Siim-Kaarel Sepa doktoritöö kaitsmine

Date: 
08.12.2020 13:15

Location: 
Lai 40- A. Vaga nim. auditoorium (218), Tartu ja videosilla vahendusel

 

Siim-Kaarel Sepp kaitseb doktoritööd: "Soil eukaryotic community responses to land use and host identity"  (Eukarüootse mullaelustiku vastus maakasutuse muutustele ning peremeestaime identiteedile) PhD kraadi saamiseks taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal.

Juhendajad: juhtivteadur Maarja Öpik (TÜ ÖMI) ja professor Martin Zobel (TÜ ÖMI)

Oponent: professor Marcel van der Heijden (Zürichi Ülikool, Šveits)

 

Kokkuvõte
Mullaelustiku uurimine pole lihtne – lisaks sellele, et maa-alune elu jääb inimese igapäevasest tajuruumist kõrvale, on enamik mullas elutsevaid organisme kas mikroskoopilised või vähemalt piisavalt pisikesed, et nende leidmine, rääkimata liikide eristamisest, on keeruline. Õnneks tulevad siinkohal ökoloogidele appi DNA-põhised määramismeetodid. Selle tulemusena on tormiliselt arenema hakanud ökoloogiasuund, kus samaaegselt endisaegsete loodusuurijate tööga – kes kus elab? – uuritakse maapealsel elul põhinevate teooriate paikapidavust ka maa all. Doktoritöö käigus uurisin, kuidas mõjutab inimtegevus ühe olulise maa-aluse elustikurühma – peaaegu 80% maismaa taimeliikidega sümbioosis elavate arbuskulaarmükoriissete (AM) seente – elurikkust nii globaalsel skaalal ning Eestile omastes poollooduslikes kasvukohtades. Leidsin, et inimtegevusest (või selle tegevuse lõpetamisest) tingitud stress mõjutab suuresti koosluste koosseisu, kuid ei pruugi tingimata päädida vaadeldavate organismide liigirikkuse vähenemisega. Kuna liigilist koosseisu võib teatud lähenduses käsitleda koosluse funktsiooni indikaatorina, leidsin, et inimtegevuse mõju hindamiseks ei piisa pelgalt liikide loendamisest. Samuti leidsin, et looduslike ökosüsteemide AM seente liigirikkusele on inimtekkelistel häiringutel vastassuunaline mõju – vaesemates kasvukohtades elurikkust suurendav ning rikkamates vähendav. Puisniidul erinevaid organismirühmi uurides selgus, et inimtegevuse tõttu muutunud kasvukohtades muutuvad samaaegselt ja -suunaliselt mitmed päristuumsed organismirühmad, nii mükoriisaseened kui ka mullas elavad loomad. Lisaks leidsin vastupidiselt ootustele, et vaatamata enamiku taimeliikidega koos elavate AM seente väiksele globaalsele liigirikkusele (maismaa taimeliikide ning AM seeneliikide arvu suhe on umbes 300:1) ei ole taimejuurtesse „komplekteeritud“ AM seeneliikide kogum juhuslik, vaid mükoriisavõrgustikus eelistavad teatud peremeestaimed kindlaid seeneliike (või vastupidi).

URL: https://dspace.ut.ee/handle/10062/70160