{"id":11,"date":"2024-04-04T06:15:46","date_gmt":"2024-04-04T03:15:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/maavarade-kaevandamine\/"},"modified":"2024-04-22T15:32:28","modified_gmt":"2024-04-22T12:32:28","slug":"maavarade-kaevandamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/maavarade-kaevandamine\/","title":{"rendered":"Maavarade kaevandamine"},"content":{"rendered":"

Eesti ei ole v\u00f5rreldes paljude teiste maadega maavarade poolest eriti rikas. Eesti maakoore \u00fclemises osas on kasutatavad\u00a0p\u00f5levkivi<\/a>,\u00a0lubjakivi, dolomiit<\/a>,\u00a0savi<\/a>,\u00a0liiv, kruus<\/a>\u00a0ja\u00a0turvas<\/a>. Suur osa kergemini k\u00e4ttesaadavatest maavaradest on ammendunud, uute leiukohtade evitamine aga muutub \u00fcha raskemaks ja kallimaks.\u00a0Looduslikus olekus<\/b>\u00a0ehk\u00a0maap\u00f5ues<\/b>\u00a0peituvat maavara on v\u00e4ga raske, isegi v\u00f5imatu, rahaks \u00fcmber arvutada. Rahast saab r\u00e4\u00e4kida siis, kui maavarast valmistatakse toode. P\u00f5hilise tulu meile k\u00f5igile toob aga maavaradega seotud ettev\u00f5tlus \u2013 kaevandamine, ehitusmaterjalide tootmine, ehitus jne. See loetelu on praktiliselt l\u00f5putu, sest maavaradel on \u00fchiskonna elus pea sama t\u00e4htis koht kui toidul, veel ja \u00f5hul. Maap\u00f5ue rikkuste kasutamine annab t\u00f6\u00f6d ja leiba k\u00fcmnetele tuhandetele Eestimaa elanikele. Me tihti isegi ei adu, kuiv\u00f5rd s\u00f5ltub meie k\u00f5igi heaolu meie oma varadest.<\/p>\n

\"Narva\"<\/p>\n

Narva elektrijaamad ja tuham\u00e4ed<\/p>\n

Meie loodusrikkused on meie majanduse ja kogu meie rahva toimetuleku alus, ilma maavarasid kasutamata astuksime ajas pika sammu tagasi. Kaasajal on maavarade kaevandamine ja kasutamine Eestis \u00fcha enam seotud keskkonnahoiu ning j\u00e4tkusuutlikkusega. Kuidas leida tasakaal keskkonnahoiu ja maavarade kaevandamise vahel \u2013 see ongi geoteadlaste igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 \u00fcldm\u00f5te.<\/p>\n

\u00dchelt poolt ei ole \u00fchtegi maavara v\u00f5imalik kaevandada l\u00e4hikeskkonda m\u00f5jutamata, isegi p\u00f5hjavee pumpamine rikub keskkonda. Inimesest on saanud viimase k\u00fcmne aastaga peamine looduslikku materjali \u00fcmber paigutav \u201ctegur\u201d, kelle tegevus \u00fcletab esimest korda Maa ajaloos looduslike (geoloogiliste) tegurite m\u00f5ju.<\/p>\n

\"Harku\"<\/p>\n

Paekillustiku tootmine Harku karj\u00e4\u00e4ris<\/p>\n

Teiselt poolt \u2013 kaevandamist ei toimuks, kui ei oleks tarbimist, mis m\u00e4\u00e4rabki tegelikult selle, kui palju me kahjustame planeeti ja seel\u00e4bi iseennast. Maavara kaevandamine ning t\u00f6\u00f6tlemine muudab keskkonda hoopis v\u00e4hem kui k\u00f5ik j\u00e4rgnev. Tarbimine ei ole olemuselt kunagi puhas ega s\u00e4\u00e4sta keskkonda, kasvav vajadus toorme j\u00e4rele aktiviseerib aga kaevandamistegevust. Kaevandamine ei ole reeglina enam nii hirmu\u00e4ratav tegevus kui paar aastak\u00fcmmet tagasi. \u00dchelt poolt on paranenud meetodid, teiselt poolt keskkonnakontroll \u2013 need hoovad hoiavad sel tegevusel silma peal. Kogu maailmas pannakse r\u00f5hku v\u00e4hima m\u00f5juga, j\u00e4tkusuutlikule maavarade kasutamisele.<\/p>\n

Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarj\u00e4\u00e4re avamata pole v\u00f5imalik ehitada. P\u00f5levkivi kaevandamata puuduks meil energeetiline iseseisvus, p\u00f5levkivikeemia ja -\u00f5litootmine pakuks suuremat lisav\u00e4\u00e4rtust. L\u00e4hituleviku v\u00f5imaluseks on alusp\u00f5hja- ja aluskorrakivimitega seonduvad metallid. Metallimaakide kaevandamist ei saaks kindlasti v\u00f5rrelda kunagiste fosforiidikaevandamise plaanidega, samuti oleks otsene keskkonna- ja sotsiaalne m\u00f5ju ilmselt v\u00e4iksem kui p\u00f5levkivi ja karbonaatsete kivimite kaevandamisel karj\u00e4\u00e4rides.<\/p>\n

\"Kahna\"<\/p>\n

Liiva tootmine Kahna karj\u00e4\u00e4ris<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti ei ole v\u00f5rreldes paljude teiste maadega maavarade poolest eriti rikas. Eesti maakoore \u00fclemises osas on kasutatavad\u00a0p\u00f5levkivi,\u00a0lubjakivi, dolomiit,\u00a0savi,\u00a0liiv, kruus\u00a0ja\u00a0turvas. Suur osa kergemini k\u00e4ttesaadavatest maavaradest on ammendunud, uute leiukohtade evitamine aga muutub \u00fcha raskemaks ja kallimaks.\u00a0Looduslikus olekus\u00a0ehk\u00a0maap\u00f5ues\u00a0peituvat maavara on v\u00e4ga raske, …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":113,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/113"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoteadused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}