Martti Vasara doktoritöö kaitsmine

Date: 
18.08.2020 10:15

Location: 
Lai 40-218, Tartu (A. Vaga nimeline auditoorium)

 

Martti Vasar kaitseb doktoritööd "Developing a bioinformatics pipeline gDAT to analyse arbuscular mycorrhizal fungal communities using sequence data from different marker regions" taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal.

Juhendajad: vanemteadur, TÜ ÖMI direktor Maarja Öpik (TÜ ÖMI) ja emeriitprofessor
John Peter Wakeham Young, (Yorki Ülikool, Suurbritannia)

Oponent: professor Philippe Vandenkoornhuyse (Rennes Ülikool, Prantsusmaa)

 

Kokkuvõte
Mullas on palju mikroorganisme, ning neil on oluline roll ökosüsteemide toimimisel. Üheks oluliseks mikroorganismide rühmaks on arbuskulaarset mükoriisat (AM) moodustavad seened (krohmseened). AM on seenjuure vorm, mida moodustavad krohmseened enamuse roht- ja puittaimedega, sealhulgas paljude kultuurtaimedega. Mükoriisses kooselus saab peremeestaim seene abil kasvuks vajalikke mineraalaineid ja vett, seen omakorda taimelt fotosünteesil tekkinud süsivesikuid. Lisaks parandavad AM seened taimede toimetulekut stressitingimustega, näiteks veepuuduse ja haigustekitajatega. Antud doktoritöös uuriti AM seente määramise efektiivsust kasutades kolme mikroorganismide määramiseks enim kasutatud genoomset markerpiirkonda (SSU, ITS, LSU) ja erinevate sekveneerimisplatvormide sobivust AM seente määramiseks ökoloogilistest proovidest. Doktoritöö raames valmis graafilise liidesega bioinformaatiline töövahend gDAT (graphical downstream analyse tool), mis aitab ökoloogidel analüüsida suuremahulisi DNA järjestusandmeid. Doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on: 1) SSU markerpiirkond on piisavalt varieeruv AM seeneliikide määramiseks. Teisisõnu, selle markeri liigisisene varieeruvus on AM seentel väiksem kui liikidevaheline varieeruvus; 2) uute sekveneerimisplatvormide tulekuga on järjestuste maht proovi kohta mitmekordistunud, kuid liigirikkus proovi kohta püsib sama ja saadud ökoloogiline teave (elurikkuse hinnang) on võrreldav eelmise põlvkonna sekveneerimisplatvormil saaduga. Seega on metoodiliselt optimaalne proovipõhine järjestuste arv saavutatud AM seeneliikide määramiseks ning elurikkuse hindamiseks looduskeskkonnast; 3) lisaks SSU markerpiirkonnale saab arvukamaid AM seeni edukalt määrata ka järjestades koguseenekooslust ITS piirkonna praimersüsteeme kasutades; 4) arendatud bioinformaatiline töövahend gDAT võimaldab kiirelt, tõhusalt teostada AM seente uurimusi pärilikkusaine põhjal. See töövahend on kasutatav ka teiste organismide DNA-põhiseks määramiseks. 

https://www.ut.ee/et/uritused/martti-vasar-developing-bioinformatics-pip...