/p>\n<ul>\n<li>halb suu\u00f5\u00f5ne h\u00fcgieen;<\/li>\n<li>ravimata v\u00f5i halvasti ravitud hambad: t\u00e4idised on halvasti viimistletud, lebavad igemel v\u00f5i ei taasta hamba anatoomilist kuju;<\/li>\n<li>halvasti valmistatud proteesid, mis on katu retentsiooni p\u00f5hjuseks;<\/li>\n<li>hammaste asendianomaaliad, eriti hammaste kuhjumine;<\/li>\n<li>rasked hambumusanomaaliad (hambaridade vahekord on h\u00e4iritud);<\/li>\n<li>keele, huule ja p\u00f5sekidade madal (k\u00f5rge) kinnitumine l\u00f5ualuudele.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dcldised p\u00f5hjused:<\/p>\n<ul>\n<li>rasked \u00fcldhaigused, mis muudavad organismi reaktiivsust, nende hulgas \u00e4gedad nakkushaigused ja pahaloomulised s\u00fcsteemsed haigused;<\/li>\n<li>sisesekretsioonih\u00e4ired;<\/li>\n<li>verehaigused;<\/li>\n<li>nahahaigused;<\/li>\n<li>hormonaalsed nihked organismis puberteedi, raseduse ja kliimaksi ajal, samuti rasestumisvastaste vahendite kasutamisel;<\/li>\n<li>s\u00fcsteemsete haiguste raviks kasutatavate ravimite k\u00f5rvaltoimed;<\/li>\n<li>m\u00fcrgistused.<\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">K\u00f5ige sagedasem on siiski periodondi p\u00f5letikuline protsess, mis algab gingiviidina ning ravi puudumisel s\u00fcveneb ning levib all olevatele kudedele, minnes \u00fcle parodontiidiks. P\u00f5letikku tekitavad hambapinnale ladestunud mikroobid.<\/span><\/p>\n<h2>Hambakatt<\/h2>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"253\" height=\"165\" class=\"alignnone wp-image-47\" style=\"float: right; width: 253px; height: 165px; margin-right: 20px; margin-left: 20px;\" title=\"Rohkesti hambakattu, mille tagaj\u00e4rjel on v\u00e4lja kujunenud igemep\u00f5letik ja hulgikaaries.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus2.png\" alt=\"2\">Hambapinda katab alati \u00f5hukene orgaaniline kile emaili pelliikula, mis t\u00e4idab emaili struktuuri ebatasasused, on ioon vahetuse keskkonnaks hambakudede ja s\u00fclje vahel. Hambapinna poleerimisel see kiht eemaldub, kuid moodustub s\u00fcljevalkude baasil uuesti. Pelliikula on ka sobivaks aluseks mikroobide kinnitumisel. Juba m\u00f5ni tund p\u00e4rast hammaste ideaalset puhastamist hakkavad hambapinnale sadenema mikroobid, mis kinnituvad k\u00f5rgmolekulaarse rakkudevahelise maatriksi abil tugevasti hambapinnale.<\/p>\n<p>Alguses on mikroobid hambapinnal \u00fcherakulise kihina, kuid kiiresti paljunedes moodustavad kolooniaid, mis 2-3 p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumisel hakkavad \u00fcksteist katma. Katukihi paksenedes mikroobide koostis pidevalt muutub, kuna katu alumistes kihtides tekib hapnikuvaba keskkond, mis on soodne anaeroobsetele bakteritele, viimastel on suurem kahjustav toime parodondikudedele. Mikroobide kolooniate vahel v\u00f5ib mikroskoobi all n\u00e4ha irdunud epiteelirakke, leukots\u00fc\u00fcte, toiduosakesi ja s\u00fcljevalke. Kattu v\u00f5ib leida nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus.<\/p>\n<p>Mikroorganismid produtseerivad mitmesuguseid kudesid l\u00f5hustavaid fermente ja eritavad j\u00e4\u00e4kprodukte terveid rakke kahjustavates kogustes. Kui kattu on hambapinnal v\u00e4he, on ta n\u00e4htav hea valgustuse juures mati tsoonina igemeservas v\u00f5i hambapinnal olevates loomulikes vagudes ja lohukestes. Selle paremaks esiletoomiseks h\u00fcgieeni\u00f5petuse k\u00e4igus ja enesekontrolliks kasutatakse indikaatortablette (Diadent, Diaplac), mille imemisel v\u00e4rvub katt intensiivselt punakaks ja on peegli abil h\u00e4sti vaadeldav k\u00f5igil hambapindadel. Selliseid tablette saab osta apteegi k\u00e4sim\u00fc\u00fcgiletist k\u00f5rvuti teiste suu\u00f5\u00f5neh\u00fcgieeni vahenditega.<\/p>\n<h2>Hambakivi<\/h2>\n<p>Kui katt on olnud hambapinnal pikka aega, hakkavad sellesse s\u00fcljest ladestuma mineraalsoolad. Mineraliseerunud hambakattu nimetatakse hambakiviks. Hambakatul on v\u00f5ime kontsentreerida kaltsiumi. Nii on hambakatus kaltsiumi 20 korda rohkem kui s\u00fcljes. Ka fosforisooladel on hambakivi moodustumises oluline roll. Isikutel, kellel on kalduvus hambakivi tekkele, on t\u00e4heldatud s\u00fcljes kolm korda enam fosfori\u00fchendeid v\u00f5rreldes v\u00e4hese hambakiviga patsientidega. Soolade ladestumisel tekivad kristallid k\u00f5igepealt rakkudevahelises aines, hiljem ka mikroorganismides. P\u00f5hiline kristalliline struktuur on h\u00fcdroks\u00fcapatiit.<\/p>\n<p>K\u00f5rvuti hambakatu kogunemisega on hambakivi moodustumisel oluline t\u00e4htsus ka toidul, eriti konsistentsil. Nii tekib hambakivi kergemini, s\u00fcsivesikuterikast toitu eelistavatel inimestel. Hambakivi v\u00f5ib toidu- ja tubakapigmentide toimel v\u00e4rvuda, omandades kollakaspruunika kuni mustja v\u00e4rvuse. K\u00f5ige enam tekib hambakivi s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmejuhade avanemiskohtade l\u00e4heduses, s.o alumiste esihammaste keelmistel ja \u00fclemiste purihammaste p\u00f5skmistel pindadel. \u00dcksikutel juhtudel v\u00f5ib n\u00e4ha hambakivi katmas plaadina hammaste m\u00e4lumispindu. Seda siis, kui \u00fcks suupool on pikka aega funktsioonist v\u00e4ljas olnud.\u00a0Hamba vabal pinnal on kivi hea valgustuse juures kerge ja instrumentidega h\u00f5lpus eemaldada.<\/p>\n<p>Igemetasku olemasolu korral juurepinnale, igeme alla ladestunud hambakivi on reeglina tihe, tume ja raskesti eemaldatav.<br>\nHambakivi saab eemaldada ainult hambaravikabinetis, sest see n\u00f5uab steriilsust, spetsiaalseid instrumente ja professionaalseid oskusi.<\/p>\n<p>Kui suuh\u00fcgieen on olnud pikka aega halb, siis k\u00f5rvuti hamba k\u00f5vakudede kahjustusega areneb hammast \u00fcmbritsevate pehmetes kudedes p\u00f5letik, kas \u00fcksikute hammaste v\u00f5i terve hambakaare osas. S\u00f5ltuvalt protsessi s\u00fcgavusest eristatakse gingiviiti ja parodontiiti.<\/p>\n<h2>Gingiviit<\/h2>\n<p>Hammast \u00fcmbritseva igeme p\u00f5letik, mis kujuneb v\u00e4lja ebasoodsate lokaalsete ja \u00fcldiste faktorite toimel, kusjuures on s\u00e4ilinud igeme terviklik kinnitus hambapinnale.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"544\" height=\"172\" class=\"alignnone wp-image-48\" title=\"haigus3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus3.png\" alt=\"3\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus3.png 544w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus3-300x95.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 544px) 100vw, 544px\"><\/p>\n<p>T\u00fc\u00fcpiline on igemete valulikkus, punetus ja turse, harvem haavandumine ja vohamine. Gingiviit on p\u00f5hiliselt lastel ja noortel inimestel. Alla kuueaastastel lastel on gingiviiti harva, hiljem esinemissagedus j\u00e4rk-j\u00e4rgult suureneb.<\/p>\n<p>Puberteediealistest t\u00e4heldatakse gingiviiti 90%-l.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">Erinevalt t\u00e4iskasvanutest progresseerub lastel gingiviit harva parodontiidiks, sest neil on kudede kaitsemehhanismid h\u00e4sti v\u00e4ljendunud.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"512\" height=\"168\" class=\"alignnone wp-image-49\" style=\"width: 512px; height: 168px;\" title=\"Erineva raskusastmega igemete vohamine.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus4.png\" alt=\"4\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus4.png 512w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus4-300x98.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 512px) 100vw, 512px\"><\/p>\n<h2>Parodontiit<\/h2>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"253\" height=\"160\" class=\"alignnone wp-image-50\" style=\"width: 253px; height: 160px; float: right; margin-right: 20px; margin-left: 20px;\" title=\"Haavandid igemetel, kinnituskudede h\u00e4vinemine, ladestused hammastel.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus5.png\" alt=\"5\">Mikroobide poolt p\u00f5hjustatud hammast \u00fcmbritsevate kudede p\u00f5letik, mille tagaj\u00e4rjel h\u00e4vib hamba kinnituskudede s\u00fcsteem ja luu, kuni hammas langeb v\u00e4lja. Gingiviiti ja parodontiiti peetakse sama haiguse eri staadiumideks. Olenevalt organismi vastupanuv\u00f5imest ei arene gingiviidist alati parodontiiti. Parodontiidile on iseloomulik igemete veritsus pikka aega. Lisaks igemep\u00f5letiku s\u00fcmptomaatikale on tekkinud igemetaskud, mis v\u00f5ivad edasi areneda luutaskuteks. Haiguse tekkele aitavad kaasa hambakatt, hambakivi, karioossed hambad, hooldamata proteesid. P\u00f5letiku tagaj\u00e4rjel h\u00e4vineb hammast \u00fcmbritsev luu ja asendub p\u00f5letikulise granulatsioonkoega, mille tagaj\u00e4rjel hambad hakkavad liikuma ning muudavad oma asendit \u00fcksteise suhtes. See toob l\u00f5puks kaasa funktsioonih\u00e4ired. Parodontiit esineb tavaliselt t\u00e4iskasvanutel ja on \u00fcldjuhul kroonilise iseloomuga. Haigus v\u00f5ib s\u00fcveneda aeglasemalt v\u00f5i kiiremini. \u00c4gestumine, eriti abstsesside (m\u00e4dakollete) tekke korral v\u00f5ib anda olulisi \u00fcldn\u00e4htusid, nagu kehatemperatuuri t\u00f5us, halb enesetunne, vere settereaktsiooni kiirenemine, leukots\u00fc\u00fctide hulga suurenemine.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"252\" height=\"158\" class=\"alignnone wp-image-51\" style=\"float: right; width: 252px; height: 158px; margin-right: 20px; margin-left: 20px;\" title=\"Igemete turse, hamba kinnitus-kudede h\u00e4vinemine, hammaste asendi muutus p\u00f5letiku tagaj\u00e4rjel\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/haigus6.png\" alt=\"6\"><\/p>\n<p>Parodontiidi kahjustav toime ei ole seotud ainult igemetega, vaid haigus m\u00f5jutab kogu organismi. Mikroobide otsesest toimest h\u00e4vineb hammast kinni hoidev luu. Nende mikroobide vastu tekib s\u00fcsteemne immuunreaktsioon, mis p\u00f5hjustab haiguslikke muutusi ka teistes organis\u00fcsteemides. On leitud, et parodontiit v\u00f5ib soodustada reuma, reumatoidartriidi, ateroskleroosi, s\u00fcdameinfarkti ning insuldi teket, p\u00f5hjustada vasts\u00fcndinute madalat s\u00fcnnikaalu.<\/p>\n<p>Kliinilised uuringud mujal maailmas on n\u00e4idanud, et erineva raskusastmega hamba kinnituskudede kahjustust on ligi 80%-l inimestest rasket parodontiiti aga on 5-20%-l inimestest.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">Suu limaskesta v\u00f5i igeme p\u00f5letiku ilmnemisel tuleb p\u00f6\u00f6rduda kohe hambaarsti poole, kes selgitab v\u00e4lja tekkep\u00f5hjused ja kavandab ravi. Haiguse ravi on kompleksne ja pikaajaline ning n\u00f5uab palju kannatlikkust nii patsiendilt kui ka arstilt. Ravitulemus on positiivne ainult arsti ja patsiendi tiheda koost\u00f6\u00f6 korral. Hea ravitulemus ja selle p\u00fcsimine s\u00f5ltub patsiendi valmidusest muuta oma harjumusi ning soovist t\u00e4ita arsti ettekirjutusi ja kinni pidada regulaarse j\u00e4relkontrolli ning individuaalse suuh\u00fcgieeni programmist.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Milline t\u00e4htsus on parodondil hamba kinnituse juures? Milline t\u00e4htsus on h\u00fcgieenil igemehaiguste v\u00e4ltimisel? Mida m\u00f5istetakse parodontiidi all? Mille poolest erineb parodontiit gingiviidist? Parodondihaiguste all m\u00f5istetakse hammast \u00fcmbritsevate kudede p\u00f5letikulise, d\u00fcstroofilise ja kasvajalise iseloomuga haigestumise erivorme. Teema k\u00e4sitlemiseks tuleb k\u00f5igepealt tutvuda &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":125,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/125"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}