{"id":6,"date":"2024-04-04T05:10:26","date_gmt":"2024-04-04T02:10:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/3-hambakaaries-ja-selle-ennetamine\/"},"modified":"2024-06-18T11:50:37","modified_gmt":"2024-06-18T08:50:37","slug":"3-hambakaaries-ja-selle-ennetamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/3-hambakaaries-ja-selle-ennetamine\/","title":{"rendered":"3. Hambakaaries ja selle ennetamine"},"content":{"rendered":"

Hambakaaries<\/h2>\n

\"?\" Mis on hambakaaries?<\/h4>\n

Miks tekib hambakaaries?<\/p>\n

Milline on karioosne hammas?<\/p>\n

Kuidas ravitakse kaariest?<\/p>\n

Kaaries on maailmas levinumaid haigusi ja maailmas keskmiselt \u00fcle poolte inimestest esineb hambakaaries. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Kaariesest on kahjustunud juba 2-3-aastaste laste hambad.<\/span><\/p>\n

Karioossete defektidega (decayed<\/i>), puuduvaid (missing<\/i>), t\u00e4idistega (filled<\/i>) hambaid nimetatakse statistikas DMFT n\u00e4itajaks, mida kasutatakse hammaskonna karioossuse hindamiseks. Selle n\u00e4itaja v\u00f5ttis kasutusele \u00dclemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (1971). Arvestust peetakse nii piima- kui ka j\u00e4\u00e4vhammaste j\u00e4rgi. Eestis esineb hambakaariest 60-65%-l lastest ja 83-100%-l t\u00e4iskasvanuist. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oli seadnud eesm\u00e4rgiks, et aastaks 2020 oleks 80% v\u00e4hemalt 6-aastastest lastest kaariesevabad ja 12-aastaste lastel j\u00e4\u00e4ks DMFT indeksi v\u00e4\u00e4rtus alla 1,5. <\/span><\/p>\n

Eestis oli 2018. aastal 6-aastaste seas tervete hammastega lapsi on 28% ja\u00a0 keskmine kaariese n\u00e4itaja 12-aastastel oli 2,0. Seega ei ole seatud eesm\u00e4rgid t\u00e4itunud. Keskmine kaariesest haaratuse n\u00e4itaja (DMFT) erineb Eestis piirkonniti nii laste kui ka t\u00e4iskasvanute osas. Oluliselt rohkem on laste hambad haaratud kaariesest L\u00f5una-Eestis (V\u00f5ru, R\u00e4pina, Valga jm.), v\u00e4hem L\u00e4\u00e4ne-Eestis aga (P\u00e4rnu, Virtsu, Haapsalu jm.). Selle p\u00f5hjuseks peetakse p\u00f5hja- ja kaevuvee erinevat fluorisisaldust, kuid joogivee m\u00f5ju kaariese levikule on v\u00e4henenud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Miks tekib hambakaaries?<\/h2>\n

\"HambakaarieseHambakaaries on hamba k\u00f5vakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus: demineralisatsiooni tagaj\u00e4rjel tekib hambasse defekt. Protsess on p\u00f6\u00f6rdumatu, hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on v\u00f5imalik k\u00fcll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, v\u00e4ltimaks defekti v\u00e4ljakujunemist.<\/p>\n

    \n
  1. Kaariese p\u00f5hjused p\u00f5hjustavad s\u00fcsivesikutest ja magusainetest \u00fclek\u00fcllastatud toit ja selle pikaajaline kontakt hambapinnaga.<\/li>\n
  2. Suu\u00f5\u00f5ne mikroobid, peamiselt streptokokid ja piimhappekepikesed ehk laktobatsillid.<\/li>\n
  3. Pikk aeg, mille jooksul kleepuvad magusained katavad hambaemail.
    \nOhtlikud on nn. lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa.<\/li>\n
  4. Hambapinna katt ehk plakk (plaque<\/em>). Katt kinnitub hambale igemepoolses osas. Hambapind muutub tuhmiks, kollakaks ja karedaks.<\/li>\n<\/ol>\n

    Kaariese tekkel on selge seos suhkru tarbimise sageduse ja kaariese tekke ning intensiivsuse vahel. Suhkru tarbimine ei t\u00e4henda ainult magusa s\u00f6\u00f6mist vaid k\u00f5ik toitained sisaldavad v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral suhkruid, mis omakorda muudavad s\u00fclje happelisust. Seega toidukordade sagedusel on oluline roll kaariese arengus. Kaariese arengule avaldab m\u00f5ju ka katu esinemine hamba pinnal, mille ladestumist hambaemaili pinnale m\u00f5jutavad s\u00fclje ja katu koostis. S\u00fcljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide.<\/p>\n

    \"EsmasedS\u00fcljel on tugev neutraliseerimisv\u00f5ime, mist\u00f5ttu 1 \u2013 1,5 tundi p\u00e4rast happelise toidu s\u00f6\u00f6mist taastub s\u00fclje pH neutraalpiiri (6,8 \u2013 7,2) l\u00e4heduses. Toidu s\u00f6\u00f6mise j\u00e4rel suureneb hambakatus happelisus ning pH happelisus langeb alla 5,5, v\u00f5ib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Emaili pinnalt hakkavad eralduma kaltsiumi-, fosfaat- ja h\u00fcdroksiidioonid. Hambale tekib kriitjasvalge laik, kuid alguses on emailipind veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille k\u00e4igus 2-3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi ja h\u00fcdroksiidioonid p\u00f6\u00f6rduvad taas hambaemaili ja tugevdavad seda.<\/p>\n

    Kui demineralisatsiooni aeg ehk hammast kahjustav protsess on pikem kui hammast taastav remineralisatsioon, siis on soodsad tingimused ka kaariest tekitavate mikroobide elutegevuseks. Seega soodus keskkond kaariese arenguks loodud<\/p>\n

    Osaliselt v\u00f5ivad kaariese arengut m\u00f5jutada ka\u00a0 hambaemaili struktuuri individuaalsed ise\u00e4rasused, mis kujunevad hammaste arengu perioodil ema raseduse ajal ja v\u00e4ikelapse eas. Karioosne protsess areneb kiiremini kui ebat\u00e4iuslikule hambastruktuurile lisanduvad s\u00fclje happelisus, mikroobid ja vale toitumine. Hambaemaili\u00a0 tuleb hakata aeg-ajalt kontrollima kohe p\u00e4rast hamba suhu l\u00f5ikumist, et n\u00e4ha v\u00f5imalikku kalduvust kaariese tekkeks.<\/p>\n

    Hambakaariese tekkel on oluline joogivee ja toidu fluorisisaldus ja sellest tulenevalt ka hambaemaili koostise siduvus fluoriga. Lapse hambaemail koosneb p\u00f5hiliselt h\u00fcdroks\u00fc\u00fclapatiidist, vanemas eas fluorapatiidist. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0 \u2013 1,2 mgF\/l) areneb tugev ning mikroobide ja s\u00fcsivesikute paiksele toimele vastupidav hambaemail.<\/p>\n

    \"Kaaries\"M\u00f5ned hambad on kaariesele resistentsed ehk vastupidavamad. On eristatud p\u00f5hjuste r\u00fchmi (K\u00f6nigi j\u00e4rgi).<\/p>\n

      \n
    • Geneetilised p\u00f5hjused. On r\u00f5hutatud hammaste struktuuri v\u00e4ljaarenemist juba l\u00f5ualuus. Hilisel l\u00e4bil\u00f5ikumisel on email maksimaalselt mineraliseerunud.<\/li>\n
    • Humoraaltroofilised e. organismi vedelike ja toitumisega seonduvad faktorid: emaili valgulise osa moodustumine sellele j\u00e4rgneva t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku ja l\u00f5pliku mineralisatsiooniga.<\/li>\n
    • S\u00fcljel, kui hambaemaili \u00fcmbritseval toitumis- ja kaitsekeskkonnal on eriline t\u00e4htsus. Vaid siis, kui s\u00fcljeeritus on rikkalik ja s\u00fclg neutraalse reaktsiooniga (pH 6,8 \u2013 7,2), on ta v\u00f5imeline elimineerima s\u00fcsivesikuid. Oluline on ka s\u00fcljes leiduvate mineraalide hulk.<\/li>\n
    • Toitumistavad: piiratud hulk s\u00fcsivesikuid, mineraalide rikas toit ja optimaalse fluorisisaldusega joogivesi pidurdavad oluliselt kaariese teket.<\/li>\n
    • Lokaalsed bakteriaalsed faktorid ei soodusta kaariese kulgu, kui suu\u00f5\u00f5nes olevad mikroobid on v\u00e4heaktiivsed, tekitavad v\u00e4hest hapet ja v\u00e4ikese ens\u00fc\u00fcmilise aktiivsusega. Ka suu\u00f5\u00f5nes leiduv fluoriid pidurdab kaariest tekitavate mikroobide kasvu.<\/li>\n<\/ul>\n

      Milline on karioosne hammas?<\/h2>\n

      \"Kaaries\"<\/p>\n

      Hambakaaries on hamba k\u00f5vakoe kahjustus. Ulatuslikku karioosset defekti n\u00e4eb palja silmaga. Algavat ja pindmist ehk emailikaariest ning hammaste kontaktpindadel olevaid defekte saab kindlaks teha ainult hambaarst.<\/p>\n

      M\u00e4lumispinna pruunid pigmenteerunud defektid on varakult m\u00e4rgatavad, kontaktpinna karioosne defekt aga areneb t\u00e4helepandamatult.<\/p>\n

      1. Algav kaaries<\/b> \u2013 hambaemaili piimjas karioosne laik (macula<\/em>) ilma hambakoe defektita.<\/p>\n

      \"Kaaries\"<\/p>\n

      Algav kaaries purihammaste fissuurides avaldub pruunikate-mustade\u00a0t\u00e4ppide ja\/v\u00f5i joontena.<\/p>\n

      2. Emailikaaries<\/b> \u2013 pindmine kaaries, mille puhul karioosne defekt asub peamiselt emailis. M\u00e4rgatav on piimjasvalge v\u00e4rvus, harvem pigmenteerunud hambapind ja seda peamiselt hambavagudes ehk fissuurides.<\/p>\n

      \"Emailikaaries\"<\/p>\n

      3. Dentiinikaaries<\/b> \u2013 keskmise ulatusega dentiinikaaries, mille puhul s\u00e4siruumi ehk hambapulpi kaitseb veel k\u00fcllalt paks dentiini kiht. Sellele staadiumile on iseloomulik juba m\u00e4rgatav defekt, mida \u00e4\u00e4ristab kriitjasvalge v\u00f5i pruunikalt pigmenteerunud email.<\/p>\n

      \"Dentiinikaaries\"<\/p>\n

      \u00a04. S\u00fcgav hambaluukaaries<\/b> ulatub juba hambapulbi l\u00e4hedusse, mist\u00f5ttu k\u00fclma v\u00f5i sooja toitu s\u00fc\u00fces v\u00f5ib hammas olla tundlik. Sellised hambadefektid on kergesti m\u00e4rgatavad, sest kahjustatud on suur osa hambakoest.<\/p>\n

      \"Ravimata<\/p>\n

      Kuidas ravitakse kaariest?<\/h2>\n

      \"T\u00e4idistegaKaariese ravi seisneb karioosse hambakoe eemaldamises, prepareerides seda k\u00e4siinstrumendi ja\/v\u00f5i roteeriva puuriga.<\/p>\n

      Defektne koht t\u00e4idetakse ehk plombeeritakse tehismaterjalidega ja hambakroon ning selle pinnad taastatakse. P\u00e4rast ravi on hammas m\u00e4lumisel taas t\u00e4iesti k\u00f5lblik.<\/p>\n

      Kaariese algstaadiumis ehk emaili karioosse laigu perioodis v\u00f5ib emaili remineraliseerida kaltsiumi, fluori sisaldavate lahustega ja katta lakiga hambapinnad. Selliselt t\u00f6\u00f6deldud hambad j\u00e4\u00e4vad hambaarsti kontrolli alla.<\/p>\n

      Selle menetluse puhul puhastab arst hambapinna, kasutab spetsiaalseid harjakesi ja poleerivaid pastasid, vajadusel laiendab ka m\u00e4lumispinna vagusid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Hambakaaries Mis on hambakaaries? Miks tekib hambakaaries? Milline on karioosne hammas? Kuidas ravitakse kaariest? Kaaries on maailmas levinumaid haigusi ja maailmas keskmiselt \u00fcle poolte inimestest esineb hambakaaries. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Kaariesest on kahjustunud juba 2-3-aastaste laste hambad. …<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":149,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/149"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}