{"id":4,"date":"2024-04-04T05:10:26","date_gmt":"2024-04-04T02:10:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/1-hammaste-areng-ja-suhu-loikumine\/"},"modified":"2024-06-17T15:06:34","modified_gmt":"2024-06-17T12:06:34","slug":"1-hammaste-areng-ja-suhu-loikumine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/1-hammaste-areng-ja-suhu-loikumine\/","title":{"rendered":"1. Hammaste areng ja suhu l\u00f5ikumine"},"content":{"rendered":"

Hammaste areng<\/h2>\n

\"?\"Mida tuleks teada hammaste arengust ja suhu l\u00f5ikumisest?<\/h4>\n

Milline on piima- ja j\u00e4\u00e4vhammaskond?<\/p>\n

Millised muutused v\u00f5ivad esineda hambakoe struktuuris?<\/p>\n

Hammaste areng algab 6.-7. raseduse n\u00e4dalal piimahammaste algete moodustumisega. Kolmanda raseduskuu l\u00f5puks on kummalgi l\u00f5ualuul moodustunud 10 piimahamba alget. Seej\u00e4rel algab emaili ja hambaluu ehk dentiini moodustumine. Hambakrooni kujunemine ja emaili mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt l\u00f5ikehammastel ja 7. raseduskuul piimapurihammastel. J\u00e4\u00e4vhammaste alged hakkavad arenema samuti juba 5. raseduskuul ja see protsess toimub m\u00e4rksa aeglasemalt. Esimesel eluaastal on lapsel moodustunud 20 piimahamba ja 28 j\u00e4\u00e4vhamba alget. Hambaalgeid v\u00f5ib areneda v\u00e4hem h\u00fcpodontia v\u00f5i lisahamba n\u00e4ol rohkem \u2013 h\u00fcperdontia.<\/p>\n

\"1\"<\/p>\n

Hammaste arenguh\u00e4ired<\/h2>\n

\"2\"Hammaste arengut v\u00f5ivad m\u00f5justada mitmesugused haigused, loodet kahjustavad tegurid, geneetilised v\u00f5i kaasas\u00fcndinud faktorid. Hambaalgete arv v\u00f5ib olla v\u00e4iksem, mist\u00f5ttu ka hambaid l\u00f5ikub suhu v\u00e4hem (h\u00fcpodontia).<\/p>\n

Piimahammaskonnas hammaste arv on harva v\u00e4iksem, j\u00e4\u00e4vhammaskonnas esineb seda sagedamini. K\u00f5ige sagedamini v\u00f5ivad puududa \u00fclemised k\u00fclgmised l\u00f5ikehambad, teised premolaarid ehk eespurihambad ja alumised keskmised l\u00f5ikehambad. Ortodontilise raviga nihutatakse k\u00f5rvalhambaid puuduvate hammaste kohale ja hammaste proteetilise ravi k\u00e4igus asendatakse puuduvad hambad suust \u00e4rav\u00f5etavate- v\u00f5i sildproteesidega. T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse ka implantaatide viimist l\u00f5ualuusse ja nende peale kroonide valmistamist. Implantaatide maksumus on k\u00f5rgem ja need pole seet\u00f5ttu k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n

Suurenenud hambaalgete arvu puhul l\u00f5ikub suhu rohkem hambaid. Neid nimetatakse lisahammasteks. Kui lisahammas on ebanormaalse kuju v\u00f5i suurusega ja hambareast v\u00e4ljas v\u00f5i h\u00e4irib normaalset hambumust, siis hammas eemaldatakse. Sellisteks hammasteks on sageli \u00fclemiste l\u00f5ikehammaste vahel olev\u00a0 ebanormaalse kujuga lisahammas v\u00f5i kolmas l\u00f5ikehammas, kolmas premolaar ehk eespurihammas v\u00f5i neljas molaar ehk purihammas. Kui aga lisahammas on normaalse kuju ja suurusega ega sega normaalset hambumust ega ole karioosne, v\u00f5ib sellise hamba suhu j\u00e4tta.<\/p>\n

Hammaste suuruse ja kuju muutusi tuleb k\u00fcllalt sageli ette, rohkem j\u00e4\u00e4vhammastel ja seda kas kogu hammaskonna ulatuses v\u00f5i \u00fcksikutel hammastel. V\u00e4ikestel hammastel on sageli muutunud ka krooni kuju \u2013 hambakroonid on kas koonuse-, k\u00e4bi- v\u00f5i t\u00fcnnitaolised. Sellised hambad on ebaesteetilised ja loovad sageli eelsoodumuse hambakaariese ulatuslikuks kahjustuseks, eriti hambaemaili arenguh\u00e4irete korral. Sagedamini n\u00e4eme krooni kuju muutusi \u00fclemistel k\u00fclgmistel l\u00f5ikehammastel, mis v\u00f5ivad olla koonusetaolised.\u00a0 Hambaarst korrigeerib hambakrooni kuju hambaplommi ehk t\u00e4idisega v\u00f5i asetatakse hambale tehiskroon. Viimane on eriti oluline siis, kui on h\u00e4iritud hammaste omavaheline kontakt v\u00f5i on tekkinud n\u00e4htav esteetiline defekt.<\/p>\n

\"3\"\"4\"<\/p>\n

Hammaste struktuurih\u00e4ired<\/h2>\n

Hambaemaili struktuurih\u00e4irete puhul v\u00f5ib pidurdada hambakoe diferentseerumine v\u00f5i mineraalainete ladestumine emailikristallidesse. P\u00f5hiliselt on tegemist hambaemaili aplaasia ehk emaili puudumisega, d\u00fcsplaasia ehk emailikihi h\u00e4irunud moodustumisega ja h\u00fcpoplaasia ehk hambaemaili mineralisatsioonih\u00e4iretega.<\/p>\n

\"6\"\"7\"\"8\"<\/p>\n

Kliiniliselt eristatakse kerget, keskmist ja rasket struktuurih\u00e4iret. Kerge vormi puhul on hambal\u00e4ige s\u00e4ilinud, kuid puuduliku dentiinikoe t\u00f5ttu v\u00f5ivad hambad olla v\u00e4iksemad. Keskmise vormi puhul on email krobeline, kollakas v\u00f5i pruun, hambad kuluvad kiiresti ja on tundlikud temperatuurile ja teravamaitselistele toiduainetele. Raske vormi puhul on hambad kriitvalged ja l\u00e4iketa (kipshambad). Dentiini ja emaili \u00fcheaegse puudulikkuse korral l\u00f5ikuvad suhu pruunikasvioletsed hambad, mis kiiresti kuluvad. Hambaemaili mineralisatsioonih\u00e4irete puhul on l\u00e4ikival hambapinnal valged laigud ja lohud v\u00f5i kogu email on lainjas. Ravi m\u00e4\u00e4rab hambaarst. See on p\u00f5hiliselt hambaemaili tugevdav ehk remineraliseeriv ravi. Vajadusel hammas plombeeritakse v\u00f5i kaetakse krooniga.<\/p>\n

Fluoroos<\/h2>\n

\"9\"Fluoroos on hambaemaili ja dentiini haigus, mis kujuneb hammaste arengu perioodil piirkonnas, kus fluoriide on joogivees \u00fcle 1,5 mg\/l (praeguseks on selliseid kohti j\u00e4\u00e4nud Eestisse vaid \u00fcksikuid, kuid p\u00f5hjaveel on rohkem fluoriide L\u00e4\u00e4ne-Eestis). Tavaliselt kahjustuvad j\u00e4\u00e4vhambad. Fluoroosi puhul on l\u00f5ikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste k\u00f6prudel n\u00e4ha kriitjasvalgeid laike v\u00f5i triipe, millele lisanduvad pigmenteerunud t\u00e4pid. Raskematel juhtudel on hambakroonid kriitjad, tuhmid, l\u00e4iketa. Sellistele pindadele tekivad s\u00fcgavad defektid, mille t\u00f5ttu hambakroon v\u00f5ib hakata murenema. Fluoroosist kahjustunud hambad vajavad hambaemaili remineraliseerivat ravi hambaarsti juures. Vajadusel kaetakse hambapinnad valguskomposiitmaterjali v\u00f5i tehiskroonidega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hammaste areng Mida tuleks teada hammaste arengust ja suhu l\u00f5ikumisest? Milline on piima- ja j\u00e4\u00e4vhammaskond? Millised muutused v\u00f5ivad esineda hambakoe struktuuris? Hammaste areng algab 6.-7. raseduse n\u00e4dalal piimahammaste algete moodustumisega. Kolmanda raseduskuu l\u00f5puks on kummalgi l\u00f5ualuul moodustunud 10 piimahamba alget. …<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":133,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}