{"id":12,"date":"2024-04-04T06:15:46","date_gmt":"2024-04-04T03:15:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/avaleht\/"},"modified":"2024-04-22T15:30:14","modified_gmt":"2024-04-22T12:30:14","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/","title":{"rendered":"Avaleht"},"content":{"rendered":"

Maateadus<\/b>\u00a0ehk\u00a0maateadused<\/b>\u00a0ehk\u00a0geoteadus<\/b>\u00a0ehk\u00a0geoteadused<\/b>\u00a0on Maad uurivate teadusharude kompleks. Nad kuuluvad nn eluta loodust uurivate loodusteaduste hulka, erinedes seega bioloogilistest teadustest.
\nMaateadlaste \u00fclesanne on m\u00f5ista Maad kogu tema mitmek\u00fclgsuses, saada aru talle\u00a0m\u00f5juvaist protsessidest<\/a>\u00a0ning tunda Maa ajalugu. Saadud teadmisi kasutatakse inimkonna h\u00fcvanguks, kas siis\u00a0maavarade otsimise<\/a>, ilmaennustamise vms n\u00e4ol. Maateadlased m\u00f5\u00f5davad, kirjeldavad ning klassifitseerivad k\u00f5iki Maaga seotud n\u00e4htusi ning p\u00fcstitavad selle alusel h\u00fcpoteese, mis vaatlustulemusi v\u00f5imalikult h\u00e4sti seletaksid. Maateadused on \u00fcksteisega tihedalt p\u00f5imunud, mis on pannud aluse Maa-s\u00fcsteemi teaduse tekkele, mis \u00fcritab erinevate teadusharude tulemusi s\u00fcnteesida ning \u00fchtseks tervikuks siduda.<\/p>\n

Inimene Maa \u00fcmberkujundajana<\/b><\/h3>\n

Inimm\u00f5ju<\/b>\u00a0ehk\u00a0antropogeenne m\u00f5ju<\/b>\u00a0on inimkonna m\u00f5ju looduskeskkonnale, see on paratamatu kaasn\u00e4htus looduskasutusele. Inimtegevus avaldub maakoorele mitmeti, luues uusi tehnogeenseid pinnavorme v\u00f5i takistades looduslike protsesside loomulikku kulgemist. Kui \u00fcrginimese m\u00f5ju loodusele oli t\u00fchine, siis t\u00e4nap\u00e4eva inimkond on muutunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks globaalseks j\u00f5uks, mis kujundab planeeti oma k\u00e4e j\u00e4rgi. Peaasjalikult tehnika arengu t\u00f5ttu on t\u00e4nap\u00e4eval inimm\u00f5ju muutunud globaalseks ja ohustab meie elukeskkonda. \u00dcksnes maavarade otsimiseks tehakse maailmas igal aastal \u00fcle k\u00fcmne miljoni kuupmeetri m\u00e4et\u00f6id, kuid see on k\u00f5igest k\u00fcbeke kogu m\u00e4emassi teisaldamisest. Meie majandustegevus paigutab mitmesuguseid materjale \u00fcmber sellises mahus ja ulatuses, mida juba ammu v\u00f5ib v\u00f5rrelda looduses toimuvate protsessidega. \u00dcha s\u00fcveneb veendumus, et inimtegevus on asunud m\u00f5jutama planeedi kliimat.
\nEestis avaldab loodusele m\u00f5ju\u00a0maavarade kaevandamine<\/a>,\u00a0energiat\u00f6\u00f6stus<\/a>, p\u00f5llumajandus, transport ja muu majandustegevus ning s\u00f5jav\u00e4e tegevus.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Maavarade kaevandamine<\/td>\nRikutud maapind, \u00fcmberpaigutatud m\u00e4emass, reostatud p\u00f5hjavesi, langatusohtlik maapind kaevanduste kohal<\/td>\n<\/tr>\n
Energiat\u00f6\u00f6stus<\/td>\n\u00d5husaaste, tuhav\u00e4ljad ja -m\u00e4ed<\/td>\n<\/tr>\n
P\u00f5llumajandus<\/td>\nSoode kuivendamine, j\u00f5es\u00e4ngide muutmine ja s\u00fcvendamine, k\u00f5lvikute kuivendamine, metsade laastamine, tehisj\u00e4rvede rajamine, muldade, vee ja pinnase saastumine<\/td>\n<\/tr>\n
Transport<\/td>\nAtmosf\u00e4\u00e4ri reostus s\u00fcsihappegaasiga, m\u00fcrareostus, teede ja asulate pindala pidev suurenemine<\/td>\n<\/tr>\n
Majandustegevus<\/td>\nOlmepr\u00fcgim\u00e4ed, j\u00e4\u00e4tmehoidlad, reostatud p\u00f5hjavesi<\/td>\n<\/tr>\n
S\u00f5jav\u00e4e tegevus<\/td>\nMilitaarehitised, mahaj\u00e4etud s\u00f5jav\u00e4ebaasid, reostus, l\u00f5hkemata pommid<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Iseseisva t\u00f6\u00f6 lehed<\/a><\/p>\n\n\n\n
Pilte\u00a0<\/a>\n

Kirjandus<\/a><\/p>\n

T\u00e4nuavaldused<\/a><\/p><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00d5ppematerjalide koostamist toetas Keskkonnainsvesteeringute Keskus.<\/p>\n

\n<\/p>

\"\"<\/p>\n

Geoteaduste\u00a0ja \u00fchiskonna\u00a0\u00f5ppematerjali\u00a0koostaja on Ivo Paalits.
\nCopyright \u00a9 2013 Ivo Paalits<\/p>\n

\n<\/p>

\n<\/p>

\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maateadus\u00a0ehk\u00a0maateadused\u00a0ehk\u00a0geoteadus\u00a0ehk\u00a0geoteadused\u00a0on Maad uurivate teadusharude kompleks. Nad kuuluvad nn eluta loodust uurivate loodusteaduste hulka, erinedes seega bioloogilistest teadustest. Maateadlaste \u00fclesanne on m\u00f5ista Maad kogu tema mitmek\u00fclgsuses, saada aru talle\u00a0m\u00f5juvaist protsessidest\u00a0ning tunda Maa ajalugu. Saadud teadmisi kasutatakse inimkonna h\u00fcvanguks, kas siis\u00a0maavarade otsimise, …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":111,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/111"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}