{"id":6,"date":"2024-04-04T04:58:45","date_gmt":"2024-04-04T01:58:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/sisukord\/"},"modified":"2024-04-04T04:58:49","modified_gmt":"2024-04-04T01:58:49","slug":"sisukord","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/sisukord\/","title":{"rendered":"Sisukord"},"content":{"rendered":"

\r\n\tSissejuhatus. Mida \u00f5petab k\u00e4esolev raamat ja kuidas seda kasutada (PDF<\/a>)\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tI. ALUSTEADMISED\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\t1. L\u00fchike jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi ainevalla\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare, Kiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t1.1. Kaartidest geomeediani
1.1.1. Esimestest kaartidest digitaalkartograafiani
1.1.2. GIS \u2013 teke ja areng
1.2. Geoinformaatika teke ja areng Eestis
1.2.1. Kartograafia areng Eestis
1.2.2. GISid Eestis
1.3. Geoinformaatika kui teadus
1.3.1. Geoinformaatika seos teiste teadustega
1.4. Geoinformaatika kui \u00f5ppeaine
1.5. Geoinformaatika kui tehnoloogia
1.5.1. Geoinfos\u00fcsteemi \u00fcldine \u00fclesehitus
1.5.2. Geoinfoteenused
1.5.3. Protsessid geoinformaatikas
1.6. Kokkuv\u00f5te \u2013 kohateave n\u00fc\u00fcdismaailmas\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t2. Informaatilised alused\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t2.1. Andmed ja informatsioon
2.1.1. Andmehulk
2.1.2. Informatsioon \u00fcldteadusliku metodoloogilise m\u00f5istena
2.1.3. Informatsiooni kvantitatiivne k\u00fclg
2.1.4. Informatsiooni semantiline k\u00fclg
2.1.5. Informatsiooni pragmaatiline k\u00fclg
2.1.6. Kommunikatsioon
2.1.7. Informatsioon otsustuste alusena
2.1.8. Andmeringe
2.2. Andmed ja nende t\u00fc\u00fcbid
2.2.1. Kvantitatiivsed andmed
2.2.2. Kvalitatiivsed andmed
2.2.2.1. Operatsioonid kvalitatiivsete andmetega
2.2.3. Objekti t\u00fc\u00fcpi andmed
2.2.4. Spetsiifilised andmet\u00fc\u00fcbid
2.3. Andmekogumid, andmebaasid ja infos\u00fcsteemid
2.3.1. Andmestruktuurid
2.3.2. Andmestikud ja andmekogud
2.3.3. Andmebaas ja andmebaasihaldur
2.3.3.1. Relatsiooniline andmebaas
2.3.3.2. Objektorienteeritud k\u00e4sitlusviis ja andmebaasid
2.3.4. Infos\u00fcsteem
2.4. Infos\u00fcsteemide projekteerimine
2.4.1. Zachmani raamistik
2.4.2. Informaatiline modelleerimine
2.5. P\u00e4ringud
2.5.1. P\u00e4ringud kui loogilised laused
2.5.2. Andmete j\u00e4rjestamine ja r\u00fchmitamine
2.5.3. P\u00e4ringukeel SQL
2.6. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t3. Geograafilised alused\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t3.1. Geograafilised s\u00fcsteemid
3.1.1. S\u00fcsteemidest ja modelleerimisest \u00fcldiselt
3.1.2. Geos\u00fcsteemid ja maastikud
3.2. Geograafia ruumikontseptsioonid
3.2.1. Reaalsed, abstraktsed ja virtuaalsed ruumid
3.2.1.1. Kolmem\u00f5\u00f5tmeline eukleidiline ruum
3.2.1.2. N<\/i>-m\u00f5\u00f5tmeline eukleidiline ruum
3.2.1.3. Ruumi anisotroopia
3.2.1.4. Kauguse erinevad k\u00e4sitlused
3.2.2. Pidevus ja s\u00f5redus
3.2.2.1. Geo-objektid kui punktid, jooned ja pinnad
3.2.2.2. V\u00e4ljad, tesselatsioonid ja rastrid
3.2.3. Hierarhiad ja skaalad
3.2.3.1. Elementaar\u00fcksuse probleem
3.3. Geograafiline asend
3.3.1. Asukoht ja selle m\u00e4\u00e4ramine
3.3.2. Asendi kirjeldamise viisid
3.4. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t4. Geodeetilised alused\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tRaivo Aunap\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t4.1. Maa ruumilised mudelid
4.1.1. Geoid
4.1.2. Maaellipsoid
4.1.2.1. Geograafilised koordinaadid
4.1.2.2. Daatumid
4.1.2.3. Sf\u00e4\u00e4riline geomeetria
4.2. Navigatsioonisatelliitidel p\u00f5hinev positsioneerimine
4.2.1. Positsioneerimise t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te ja t\u00e4psus
4.2.2. Navigatsioonisatelliitide s\u00fcsteemid
4.2.2.1. GPS
4.2.2.2. GALILEO
4.2.2.3. Teised s\u00fcsteemid
4.3. Maa tasapinnalised mudelid
4.3.1. Kaardiprojektsioonid
4.3.1.1. Projitseerimisviisid ja projektsiooni omadused
4.3.1.2. Kaardiprojektsiooni liigid
4.3.1.3. Kaardiprojektsiooni valikup\u00f5him\u00f5tted
4.3.2. Ristkoordinaatide s\u00fcsteemid
4.4. Alusv\u00f5rgud
4.4.1. Geodeetilised p\u00f5hiv\u00f5rgud
4.4.2. Kaardiv\u00f5rgud, kaardijagu ja -nomenklatuur
4.5. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t5. Arvutusgeomeetria ruumiandmete geomeetria alusena\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t5.1. Arvutusgeomeetria
5.1.1. Algoritmid ja nende efektiivsus
5.1.2. Arvutusgeomeetria t\u00fc\u00fcp\u00fclesandeid \u2013 m\u00f5ned n\u00e4ited
5.1.2.1. Geomeetriline otsing
5.1.2.2. Kumera katte konstrueerimine
5.1.2.3. L\u00e4hima naabri leidmine
5.2. Operatsioonid joontega
5.2.1. Joonte l\u00f5ikumine
5.2.2. Joonte esitusviisid
5.2.3. Joonte lihtsustamine ja silumine
5.3. Operatsioonid punktide ja pol\u00fcgoonidega
5.3.1. Punkt pol\u00fcgoonis
5.3.2. Punkti asukoht
5.3.3. Pol\u00fcgoonide pindala
5.3.4. Pol\u00fcgooni tsentroidid ja skelettjooned
5.4. Tesselatsioonid
5.4.1. Thiesseni pol\u00fcgoonid
5.4.2. Delaunay triangulatsioon
5.5. Fraktalid
5.6. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tII. RUUMIANDMED\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\t6. Ruumiandmed ja -andmestikud\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare, Kiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t6.1. Metaandmed
6.2. Vektorandmed
6.2.1. Vektorandmete geomeetriat\u00fc\u00fcbid
6.2.2. Vektorandmete atribuudid
6.2.2.1. Aeg ruumiandmete atribuudina
6.2.3. Vektorandmete topoloogia
6.2.4. Vektorandmete vormingud
6.3. Rasterandmed
6.3.1. Rasterandmete topoloogia
6.3.2. Rasterandmete vormingud
6.3.2.1. Andmetihendus
6.3.2.2. V\u00e4rvis\u00fcsteemid, -paletid ja -kanalid
6.4. Ruumiandmestikud
6.4.1. Mosaiikandmed
6.4.2. Reljeefiandmed
6.4.3. V\u00f5rgustikandmed
6.4.4. Aegruumilised read
6.4.5. Ruumiandmebaasid
6.4.6. Ruumiandmekogud
6.5. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t7. Ruumiandmete mudelid\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tKiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t7.1. Eesm\u00e4rk, m\u00f5\u00f5tkava ja ruumikontseptsioon
7.2. Reaalsusmudel
7.3. Andmemudel
7.3.1. Objektiklassi geomeetriat\u00fc\u00fcp
7.3.2. Atribuutide tabeli struktuur
7.3.3. Topoloogiareeglid
7.3.3.1. Ruumiobjektide paiknemissuhted
7.3.3.2. Geomeetriareeglid
7.3.3.3. Loogilised reeglid
7.3.3.4. Tolerants ja kaalud
7.3.3.5. Digimisjuhendid
7.4. Esitusmudel
7.5. Mudelitevahelised seosed
7.6. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t8. Ruumiandmete h\u00f5ive\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tKiira M\u00f5isja, Raivo Aunap, T\u00f5nu Oja, J\u00fcri Roosaare, Edgar Sepp\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t8.1. Andmeh\u00f5iveprotsess
8.2. Esmane andmeh\u00f5ive
8.2.1. Instrumentaalne m\u00f5\u00f5distamine
8.2.1.1. Nivelleerimine
8.2.1.2. Joonpikkuste m\u00f5\u00f5tmine
8.2.1.3. Nurgam\u00f5\u00f5duinstrumendid
8.2.1.4. Tahh\u00fcmeetria
8.2.1.5. M\u00f5\u00f5distusviisid
8.2.1.6. M\u00f5\u00f5distusp\u00f5hise loomine
8.2.1.7. M\u00f5\u00f5distamine absoluutsetes koordinaatides
8.2.2. Kaugseire
8.2.2.1. Kaugseire f\u00fc\u00fcsikaline alus
8.2.2.2. Aktiiv- ja passiivs\u00fcsteemid
8.2.2.3. Kaugseireandmete parameetrid
8.2.3. Fotogramm-meetria
8.2.3.1. Fotogramm-meetria teke, areng ja liigitumine
8.2.3.2. Klassikalise fotogramm-meetria p\u00f5hiprintsiibid
8.2.3.3. Aerofotode koordinaats\u00fcsteemid
8.2.3.4. Aerofotode orienteerimiselemendid ja m\u00f5\u00f5tkava
8.2.3.5. Aerofotode esmat\u00f6\u00f6tlus ja kasutamine
8.2.3.6. Stereofotogramm-meetria
8.2.3.7. Droonifotogramm-meetria erip\u00e4rad
8.3. Teisene andmeh\u00f5ive
8.3.1. Skaneerimine
8.3.2. Digimine
8.3.3. Rasterdamine ja vektordamine
8.4. Asukohaga sidumine
8.4.1. Koordinaatimine ja koolutamine
8.4.2. Geokodeerimine
8.4.3. Joonosundamine
8.5. Ruumiline indekseerimine
8.5.1. Pinna k\u00f5iki punkte l\u00e4biv joon
8.5.2. Rastrip\u00f5hised ruumi-indeksid
8.5.3. Kvadropuud
8.5.4. R-puud
8.6. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t9. Ruumiandmete haldamine ja levitamine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare, Kiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t9.1. Ruumiandmekogude haldamise p\u00f5him\u00f5tted
9.2. Ruumiandmete kaasajastamine ja korrashoid
9.3. Ruumiandmete levitamine
9.3.1. Kes ja milleks vajavad ruumiandmeid
9.3.2. Ruumiandmeteenused
9.3.2.1. WMS
9.3.2.2. WFS
9.4. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t10. Ruumiandmete kvaliteet\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tKiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t10.1. Ebam\u00e4\u00e4rasus ruumiandmetes
10.1.1. Hajusus ja mitmet\u00e4henduslikkus
10.1.2. Vigasus
10.1.3. Aeg ja ebam\u00e4\u00e4rasus
10.1.4. Andmeanal\u00fc\u00fcs ja ebam\u00e4\u00e4rasus
10.2. Ruumiandmete kvaliteedi m\u00f5iste
10.2.1. Mis on kvaliteet?
10.2.2. Ruumiandmete kvaliteet
10.3. Ruumiandmete kvaliteedi hindamine
10.4. Ruumiandmete kvaliteedielemendid ja -n\u00e4itajad
10.4.1. Vektorandmete kvaliteedielemendid
10.4.1.1. T\u00e4ielikkus
10.4.1.2. Temaatiline \u00f5igsus
10.4.1.3. Loogiline koosk\u00f5la
10.4.1.4. Asukohat\u00e4psus
10.4.1.5. Ajakohasus
10.4.1.6. Kasutatavus
10.4.2. Rasterandmete kvaliteedielemendid
10.4.2.1. Geomeetrilised kvaliteedielemendid
10.4.2.2. Radiomeetrilised kvaliteedielemendid
10.4.3. Kvaliteedin\u00e4itajad
10.5. Ruumiandmete kvaliteedi hindamise meetodid
10.6. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tIII. RUUMIANDMETE ANAL\u00dc\u00dcS\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\t11. Ruumiandmete p\u00e4ringud ja ruumilised p\u00e4ringud\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t11.1. Kursor- ja atribuutp\u00e4ringud
11.2. Asendip\u00e4ringud 357
11.2.1. Kaugus asendi parameetrina
11.2.2. Asendip\u00e4ringud SQLis
11.3. Teekonnap\u00e4ringud
11.4. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t12. Kartomeetria\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t12.1. Kujuindeksid
12.2. Kompositsiooni- ja tekstuuri-indeksid
12.2.1. M\u00e4\u00e4ramatusel p\u00f5hinevad m\u00f5\u00f5dud
12.2.2. Naabrusindeksid
12.3. M\u00f5\u00f5tude normeerimine ja s\u00fcntees
12.4. Kokkuv\u00f5te: kartomeetria v\u00f5imalused ja piirangud\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t13. \u00dclekatteoperatsioonid\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t13.1. Vektorkihtide \u00fclekatted
13.1.1. Ebapol\u00fcgoonid ja nende eemaldamine
13.1.2. \u00dclekatete atribuudid
13.2. Rasterkihtide \u00fclekatted
13.3. Loogilised kihid ja tehted nendega
13.4. H\u00e4gusloogilised \u00fclekatted
13.5. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t14. Kartograafiline modelleerimine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t14.1. Kaardialgebrast graafiliste modelleerimiskeskkondadeni
14.1.1. \u00dcmberklassifitseerimine
14.2. Fokaaloperaatorid
14.2.1. Filtrid
14.2.2. Kontekstoperaatorid
14.2.2.1. N\u00f5lvakalle
14.2.2.2. N\u00f5lva ekspositsioon
14.2.2.3. Pinna struktuursed koostisosad
14.3. Tsonaaloperaatorid
14.4. Globaaloperaatorid
14.4.1. Maksumuslik kaugus
14.5. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t15. Ruumiandmete statistiline anal\u00fc\u00fcs\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t15.1. Geostatistika ja selle l\u00e4htealused
15.2. Ruumiline autokorrelatsioon
15.3. Variograafia
15.3.1. Fraktaalse dimensiooni m\u00e4\u00e4ramine
15.4. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t16. Ruumiline interpoleerimine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t16.1. Trendpinnad ja nende anal\u00fc\u00fcs
16.1.1. Pol\u00fcnoomid
16.1.2. Fourier\u2019 read
16.2. Punktandmete interpoleerimine
16.2.1. Millised naabrid ja milliste kaaludega?
16.2.2. Kriging
16.3. Areaalide interpoleerimine
16.4. Kokkuv\u00f5te: interpoleerimisv\u00f5tete v\u00f5imalused ja piirangud\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t17. Punktmustrite anal\u00fc\u00fcs\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t17.1. Punktmustrite t\u00fc\u00fcbid ja nende m\u00e4\u00e4ramine
17.1.1. Juhuslik punktprotsess
17.1.2. Klastrilisus
17.1.2.1. Tuumalad ja koondumiskohad
17.1.2.2. Ruumilised protsessid
17.1.3. \u00dchtlustumine
17.1.3.1. Keskuskohtade teooria
17.2. Punktmustrite paiknemise n\u00e4itajad
17.3. Punktmustrite v\u00f5rdlemine
17.4. Punktmustrite genereerimine
17.5. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t18. Seosed ruumiliste n\u00e4htuste vahel\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t18.1. Paiknemiskoosk\u00f5la kordajad
18.1.1. Kapa kordaja
18.1.2. Paiknemiskoosk\u00f5la komponentide m\u00e4\u00e4ramine
18.1.3. Infoanal\u00fc\u00fcs
18.2. Regressioonid
18.2.1. Logistiline regressioon
18.2.2. Geograafiliselt kaalutud regressioon
18.2.3. Maistup\u00f5hine regressioon
18.2.4. Ruumiline regressioon
18.3. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t19. Ruumiline r\u00fchmitamine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t19.1. Pikslip\u00f5hine n\u00e4idistega klassifitseerimine
19.2. Pikslip\u00f5hine klasteranal\u00fc\u00fcs
19.3. Ruumiline segmenteerimine
19.4. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t20. Arvutusgeograafia rakendused\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t20.1. Aegruumiliste ridade anal\u00fc\u00fcs
20.1.1. Faktoranal\u00fc\u00fcs
20.1.2. Aegruumiliste ridade faktoranal\u00fc\u00fcs
20.2. Intellektitehnika kasutamine
20.2.1. Metaheuristilised algoritmid
20.2.1.1. Libal\u00f5\u00f5mutamine
20.2.1.2. Tabu otsing
20.2.2. Geneetilised algoritmid
20.2.3. Tehis\u00f5pe ja -n\u00e4rviv\u00f5rgud
20.2.3.1. SOM
20.3. Geosimulatsioonid
20.3.1. Rakk-automaadid
20.3.2. Agendip\u00f5hised mudelid
20.3.2.1. Sipelgakoloonia optimeerimine
20.3.3. Maastikumatkurid
20.4. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tIV. KOHATEABE ESITAMINE\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\t21. Kaart kui ruumiandmete p\u00f5hiline esitusviis\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tKiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t21.1. Kaardi m\u00f5iste
21.1.1. Kartograafiline kujutis
21.1.2. Kaardi komponendid
21.1.3. Kaardi \u00fclesanded
21.1.4. Arvutite m\u00f5ju kaartidele
21.2. Kaartide liigid
21.1. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t22. Kartograafiline \u00fcldistamine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tKiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t22.1. Mis on kartograafiline \u00fcldistamine?
22.1.1. \u00dcldistamise m\u00f5iste areng
22.1.2. \u00dcldistamise automatiseerimine
22.1.3. \u00dcldistamise kontseptuaalmudelid
22.1.3.1. McMasteri ja Shea kontseptuaalmudel
22.1.3.2. Gr\u00fcnreichi ja Kilpel\u00e4ise mudelid
22.2. \u00dcldistamise liigid
22.2.1. Eesm\u00e4rgiline \u00fcldistamine
22.2.2. Ruumispetsiifiline \u00fcldistamine
22.2.3. Informaatiline \u00fcldistamine
22.2.4. Kujutusviisiline \u00fcldistamine
22.2.5. Graafiline \u00fcldistamine
22.3. \u00dcldistamise meetodid
22.3.1. S\u00f5rendamine
22.3.2. Klassifitseerimine
22.3.3. Geomeetriline \u00fcldistamine
22.3.3.1. Lihtsustamine ja silumine
22.3.3.2. Liitmine
22.3.3.3. Nihutamine
22.3.3.4. Liialdamine ja r\u00f5hutamine
22.3.4. Geomeetriat\u00fc\u00fcbi muutmine
22.4. Rasterandmete \u00fcldistamine
22.5. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t23. Kaardi kujundamine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tKiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t23.1. Kaardi kompositsioon
23.2. Kaardiv\u00e4lja kujundamine
23.2.1. Leppem\u00e4rkide s\u00fcsteem
23.2.1.1. M\u00e4rkide liigid
23.2.1.2. Visuaalsed muutujad
23.2.1.3. N\u00f5uded m\u00e4rkidele ja m\u00e4rgis\u00fcsteemile
23.2.1.4. M\u00e4rkide suurused
23.2.2. Kaardikirjad
23.2.2.1. Kaardikirjade m\u00f5iste ja liigid
23.2.2.2. Kohanimed
23.2.2.3. Kaardiv\u00e4ljakirjade \u00fclesanded
23.2.2.4. Kaardikirjade visuaalsed muutujad
23.2.2.5. Kaardikirjade paigutus
23.2.3. V\u00e4rvid ja mustrid
23.2.3.1. V\u00e4rvis\u00fcntees ja v\u00e4rvimudelid
23.2.3.2. V\u00e4rvis\u00fcstemaatika ja v\u00e4rvis\u00fcsteemid
23.2.3.3. V\u00e4rvikombinatoorika
23.2.3.4. Mustrite liigid ja kasutus
23.3. Kaardi legend ja kaarditoode
23.4. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t24. N\u00e4htuste kujutusviisid\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tKiira M\u00f5isja, Raivo Aunap\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t24.1. Punktleppem\u00e4rkidel p\u00f5hinevad kujutusviisid
24.2. Joonleppem\u00e4rkidel p\u00f5hinevad kujutusviisid
24.3. Pindleppem\u00e4rkidel p\u00f5hinevad kujutusviisid
24.4. Horeemid
24.5. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t25. Kaardi tootmine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tKiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t25.1. Kaardi valmimise protsess
25.1.1. Kaardi projekteerimine
25.1.2. Kaardi koostamine ja kujundamine
25.1.3. Paljundamine
25.2. Kaardi koostamise tehnoloogiad\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tV. KOHATEABE KASUTAMINE\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\t26. Kohateabe kasutusvaldkonnad \u2013 \u00fclevaade\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t26.1. Kohateabe rakendussuunad
26.2. Kohateabe-alane \u00e4rimaastik
26.3. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t27. L\u00e4biv n\u00e4ide I: reljeefi modelleerimine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t27.1. Numbrilise k\u00f5rgusmudeli erinevad esitusviisid
27.1.1. TIN pinna mudelina
27.2. Reljeefimudelite loomine
27.2.1. Triangulatsioonipunktide valik
27.2.1.1. Fowleri\u2013Little\u2019i algoritm
27.2.1.2. VIP-algoritm
27.2.1.3. K\u00f5rvalej\u00e4tmise heuristika
27.2.1.4. Sammsammuline t\u00e4psustamine
27.2.2. Triangulatsioon
27.2.2.1. Murdejoonte lisamine
27.2.2.2. Samajoonte triangulatsioon
27.2.3. TIN-mudeli teisendused
27.2.4. K\u00f5rgusmudeli loomise komplekssed meetodid
27.3. Reljeefimudelite kasutamine
27.4. Reljeefimudelite t\u00e4psus
27.5. Reljeefi kujutamise viisid
27.6. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t28. L\u00e4biv n\u00e4ide II: h\u00fcdroloogiline modelleerimine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t28.1. Valglap\u00f5hise modelleerimise p\u00f5him\u00f5tted
28.2. GIS h\u00fcdroloogilisel modelleerimisel
28.2.1. K\u00f5rgusmudelil p\u00f5hinev eelt\u00f6\u00f6tlus
28.2.2. Muude ruumiandmete eelt\u00f6\u00f6tlus
28.2.3. J\u00e4relt\u00f6\u00f6tlus
28.3. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t29. L\u00e4biv n\u00e4ide III: rahvastiku paiknemine\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t29.1. Inimeste liikumisi kajastavad andmed
29.1.1. Suurandmete kasutamine
29.1.1.1. Passiivne mobiilpositsioneerimine
29.2. Rahvastikukaartidest reaalajas j\u00e4lgimiseni
29.3. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tVI. GEOINFORMAATIKA SOTSIAALSED ASPEKTID\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\t30. Info\u00fchiskond ja kohateave\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare, Kiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t30.1. Geomeedia t\u00e4nap\u00e4eva maailmas
30.1.1. Digital Earth<\/i>
30.2. Kaartide sotsiaalne roll
30.3. Ruumiline teadlikkus, m\u00f5tlemine, identiteet ja sotsialiseerumine
30.4. Kokkuv\u00f5te: geomeedia v\u00f5imalused ja v\u00e4ljakutsed\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t31. Ruumiandmete juriidilised aspektid\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t31.1. Kohateabega seotud \u00f5igusaktid
31.2. Kohateabe kasutamise eetilised k\u00fcljed
31.3. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t32. Ruumiandmete taristud\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare, Kiira M\u00f5isja\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t32.1. Riiklikud ruumiandmete taristud
32.2. Globaalsed ja regionaalsed ruumiandmete taristud
32.2.1. INSPIRE
32.3. Ruumiandmete korraldus Eestis
32.4. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t33. Ruumilised otsustused ehk GIS maailma muutmas\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJ\u00fcri Roosaare\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t33.1. Otsustuste infotehnoloogiline tugi
33.1.1. Teadmuss\u00fcsteemid
33.1.1.1. Teadmusbaas
33.1.1.2. J\u00e4reldusmasin
33.1.1.3. Teadmuss\u00fcsteemi loomine ja haldamine
33.2. Operatsioonianal\u00fc\u00fcs
33.2.1. Lineaarne planeerimine
33.2.1.1. Duaalsed \u00fclesanded
33.2.1.2. Transpordi\u00fclesanded
33.2.1.3. Maakasutus\u00fclesanded
33.2.1.4. Kooliv\u00f5rgu korrastamine
33.3. Otsustuskriteeriumid ja nende s\u00fcntees
33.4. Otsustuste strateegia ja mitmesihilised otsustused
33.4.1. Konfliktid ja nende lahendamise strateegia
33.4.2. Ruumilised kriteeriumid
33.5. Ruumilisi otsustusi toetavad s\u00fcsteemid praktikas
33.6. Kokkuv\u00f5te\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tViidatud kirjandus\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tJooniste autorid ja allikmaterjalid\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tM\u00f5isted eesti keeles\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tM\u00f5isted inglise keeles\r\n<\/h3>\r\n\r\n

\r\n\tKasutatud l\u00fchendid\r\n<\/h3>\r\n
sisukord_5_16.pdf<\/a><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sissejuhatus. Mida \u00f5petab k\u00e4esolev raamat ja kuidas seda kasutada (PDF) I. ALUSTEADMISED 1. L\u00fchike jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi ainevalla J\u00fcri Roosaare, Kiira M\u00f5isja 1.1. Kaartidest geomeediani1.1.1. Esimestest kaartidest digitaalkartograafiani1.1.2. GIS \u2013 teke ja areng1.2. Geoinformaatika teke ja areng Eestis1.2.1. Kartograafia areng Eestis1.2.2. …<\/p>\n","protected":false},"author":82,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/82"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":35,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/35"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geoinformaatika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}