![\"?\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/kysimus2.png\" "\\"kysimus2.png\\"")
Millist anomaaliat soodustab p\u00f6idla imemine?<\/h4>\nMillist anomaaliat soodustab suu kaudu hingamine?<\/p>\n
Miks lapsed on vanemate n\u00e4gu?<\/p>\n
Hamba-l\u00f5ualuus\u00fcsteemi anomaaliaid on kirjanduse andmetel 35-70%-l lastest ning need v\u00f5ivad olla kaariese ja hammaste tugikudede olulisteks ja reaalseteks riskifaktoriteks, samuti on h\u00e4iritud lapse esteetiline v\u00e4limus. Kuna koolilaste hulgas on anomaaliate prof\u00fclaktika v\u00e4heefektiivne, siis peavad t\u00f6\u00f6 keskpunktis olema koolieelikud. Hambaarsti peamiseks \u00fclesandeks on saavutada k\u00f5igi isikute koost\u00f6\u00f6, kes vastutavad lapse tervise ja kasvatamise eest. Anomaaliate prof\u00fclaktika on meetmete kompleks, et \u00e4ra hoida, varakult selgitada ja k\u00f5rvaldada riskifaktorid. J\u00e4rgnev informatsioon on lapsevanemate ja pedagoogide meditsiiniteadmiste parandamiseks. Pakutava \u00f5ppematerjali lihtsamaks rakendamiseks praktikas on prof\u00fclaktikav\u00f5tted toodud anomaaliate tekke aja ja lapse vanuseperioodide kaupa. Tinglikult v\u00f5ib hamba-l\u00f5ualuus\u00fcsteemi anomaaliaid jagada tekke aja j\u00e4rgi:<\/p>\n
P\u00e4rilikkusfaktorid m\u00f5jutavad inimest kogu elu. P\u00e4randatakse hamba-l\u00f5ualuus\u00fcsteemi ehituse patoloogia tunnus \u2013 n\u00e4iteks vahe \u00fclemiste keskmiste l\u00f5ikehammaste vahel, vahed hammaste vahel, puuduvad hambad, liigsed hambad, huule-suulael\u00f5he, n\u00e4o-l\u00f5ualuude keerulised s\u00fcndroomid v\u00f5i l\u00f5ualuude ja kogu n\u00e4oskeleti kasvumudeli geneetiline programm (n\u00e4iteks v\u00e4ike alal\u00f5ug v\u00f5i suur alal\u00f5ug).<\/p>\n
![\"1\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/kolmikpilt1.jpg\" "\\"Liialt")
<\/p>\n
P\u00e4rilike anomaaliate prof\u00fclaktika v\u00f5ib jagada:<\/p>\n
Massiline prof\u00fclaktika: keskkonnakaitse, n\u00e4iteks radioaktiivsuse taseme langetamine tuumakatsetuste keelustamisega, ravimpreparaatide toime uuring inimorganismile; suguelundite kaitse r\u00f6ntgenuuringute ajal, t\u00f6\u00f6tingimuste parandamine kahjulike ainetega kokku puutuvatel t\u00f6\u00f6tajatel; inimeste teavitamine geneetilistest probleemidest.<\/p>\n
Individuaalne prof\u00fclaktika v\u00e4ltimaks \u00fcksk\u00f5ik millist anomaaliaga lapse s\u00fcndi. Seda tehakse meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooniga. Sinna on otstarbekas suunata perekondi, kus on juba anomaaliaga laps, lapsevanemaid, kellel on enestel anomaalia ja kes planeerivad perekonda last, ja ka k\u00fcllalt eakaid tulevasi lapsevanemaid, et hinnata v\u00f5imalikku riski. Samuti v\u00f5iksid sinna p\u00f6\u00f6rduda emad, kes tarvitasid vahetult enne rasedust v\u00f5i raseduse alguses tugevatoimelisi ravimeid v\u00f5i said r\u00f6ntgenkiiritust v\u00f5i p\u00f5desid mingit infektsioosset haigust. Arst-geneetik saab hinnata riski astet, kas ja kui suure t\u00f5en\u00e4osusega v\u00f5ib veel s\u00fcndimata lapsel esineda anomaalia v\u00f5i mitte. T\u00e4nap\u00e4eval on v\u00f5imalik hinnata ka loote seisundit.<\/p>\n
Riskifaktoriteks nimetatakse selliseid faktoreid, mis iseenesest pole v\u00f5imelised esile kutsuma haigust, kuid v\u00f5ivad olla \u00fche v\u00f5i teise haiguse patoloogiliste mehhanismide otsesteks v\u00f5i kaudseteks p\u00f5hjustajateks v\u00f5i k\u00e4ivitajateks.<\/p>\n
Loote arengu perioodis toimivad lootesse s\u00fcnnieelsed, s\u00fcndimise ajal toimivad ja vasts\u00fcndinueas toimivad faktorid.<\/p>\n
Oma struktuurilt, iseloomult ja toime j\u00f5ult lapse organismisse on see riskifaktorite grupp erakordselt keeruline. Ta sisaldab: ema organismi ebasoodsat seisundit, mis on seotud rasedusega (raseduse katkemise oht, rasedustoksikoosid), ekstragenitaalsed haigused, mis on tekkinud nii raseduse ajal kui ka enne seda, ebasoodne g\u00fcnekoloogiline anamnees (anamneesis on katkenud rasedused, abordid, verejooksud, enneaegsed s\u00fcnnitused jne.), v\u00e4liskeskkonna ebasoodsate faktorite toime raseda organismisse, t\u00f6\u00f6-, puhkuse-, ja toitumisre\u017eiimi mittej\u00e4lgimine, kahjulike ainete sattumine raseda organismi. Sageli on tegemist mitme faktori \u00fcheaegse toimega. Nimetatud faktorite l\u00f5plik toime lootesse v\u00f5ib olla mitmesugune ja avalduda erineva tasemega.<\/p>\n
K\u00f5ik eelnimetatud r\u00fchmad kuuluvad k\u00f5rge riskigrupi r\u00fchma. Arvestades, et neile on iseloomulik muuhulgas hambumuseanomaaliate suur intensiivsus ja levik, on suur t\u00e4htsus\u00a0 hambaarsti aktiivsel osalemisel. Juba tulevastele lapsevanematele on tarvis selgitada tervete eluviiside t\u00e4htsust. On vaja saavutada, et iga naine saaks aru hambaarsti poole p\u00f6\u00f6rdumise vajadusest ja t\u00e4htsusest lapse esimesel eluaastal, kui rasedus kulges raskustega, laps s\u00fcndis v\u00e4ikese kehakaaluga v\u00f5i olid raskused s\u00fcnnitamisel, s.t. kui on k\u00f5rge mitmesuguste haiguste, sealhulgas suu\u00f5\u00f5nehaiguste risk.<\/p>\n
Prof\u00fclaktikav\u00f5tted:<\/p>\n
Vasts\u00fcndinud lapsel on alal\u00f5ug \u00fclal\u00f5uast kuni 15 mm tagapool, see on f\u00fcsioloogiline vajadus, sest selline alal\u00f5ua asend kergendab s\u00fcnnitust ja v\u00e4hendab trauma v\u00f5imalikkust liikuvale alal\u00f5uale. Imemisel saab alal\u00f5ug funktsionaalse koormuse, mis soodustab alal\u00f5ua kasvu. Loomulik e. rinnaga toitmine on hamba-l\u00f5ualuus\u00fcsteemi organite ja lihaste harmooniliseks arenguks optimaalne. Kunstliku toitmise korral tuleb j\u00e4lgida mitte ainult vajalike toitainete hulka, mineraalsoolade ja vitamiinide olemasolu, vaid ka tingimusi, mis peaksid olema l\u00e4hedased loomuliku toitmise puhustele: laps peab imemisel alal\u00f5uga ette l\u00fckkama ja tegema seda m\u00f5ningase j\u00f5ukuluga. Alal\u00f5ua liigutused loovad funktsionaalse \u00e4rrituse ja m\u00f5justavad alal\u00f5ua, miimiliste, m\u00e4lumis- ja keele lihaste arengut. Kunstliku toitmise korral, kui pudel on vertikaalses asendis ja lutt suure avausega, ei pea laps tegema alal\u00f5uaga liigutusi ja l\u00f5ug j\u00e4\u00e4b arengus maha. Kui pudel asetatakse padjale, et laps saaks ise toitu k\u00e4tte, v\u00f5ivad tekkida l\u00f5ualuude \u00fchepoolsed deformatsioonid. Selline deformatsioon v\u00f5ib tekkida ka pudeli survest. Kunstlikult toitmisel tuleks kindlasti kasutada paksendiga lutti, mis v\u00e4listab pudeli surve l\u00f5ualuudele. Lutil peaks olema v\u00e4ike avaus, et laps imedes pingutaks, rakendaks j\u00f5udu, sest see on vajalik alal\u00f5ua normaalseks kasvuks.<\/p>\n
L\u00f5ualuude vahekord peaks normaliseeruma 6.-8. elukuuks, kui l\u00f5ikub esimene piimahammas. Kui alal\u00f5ug pole siiski ettepoole nihkunud, v\u00f5ib imikule panna pea alla k\u00f5rgema padja. Kui alal\u00f5ug on liialt ees, siis peaks peaalune olema madalam v\u00f5i laps peaks magama sootuks ilma padjata. \u00dchepoolsete deformatsioonide v\u00e4ltimiseks peaks j\u00e4lgima, et laps ei magaks rusikas p\u00f5se all.<\/p>\n
Vasts\u00fcndinu perioodil tuleks t\u00e4ita kindlasti k\u00f5iki h\u00fcgieenin\u00f5udeid, j\u00e4lgida \u00f6\u00f6 ja p\u00e4eva unere\u017eiimi, viibida lapsega v\u00e4rskes \u00f5hus, k\u00fcllaldaselt ja \u00f5igesti toita.<\/p>\n
On teada, et mitte \u00fckski varajases lapseeas p\u00f5etud \u00fcldhaigus ei avalda otsest m\u00f5ju l\u00f5ualuude arengule ja kasvule, mis tingiks \u00fche v\u00f5i teise patoloogilise hambumuse formeerumise. K\u00fcll aga loovad paljud esimese eluaasta jooksul p\u00f5etud haigused, toimides organismi erinevatele s\u00fcsteemidele (immuun-, hingamis-, ainevahetus-, seedimiss\u00fcsteem jne.) soodsa fooni hambumusanomaaliate formeerumiseks. Sellisteks haigusteks on rahhiit, hingamiss\u00fcsteemi kroonilised haigused, mao-sooletrakti haigused, endokriin- jt haigused.<\/p>\n
S\u00fcnnitusmajas kontrollib lastearst vasts\u00fcndinu keelekida kinnitust ja vajadusel tehakse esimestel elup\u00e4evadel keelekida plastika. Vanematele selgitatakse kaasas\u00fcndinud patoloogiad, n\u00e4iteks huule-suulael\u00f5hega lapse s\u00fcnnil. Lapsevanematele selgitatakse, kuidas vastava patoloogiaga last hooldada, milline on edasine j\u00e4lgimine ja ravi ning huule- suulael\u00f5hede meeskond v\u00f5tab need lapsed kohe p\u00fcsivale aastatepikkusele j\u00e4lgimisele.<\/p>\n
Suurem osa kaasas\u00fcndinud anomaaliatest on v\u00f5imalik v\u00e4lja selgitada kohe p\u00e4rast lapse s\u00fcndi. Kuid esimesed s\u00fcmptomid v\u00f5ivad tulla ilmsiks ka m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes, n\u00e4iteks alal\u00f5ua \u00fclem\u00e4\u00e4rane pikkus p\u00e4riliku vormi korral.<\/p>\n
Hamba-l\u00f5ualuus\u00fcsteemi anomaaliaid esilekutsuvad kahjulikud harjumused on:<\/p>\n
Kahjulike harjumuste korral tekivad l\u00f5ualuude kindlates piirkondades pidevad funktsionaalse \u00e4rrituse v\u00f5i pidurduse kolded ja tulemuseks on l\u00f5ualuude eba\u00fchtlane kasv.<\/p>\n
Imemisfunktsiooni h\u00e4ired jagatakse viieks kliiniliseks variandiks:<\/p>\n
T\u00e4ielik imemisfunktsiooni h\u00e4ire v\u00f5ib olla tugevalt enneaegsetel lastel koos raske n\u00e4o-l\u00f5ualuupiirkonna arenguh\u00e4irega. Selliseid lapsi toidetakse esimestel elup\u00e4evadel sondi kaudu, samaaegselt stimuleeritakse imemisrefleksi t\u00fchja lutiga. Seej\u00e4rel minnakse \u00fcle lutipudelist toitmisele ja alles 2.-3. elun\u00e4dalal rinnaga toitmisele. Sageli eelistavad lapsed suu ringlihaste puudulikkuse t\u00f5ttu s\u00fc\u00fca lutist.<\/p>\n
Loiule imemisele on iseloomulik aktiivse imemisrefleksi n\u00f5rgenemine, kuigi laps saab imeda. Esineb laste j\u00e4rgmistel juhtudel. V\u00e4ike s\u00fcnnikaal, ninahingamistakistus ninak\u00e4ikude v\u00e4ljendunud kitsenemisest v\u00f5i kaasas\u00fcndinud adenoididest. Need lapsed eelistavad samuti s\u00fc\u00fca lutipudelist.<\/p>\n
Rahuldamata imemine seisneb selles, et p\u00e4rast toitmist tunneb laps vajadust imeda, vaatamata tekkinud t\u00e4isk\u00f5hutundele, mist\u00f5ttu ei saa kaua uinuda, teeb huultega imemisliigutusi. Peamiseks p\u00f5hjuseks on imemisfunktsiooni h\u00e4irumine: toidu kiire k\u00e4ttesaamine, energiline imemine. Kui imemist ei normaliseerita, hakkab laps imema s\u00f5rmi, rusikat, esemeid. Prof\u00fclaktikaks antakse lapsele p\u00e4rast rinnaga toitmist imeda t\u00fchja lutti, kunstliku toitmise korral peaks lutt olema v\u00e4ikese avausega.<\/p>\n
Pikaajaline imemine on p\u00f5hjustatud imemisrefleksi mitte\u00f5igeaegsest kustumisest, mist\u00f5ttu laps imeb lutti rohkem kui \u00fcks aasta. P\u00f5hjuseks on vale lutist v\u00f5\u00f5rutamine, \u00fclem\u00e4\u00e4rane luti kasutamine. Pikaajalise imemise peamine prof\u00fclaktikav\u00f5te on selgitust\u00f6\u00f6 rasedate ja lapsevanemate hulgas.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rastunud imemine v\u00e4ljendub harjumuses imeda s\u00f5rmi, rusikat, keelt ja esemeid. P\u00f5hjuseks on imemisinstinkti rahuldamatus: ema ja lapse tiheda ps\u00fc\u00fchilise ja f\u00fc\u00fcsilise kontakti puudumine, sageli t\u00e4heldatud kunstliku toitmise korral; lapse puudulik valmisolek koolieelsesse lasteasutusse minekuks: ei oska m\u00e4ngida eakaaslastega, pole harjutatud magamis-, \u00e4rkamis- ja toitmisre\u017eiimiga, pole v\u00f5\u00f5rutatud lutist, ei oska lusikast s\u00fc\u00fca; laps on koolieelsest lasteasutusest v\u00e4sinud, kurnatud l\u00e4bim\u00f5tlemata m\u00e4ngude ja tegevuse organiseerimisest, halvast valgustusest, liigsest n\u00e4rvis\u00fcsteemi koormusest; keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kaasas\u00fcndinud patoloogias, s\u00fcnnitrauma, rasked \u00fcldhaigused varajases lapseeas, lahkhelid perekonnas jne.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rastunud imemise prof\u00fclaktikameetmed: anda lapsele p\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki t\u00fchja lutti, kui ta soovib veel imeda; teha rinnaga toitmise vajalikkuse selgitust\u00f6\u00f6d; kui last toidetakse kunstlikult, on kohustuslik ema kohalolek lapse toitmise ajal lapse esimestel elun\u00e4dalatel; \u00f5igeaegne lapse ettevalmistamine koolieelsesse lasteasutusse minekuks; m\u00e4ngude ja \u00fcrituste h\u00fcgieeni kontroll lasteasutustes; normaalse ps\u00fchhokliima loomine perekonnas.<\/p>\n
S\u00f5rmede, rusika ja esemete imemise harjumuse v\u00f5\u00f5rutamine s\u00f5ltub lapse vanusest. Oluline on k\u00f5rvaldada p\u00f5hjustav faktor.<\/p>\n
![\"L\u00fchike](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/kellegikeel.jpg\" "\\"L\u00fchike")
Ninahingamistakistuse korral konsulteerida kurgu-nina-k\u00f5rvaarstiga, ninahingamise harjutamiseks on v\u00f5imalik kasutada spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud seadeldisi. V\u00f5imalikult varakult tuleb hakata tegelema v\u00e4ikelapse suu\u00f5\u00f5ne h\u00fcgieeni ja vajadusel piimahammaste raviga.<\/p>\n
Piimahammaste raskendatud l\u00f5ikumise korral teha alveolaarj\u00e4tkete massaa\u017ei. J\u00e4lgida piimahammaste l\u00f5ikumise j\u00e4rjepidevust ja asendit hambakaares.<\/p>\n
V\u00e4ljendunud hambumusanomaaliatega piimahammaskonnaga lapsed v\u00f5iksid p\u00f6\u00f6rduda ortodondi poole.<\/p>\n
Otstarbekas on kujundada varakult \u00f5iget r\u00fchti sportlike m\u00e4ngude kaudu.<\/p>\n
![\"Normaalne](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/359\/p2_2_1.jpg\" "\\"Normaalne")
\u00a0Prof\u00fclaktikav\u00f5tted selles vanuseperioodis:<\/p>\n
Hamba-l\u00f5ualuus\u00fcsteemi k\u00f5rvalekaldeid saab jagada kahte r\u00fchma:<\/p>\n
\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Sissejuhatus Millist anomaaliat soodustab p\u00f6idla imemine? Millist anomaaliat soodustab suu kaudu hingamine? Miks lapsed on vanemate n\u00e4gu? Hamba-l\u00f5ualuus\u00fcsteemi anomaaliaid on kirjanduse andmetel 35-70%-l lastest ning need v\u00f5ivad olla kaariese ja hammaste tugikudede olulisteks ja reaalseteks riskifaktoriteks, samuti on h\u00e4iritud lapse …<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":143,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/143"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}