{"id":8,"date":"2024-04-04T02:59:08","date_gmt":"2024-04-03T23:59:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/seminars\/"},"modified":"2024-04-04T02:59:17","modified_gmt":"2024-04-03T23:59:17","slug":"seminars","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/seminars\/","title":{"rendered":"Seminars of the Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine"},"content":{"rendered":"<div>\r\n\t<h2>\r\n\t\tGenoomika ja Siirdemeditsiini korraldab kord kuus toimuvat seminaride sarja, mida on oodatud kuulama k\u00f5ik arstid, teadurid, noorteadlased ja tudengid.\r\n\t<\/h2>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<strong>Guest seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine to be held by Professor Sir Rory Collins (UK), on October 4th, at 11:00 (Omicum building, room 105)<\/strong>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\tThe next Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held on October 4th, at 11:00 \u00a0(Omicum building, room 105) \u00a0by Professor Sir Rory Collins (Professor of Medicine &amp; Epidemiology, University of Oxford; and Principal Investigator of UK Biobank).<br><strong>Biography:<\/strong> \u00a0Rory Collins studied Medicine at St Thomas\u2019s Hospital Medical School, London University, and Statistics at George Washington University and at Oxford University. In 1985, he became co-director, with Professor Sir Richard Peto, of the University of Oxford\u2019s Clinical Trial Service Unit &amp; Epidemiological Studies Unit (CTSU). In 1996, he was appointed Professor of Medicine and Epidemiology at Oxford, supported by the British Heart Foundation.<br>He became Principal Investigator and Chief Executive of the UK Biobank prospective study of 500,000 people in 2005. From July 2013, he became the Head of the Nuffield Department of Population Health at Oxford University.<br><strong>Title of the talk: \u201d The need for large prospective studies in different populations\u201d.<\/strong><br><strong>Date and place: October 4th, at 11:00, Omicum building, room 105.<\/strong>\u00a0<br><em>The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).<\/em>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<br><b><span><span style=\"background:white\"><span style=\"color:black\">Guest Seminar of the CoE of Genomics and Translational Medicine to be held by <\/span><span style=\"color:#212121\">Prof. Karl Bechte<\/span><\/span><\/span><\/b><b><span><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">r, May 2, 2019<\/span><\/span><\/span><\/b><br><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">Prof. Dr. Karl Bechter is a Professor in Psychiatry in Ulm University, Germany since 2003 and the head of Department of Psychotherapeutic Medicine and Psychosomatics in the Department of Psychiatry II, Ulm University since 1998. He has received several national and international scientific awards and appointments and is holding research funding from M. Ammonstiftung Munich and EU Horizon2020 project on mood stratification. His major medical research activity focuses on the connection between immunology and psychiatry.<\/span><\/span><br><br><span style=\"color:black\"><b><span style=\"background:white\">T<\/span><\/b><\/span><b><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">itle: Update on the mild encephalitis hypothesis of severe mental disorders \u2013 with a look on the role of CSF flow<\/span><\/span><\/b><br><br><span style=\"color:black\"><b>Time<\/b>: 2.5.2019, Thu, 10am-12pm<\/span>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<b><span style=\"color:black\">Place<\/span><\/b><span style=\"color:black\">: Ravila 19, Biomedicum, Schmidt center, room <span style=\"background:white\">nr 1088\/1089<\/span><\/span><br><br><b><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">Abstract<\/span><\/span><\/b><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">: Mild encephalitis (ME) may underly a subgroup of severe mental disorders, especially from the affective and schizophrenic spectrum (Bechter 2001 &amp; 2013). After the discovery of NMDAR autoantibodies by Dalmau et al in 2007, and with an emerging variety of other CNS autoantibodies, an increasing number of neurological disorders appeared attributable to CNS autoantibody pathology. In some cases, CNS autoantiboy production follows previous infection, e.g. Herpes virus encephalitis. With this recent development in neurology, the plausibility of the ME hypothesis for severe mental disorders is also increasing. A large and recently emerging number of findings support such pathophysiological type of autoimmune sychosis in the sense of ME hypothesis. Primary site of immune-inflammatory pathology appears to be the brain, but also systemic pathology has been found in schizophrenia and depression, e.g. muscle lesions. CSF outflow along peripheral nerves, which remained however ignored in a pathophysiological scenario up to now, may be involved. We recently found that even CSF cells can follow this peripheral CSF outflow pathway. Also, exosomes and other microparticles must be considered in such scenario with important consequences in systemic symptoms of neuroinflammation in general.<\/span><\/span><br><br><b><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">Selected publications<\/span><\/span><\/b>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<ul>\r\n\t\t<li>\r\n\t\t\t<span style=\"color:black\"><span><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">Najjar S, et al. A clinical approach to new-onset psychosis associated with immune dysregulation: the concept of autoimmune psychosis. Journal of Neuroinflammation 2018; 15:40.<\/span><\/span><\/span><\/span>\r\n\t\t<\/li>\r\n\t\t<li>\r\n\t\t\t<span style=\"color:black\"><span><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">Bechter K. Updating the mild encephalitis hypothesis of schizophrenia. Prog NP&amp;BP 2013; 42:71-91.<\/span><\/span><\/span><\/span>\r\n\t\t<\/li>\r\n\t\t<li>\r\n\t\t\t<span style=\"color:black\"><span><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">Bechter K. et al Cerebrospinal fluid analysis in affective and schizophrenic spectrums disorders: identification of sub-groups with immune responses and blood-CSF barrier dysfunction. J Psychiatr Res 2010; 44:321-30.<\/span><\/span><\/span><\/span>\r\n\t\t<\/li>\r\n\t\t<li>\r\n\t\t\t<span style=\"color:black\"><span><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#212121\">Maxeiner HG et al Flow cytometric analysis of T cell subsets in paired samples of cerebrospinal fluid and peripheral blood from patients with neurological and psychiatric disorders. Brain Behav Immun 2009; 23:134-42.<\/span><\/span><\/span><\/span>\r\n\t\t<\/li>\r\n\t<\/ul>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<i><span style=\"color:#002060\">The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).<\/span><\/i>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<b><span><span style=\"color:black\">Guest Seminar of the CoE of Genomics and Translational Medicine to be held by Prof. Markus Perola, March 27, 2019<\/span><\/span><\/b><br><span style=\"color:black\">The next Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held on <\/span><b><span style=\"color:#002060\">March 27<sup>th<\/sup>, 2019 <\/span><\/b><span style=\"color:black\">at <\/span><b><span style=\"color:#002060\">10:00 <\/span><\/b><span style=\"color:black\">(Omicum building, room 105) by <\/span><b><span style=\"color:#002060\">Prof. Markus Perola <\/span><\/b><span style=\"color:black\">(The National Institute for Health and Welfare, Finland).<\/span>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<span style=\"color:black\">Title of the talk: <\/span><b><span style=\"color:black\">\u201c<\/span><\/b> <b><span style=\"color:#002060\">FinnGen, P6, Genome Law and Finnish Genome Centre \u2013 an update on what is happening in genomics in Finland\u201d<\/span><\/b>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<i><span style=\"color:#002060\">The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).<\/span><\/i>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<strong>The\u00a0next\u00a0Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held on\u00a0February 14<sup>th<\/sup>, 2019\u00a0at\u00a011:00\u00a0\u00a0(Omicum building, room 105) \u00a0by\u00a0Prof. Augustine Kong\u00a0(University of Oxford, UK).<\/strong><br>Biography:<strong> <\/strong>Prior to his career at the University of Oxford, Prof. Kong led deCODE\u2019s statistics team. Prior to joining deCODE, he served on the faculty of the University of Chicago. Prof. Kong received his Ph.D. in statistics from Harvard University in 1986.\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\tTitle of the talk:<strong> \u201cGENETIC NURTURE AND FAMILY DATA\u201d<\/strong><br><br><strong>Abstract<\/strong>: In a recent publication (Science, Jan, 2018), we demonstrated that the DNA in the parents, both the halves that were transmitted to the offspring (the proband) and the halves that were not transmitted, can impact the fate of the proband through their effects on the parents\u2019 characteristics which in turn affect the nurture received by the proband. We call this phenomenon genetic nurture. The existence of genetic nurture is relevant to many areas of statistical genetics. This talk would cover published results, as well as current and future research. Importance of family data, such as those in Iceland and Estonia, would be highlighted.<br><br><em>The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).<\/em>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t<p align=\"center\" style=\"text-align: left\">\r\n\t\t\t<strong><strong><strong>5 oktoober 2018,\u00a0<strong>Eesti teaduse tippkeskuste infop\u00e4ev\u00a0<\/strong>Teaduste akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6)<\/strong><\/strong><\/strong><br>Eestis tegutseb 9 teaduste tippkeskust. J\u00e4tkuna mais 2018 Tartus toimunud avalikkusele suunatud infop\u00e4evale, toimub Tallinnas 5. oktoobril analoogne laiemale avalikkusele suunatud infop\u00e4ev, kus tippkeskuste juhid tutvustavad seni tehtut eesm\u00e4rgiga n\u00e4idata seda, kuidas tipptasemel tehtavat teadust on v\u00f5imalik juba t\u00e4na ja veelgi rohkem tulevikus kasutada igap\u00e4eva elu edendamisel.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\tInfop\u00e4eval osalemine on k\u00f5igile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine, mis kestab kuni 2. oktoobrini. <a href=\"https:\/\/goo.gl\/forms\/U7ZvzP4iOPHoJcls1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Registreerimisvorm asub siin<\/a>\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t<strong>PROGRAMM<\/strong><br><br>12:30-13:00 Registreerumine\/kohvipaus<br><br>13:00-13:10 Infop\u00e4eva avamine (Andres Metspalu, Eesti teaduse tippkeskuste n\u00f5ukogu esimees)<br><br>13:10-13:30 Eesti teaduse n\u00e4htamatud hiiglased Jaan Raik, Infotehnoloogia tippkeskus<br>Ettekandes peetakse \u201chiiglase\u201d all silmas IT s\u00fcsteeme, mis on muutunud \u00fclikeerukateks (+big data jne.), kuid on samas miniatuursed ja tihti m\u00e4rkamatud.<br><br>13:30-13:50 Kuidas ehitus muutus teadmistep\u00f5hiseks \u2013 liginullenergiahooned ja terviklik renoveerimine\u00a0Jarek Kurnitski, Teadmistep\u00f5hise ehituse tippkeskus<br>T\u00e4naseks on selgunud, et tulevik kuulub liginullenergiamajadele, mis s\u00e4\u00e4stavad keskkonda ja inimeste tervist. Kuidas suurt eesm\u00e4rki reaalsuseks p\u00f6\u00f6rata on juba m\u00f5nda aega uuritud ja katsetatud Teadmistep\u00f5hise ehituse tippkeskuses koost\u00f6\u00f6s ettev\u00f5tete ja vastusvaldkonna asutustega. Samuti on j\u00f5utud omamoodi \u201eigiliikurini\u201c korterelamute renoveerimisel \u2013 tervikrenoveerimise lahendus on k\u00fcll mahukas, ent lisaks majade kordategemisele toob see riigi toetuse pea t\u00e4ies mahus maksutuludena riigieelarvesse tagasi. Teadmistep\u00f5hise ehituse tippkeskus kasvas v\u00e4lja TT\u00dc liginullenergiahoonete uurimisr\u00fchmast. Selles hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursit\u00f5hususega tegelevas tippkeskuses on kokku kuus uurimisr\u00fchma kolmest \u00fclikoolist. Tippkeskus otsib lahendusi nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise \u00fchildamiseks tsentraalse energiatootmisega ning ressursit\u00f5hususe parandamiseks nii energiat\u00f5hususe kui puidu kasutuse lisamise abil. Tippkesksuse k\u00f5ige k\u00e4ega katsutavamaid tulemusi on v\u00e4rskelt valminud n\u00e4idisprojektid liginullenergia eluhoonetele \u2013 v\u00e4iksemale ja suuremale v\u00e4ikeelamule, ridaelamule ning kahele korterelamule. N\u00e4idisprojekte toetavad juhendmaterjalid nii professionaalsetele projekteerijatele ja ehitajatele kui ka v\u00e4ikeelamu iseehitajale\/tellijale. L\u00e4hituleviku ehitus hakkab toimuma nende lahenduste j\u00e4rgi ja aeg n\u00e4itab kuidas selliste majade ehitamine praktikas \u00f5nnestuma hakkab. Tippkeskuse poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud Eesti energiaarvutuse metoodika p\u00f5hineb d\u00fcnaamilisel simulatsioonarvutusel ning hindab hoone energiat\u00f5husust l\u00e4bi \u00fche keskse n\u00e4itaja \u2013 summaarse energiakasutuse ehk energiat\u00f5hususarvu. Teostatud uuringud on k\u00e4sitlenud uute hoonete tehniliste lahenduste ja kulut\u00f5hususe lisaks ka olemasoleva hoonefondi renoveerimist \u2013 Eestis vajab renoveerimist n\u00e4iteks 13 000 enne 1993. aastat ehitatud korterelamut. Energiat\u00f5hususse panustamise majandusm\u00f5jude hindamisel j\u00f5uti riigi seisukohast optimaalsete tervikliku renoveerimise lahendusteni, mis on uute tehniliste tingimuste kujul sisse viidud KredEx-i renoveerimistoetustesse, luues eeldused rahaliste toetuste tagasilaekumiseks riigieelarvesse maksutuludena. 2018 seisuga on terviklikult renoveeritud veidi \u00fcle 1000 korterelamu ning viimase uuringu j\u00e4rgi on saadud lahti ka varasemast puuduliku ventilatsiooni probleemist \u2013 soojustagastusega ventilatsioon t\u00f6\u00f6tab h\u00e4sti, sisekliima on hea ning elanikud rahul.<br>13:50-14:10 e-riigist b-riiki Hannes Kollist, Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus<br>Taimed on fotos\u00fcnteesi abil toimivad keemiavabrikud, mis toodavad veest ja s\u00fcsihappegaasist nii toitu, energiat kui ka hinnalisi orgaanilisi \u00fchendeid ja seda t\u00e4iesti j\u00e4tkusuutlikul viisil. Juttu tuleb sellest, miks on alanud taimebioloogia t\u00f5us bioteaduste esiliinile ja kuidas aitab see lahendada inimkonna ees seisvaid peamisi suuri probleeme \u2013 toidu ja energiaturvalisuse tagamine nii et kahjud \u00fcmbritsevale keskkonnale oleksid minimaalsed.<br><br>14:10-14:30 Miks on m\u00f5tet hoolida mulla elurikkusest Maarja \u00d6pik, Teaduse tippkeskus EcolChange: Globaalmuutuste \u00f6koloogia looduslikes ja p\u00f5llumajanduskooslustes<br>Mullas elavad organismid, nii looduslikes kui inimm\u00f5julisetes kooslustes, pakuvad mitmeid inimesele olulisi looduse funktsioone alates \u00f5hu ja vee kvaliteedi tagamisest kuni p\u00f5llumajandustoodangu saamiseni nii \u00fcleujutuste kui p\u00f5ua korral. Tippkeskuses EcolChange uurime mullaseente elurikkust ning seda m\u00f5jutavaid tegureid nii Eestis kui globaalselt, sealhulgas erineva inimm\u00f5ju tingimustes. Etteanne tutvustab ka tippkeskuses uuritavaid mullaseente rakendusv\u00f5imalusi looduskaitses, taimkatte taastamisel ning p\u00f5llumajanduses, eriti muutuvate keskkonnatingimuste ning erandlike ilmastikun\u00e4htuste taustal.<br><br>14:30-14:50 Nutikad nano-osakesed eksperimentaalses v\u00e4hidiagostikas ja \u2013ravis Tambet Teesalu, Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus<br>Afiinsussuunamine kullerpeptiididega v\u00f5imaldab suurendada s\u00fcsteemselt manustatud diagnostiliste ja terapeutiliste nano-osakeste akumulatsiooni kasvajalistes kudedes. Ettekandes antakse \u00fclevaade v\u00e4hibioloogia laboratooriumis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud uue p\u00f5lvkonna kullerpeptiididest, mis mida saab kasutada ravimite ja kontrastainetega laaditud nanoosakeste viimiseks kasvajate progressiooniga seotud rakupopulatsioonidesse (nt. M2 makrofaagid ja v\u00e4hi t\u00fcvirakud).\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t14:50-15:10 Kohvipaus\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t15:10-15:30 Kui seda metsa ees ei oleks \u2013 metsa kujund Eesti rahvusnarratiivis Atko Remmel, T\u00f5nno Jonuks, Eesti-uuringute tippkeskus<br>Identiteediuuringute jaoks on viimased k\u00fcmnendid tootnud palju p\u00f5nevat materjali ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rselt on selle koondamise ja anal\u00fc\u00fcsimisega alustatud juba 1980. aastatel, mil eestlase identiteedist sai p\u00f5nev allikas nii erinevate usu\u00fchenduste kui kirjanike jaoks. Viimase paari aastak\u00fcmne identiteedik\u00e4sitlustes on \u00fcheks kesksemaks teemaks olnud loodus ja mets, mis eriti torkab silma \u201ceestlaste kui metsarahva\u201d motiivi laialdase kasutuse t\u00f5ttu viimasel ajal loodushoidu ja metsandusmajandamispoliitikat puudutavas debatis. Seejuures eeldatakse \u2013 nagu paljudegi teiste Eesti rahvusnarratiivis esinevate motiivide puhul \u2013 et tegemist on nii reaalsuse peegelduse kui ka v\u00e4ga kaugesse minevikku ulatuva n\u00e4htusega.<br>Nii hakkaski meid huvitama, et millal ja millistel asjaoludel said eestlased metsarahvaks? Valisime allikmaterjaliks ambivalentse kogumi tekste, mida v\u00f5iks pidada eestluse \u201ct\u00fcvitekstideks\u201d \u2013 m\u00f5jukad romaanid ja novellid, kooli\u00f5pikud jmt, mis on kujundanud eestlaste rahvusteadvust. Anname ettekandes p\u00f5gusa esialgse \u00fclevaate, kuidas eestlase kui metsarahva kontseptsioon on kujunenud alates 19. sajandi keskpaigast ning kuidas on muutunud metsa kontseptsioon meie k\u00e4sitletavates tekstides. Selle k\u00f5rval osutame teistelegi kujunditele, mida on kasutatud rahvusnarratiivi loomisel ning p\u00fc\u00fcame vaadata, miks osad motiivid muutuvad dominantseks, teised aga taanduvad olematusse.<br><br>15:30-15:50 Kuidas m\u00f5jutab korrastatus kvant- ja nanomaterjale? Raivo Stern, Kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalides tippkeskus<br>Tippkeskuses EQUiTANT uurime uudseid materjale, millel on omadus iseeneslikult korrastuda, kusjuures see korrastus v\u00f5ib olla struktuurne (kristallv\u00f5re ja selle moonutused, pinged), magnetiline (ferro- ja antiferromagnetid), elektriline (ferroelektrikud), v\u00f5i koosm\u00f5jus kas kaks (multiferroidid, magnetoelektrikud, ferroelastikud ja -toroidid) v\u00f5i k\u00f5ik kolm korraga. Elektroonika komponentide m\u00f5\u00f5tmed v\u00e4henevad iga aastaga ja \u00fcha olulisemaks muutuvad nanostruktuurid ja kvantomadused. Uurime, kuidas muutuvad kvantolekud kui muutub s\u00fcsteemi korrastatus, uurimisvahenditena kasutame madalaid temperature ja tugevaid magnetv\u00e4lju. Tehnoloogilisteks rakendusteks otsime v\u00f5imalusi kasvatada oma multiferroidseid uurimisobjekte \u00f5hukeste kiledena.<br>15:50-16:10 Liitumine CERN-ga, t\u00f6\u00f6stuse kasvumootor Mario Kadastik, Tumeda universumi tippkeskus<br>Tavap\u00e4raselt vaatame me vaid tippkeskuse teaduslikku poolt, kuid koost\u00f6\u00f6 CERN-ga on j\u00f5udnud faasi kus Eesti saab alustatud liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusena lisaks teaduslikele tulemitele ka otseselt h\u00fcvesid majandusele ja just teadmistep\u00f5hisele t\u00f6\u00f6stusele. Arutame kuidas CERN-ga liitumine seda t\u00e4psemalt toetab ning mida selles suunas varsti v\u00f5ime oodata.<br><br>16:10-16:30 Tahkeoksiidk\u00fctuseelementide operando karakteriseerimine \u2013 arendust\u00f6\u00f6 Tartu \u00dclikooli Keemia Instituudis Gunnar Nurk, Uudsed materjalid ja k\u00f5rgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamiss\u00fcsteemidele tippkeskus<br>K\u00f5rgel t\u00f6\u00f6tempertuuril (500-1000 \u00b0C) t\u00f6\u00f6tavate tahkeoksiidk\u00fctuseelementide elektroodimaterjalide kristallstruktuuri karakteristikud ja pinna keemiline koostis on d\u00fcnaamilises s\u00f5ltuvuses gaasikeskkonnast elektroodi kohal ja elektroodi potentsiaalist. T\u00e4pse, t\u00f6\u00f6olukorda kirjeldava informatsiooni saamiseks tuleks neid elektroode karakteriseerida operando tingimustel. Keerukate tehnikate, nagu n\u00e4iteks operando k\u00f5rgtemperatuurne r\u00f6ntgendifraktsioonanal\u00fc\u00fcs ning operando ligi normaalr\u00f5hu r\u00f6ntgenfotoelektronspektroskoopia rakendamine t\u00f6\u00f6tava tahkeoksiidk\u00fctuseelemendi elektroodide korral on viinud mitmete huvitavate tulemusteni, omades suurt potentsiaali edaspidistes uuringutes.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t\u00a0\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t<strong>Teaduse tippkeskuste infop\u00e4ev<\/strong>\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t<strong>25. mail 2018 Eesti teaduse tippkeskuste infop\u00e4ev\u00a0<strong>Omicumi suures saalis\u00a0<\/strong><\/strong><br>Eestis tegutseb 9 teaduste tippkeskust. Esmakordselt toimub suur avalikkusele suunatud infop\u00e4ev, kus tippkeskuste juhid tutvustavad seni tehtut, eesm\u00e4rgiga n\u00e4idata seda, kuidas tipptasemel tehtavat teadust on v\u00f5imalik juba t\u00e4na ja veelgi rohkem tulevikus kasutada igap\u00e4eva elu edendamisel. Infop\u00e4eva l\u00f5pus toimuva paneeldiskussiooni raames arutletakse teaduse kvaliteedi ja olulisuse \u00fcle \u00fchiskonnas. Paneeldiskussiooni juhib Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.\u00a0Infop\u00e4eval osalemine on k\u00f5igile tasuta, kuid vajalik on <a href=\"https:\/\/goo.gl\/forms\/qLuQg6Jk7vA4G9wY2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">registreerumine<\/a>\u00a0kuni 23. maini 2018.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\tProgramm\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t9:10-9:20 Registreerumine<br><br>9:20-9:50 Tippteaduse roll ja v\u00e4\u00e4rtus majanduse ja \u00fchiskonna arengule<br>Martin Penny, Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) , F\u00fc\u00fcsika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t9:50-10:10 Taimed r\u00e4\u00e4givad globaalsetest kliimamuutustest. Kas meil on vaja sellest aru saada?<br>\u00dclo Niinemets, Globaalmuutuste \u00f6koloogia looduslikes ja p\u00f5llumajanduskooslustes tippkeskus<br>Taimed suhtlevad omavahel ja \u00fcmbritseva keskkonnaga oma keels. Lenduvaid \u00fchendeid \u00f5hku eritades annavad taimed oma keeles teada, kas kliima on kasvamiseks sobiv v\u00f5i stressi tekitav.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t10:10-10:30 Kuidas j\u00f5uab alusf\u00fc\u00fcsika meie nutitelefoni?<br>Andi Hektor, Tume universum tippkeskus<br>Tippkeskus \u201cTume Universum\u201d uurib millest koosneb f\u00fc\u00fcsikaline Universum, kuidas see s\u00fcndis, arenes ja mis saab edasi. Sellised uuringud n\u00f5uavad keerulisi teoreetilisi teadmisi ja peeneid praktilisi oskusi, mis sageli viivad ka \u00fcsna \u00fcllatavate igap\u00e4evarakenduste leiutamiseni.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t10:30-10:50 Miks m\u00f5ned ained on korrap\u00e4rase struktuuriga ja teised ei ole seda mitte?<br>Urmas Nagel, Kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalides tippkeskus<br>N\u00e4iteks SiO2 molekulid moodustavad m\u00e4ekristallis korrap\u00e4rase kristallv\u00f5re, kuid sarnase koostisega klaasis on samad molekulid \u00fcksteise suhtes paigutunud juhuslikult ja kristallv\u00f5re puudub. Tippkeskuses EQUiTANT uurime korrap\u00e4ra ja korratust eesm\u00e4rgiga saada aru nende tekkimise tingimustest ja p\u00f5hjustest. Uusi aineid otsime ja loome koos kolleegidega Jaapanist, Koreast, Euroopast ja Ameerikast. Saadud teadmised leiavad tulevikus kasutust. M\u00f5ned praktilised n\u00e4ited on Tartust ja Tallinnast siiski juba olemas.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t10:50-11:10 Miks vesinik on parem energiaallikas kui patarei?<br>Enn Lust, Uudsed materjalid ja k\u00f5rgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamiss\u00fcsteemidele tippkeskus<br>Ettekandes anal\u00fc\u00fcsitakse vesinikk\u00fctuse kasutusv\u00f5imalusi transpordis, t\u00f6\u00f6suses ja hajutatud energeetikas. V\u00f5rreldakse vesinikutehnoloogiaid nn madala s\u00fcsinikusisaldusega ja traditsiooniliste t\u00f6\u00f6stusharudega. Puudutatakse patareide edasiarendamise kitsaskohti.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t11:10-11:30 S\u00fcnteetilised viirused ja s\u00fcnteetilised peremehed<br>Andres Merits, Molekulaarse ja rakutehnoloogia tippkeskus<br>Viiruste suhteliselt v\u00e4ikesed genoomid ja eriline paljunemists\u00fckkel v\u00f5imaldavad \u2013 mida aeg edasi seda kiiremini ja odavamalt \u2013 tekitada uusi viiruseid v\u00f5i taasluua ajalooliseid viiruseid puhta informatsiooni alusel. Uudised selliste viiruste tekitamisest \u2013 n\u00e4itaks hobuste r\u00f5ugeviiruse s\u00fcntees \u2013 \u00fcletavad uudiste k\u00fcnnist ka Eestis. Kuid kas tegemist on ainult ohtliku v\u00f5imalusega? Sarnane tehnoloogia on nurgakiviks nii viiruste kasutamisele kui viiruste p\u00f5hjustatud probleemide lahendamisele. Viirusega v\u00f5rrelduna on peremehe geneetiline modifitseerimine keerulisem; samas on see vektrolevikuliste viiruste puhul (Zika, dengue, Chikungunya) alternatiiviks viiruse-vastasele vaktsineerimisele. Anal\u00fc\u00fcsime, kuidas on v\u00f5imalik \u00fchendada modifitseeritud viirus ja tema peremees ja milliseid v\u00f5imalusi see tehnoloogia pakuks.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t11:30-11:50 Genoomika hakkab panustama meditsiini<br>Andres Metspalu, Genoomika ja Siirdemeditsiini tippkeskus<br>Genoomika uuringud hakkavad panustama reaalsesse meditsiini. Eesti Geenivaramu on t\u00e4naseks p\u00e4evaks andnud tagasisidet personaalsete geneetiliste riskide kohta juba rohkem kui 500 inimesele ja saame jagada nende inimeste tagasiside kogemusi.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t11:50-12:40 L\u00f5una \/\u00a012:00-14:00 v\u00f5imalus hakata geenidoonoriks \u00a0\u2013 kohapeal SYNLABi verev\u00f5tu pop-up telk \/<br><br>12:40-13:00 Eesti laste k\u00f5ne akustika<br>Einar Meister, Eesti-uuringute tippkeskus<br>Laste k\u00f5ne akustilis-foneetilised tunnused erinevad oluliselt t\u00e4iskasvanute k\u00f5ne vastavatest tunnustest. Ettekandes tutvustatakse eesti laste k\u00f5nekorpust ning n\u00e4idatakse kuidas k\u00f5ne p\u00f5hitoon ja vokaalide formantsagedused varieeruvad s\u00f5ltuvalt vanusest ja soost.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t13:00-13:20 Kuidas ehitus muutus teadmistep\u00f5hiseks \u2013 liginullenergiahooned ja terviklik renoveerimine<br>Jarek Kurnitski, Teadmistep\u00f5hise ehituse tippkeskus<br>T\u00e4naseks on selgunud, et tulevik kuulub liginullenergiamajadele, mis s\u00e4\u00e4stavad keskkonda ja inimeste tervist. Kuidas suurt eesm\u00e4rki reaalsuseks p\u00f6\u00f6rata on juba m\u00f5nda aega uuritud ja katsetatud Teadmistep\u00f5hise ehituse tippkeskuses koost\u00f6\u00f6s ettev\u00f5tete ja vastusvaldkonna asutustega. Samuti on j\u00f5utud omamoodi \u201eigiliikurini\u201c korterelamute renoveerimisel \u2013 tervikrenoveerimise lahendus on k\u00fcll mahukas, ent lisaks majade kordategemisele toob see riigi toetuse pea t\u00e4ies mahus maksutuludena riigieelarvesse tagasi.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t13:20-13:40 IT taristu t\u00f6\u00f6kindlus ja turvalisus on e-Eesti toimimise alus<br>Maarja Kruusmaa, Infotehnoloogia tippkeskus<br>IT s\u00fcsteemid muutuvad aina keerulisemaks ja me s\u00f5ltume neist aina rohkem. Viimaste aastate s\u00fcndmused on n\u00e4idanud, kuiv\u00f5rd IT tehnoloogiad m\u00f5jutavad meie \u00fchiskondade toimimist, majandust ja isegi demokraatia aluseid. Probleemide lahedamine ja ennetamine ei saa seisneda k\u00f5igepealt IT s\u00fcsteemide loomises ja siis alles nende turvaliseks muutmises, vaid algup\u00e4raselt turvaliste seadmete ja s\u00fcsteemide loomises. Need on infotehnoloogias omaette alles v\u00e4ljakujunevad teadussuunad, mis vajavad alusteaduslikke uuringuid, et arendada uut moodi rakendusi.<br><br>14:00-15:00 Paneeldiskussioon teaduse olulisusest \u00fchiskonnas. Modereerib Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, diskussioonis osalevad Kadri Ukrainski (T\u00dc), Katrin Pihor (HTM) ja Maarja Kruusmaa (TT\u00dc).\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t\u00a0\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t<strong><strong>3. aprillil 2018\u00a0<\/strong>algusega<strong>\u00a0kl 16:00<\/strong><\/strong>\u00a0<strong>Omicumi suures saalis (ruum 105)<\/strong>\u00a0<strong>teeb ettekande\u00a0prof Markku Laakso (Institute of Clinical Medicine, Internal Medicine, University of Eastern Finland, Kuopio).\u00a0<\/strong>\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\tThe next Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held tomorrow, April 3, 2018 at 16:00 (Omicum building, room 105) by prof Markku Laakso (Institute of Clinical Medicine, Internal Medicine, University of Eastern Finland, Kuopio).<br><strong>Title of the talk:<\/strong> Genetics of monogenic diabetes and type 2 diabetes<br><strong>Abstract:<\/strong> The presentation describes what are the new approaches in the genetics of monogenic forms of diabetes and type 2 diabetes. It describes especially the recent results from the population based METSIM study having &gt; 10,000 participants.<br>Seminar toimub inglise keeles.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t\u00a0\r\n\t\t<\/p>\r\n\t\t<strong><strong>10. novembril, 2017\u00a0<\/strong>algusega<strong>\u00a0kl 14:15<\/strong><\/strong>\u00a0<strong>Omicumi suures saalis (ruum 105)<\/strong>\u00a0<strong>teeb ettekande prof T\u00f5nis Timmusk \u00a0(Tallinna Tehnika\u00fclikool, Keemia- ja biotehnoloogia instituut) teemal \u00a0\u201cThe intellectual disability and schizophrenia associated transcription factor TCF4 is regulated by neuronal activity\u201d<\/strong>\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\tAbstrakt:\u00a0Transcription factor TCF4 (alias ITF2, SEF2 or E2-2) is a broadly expressed basic helix-loop-helix protein that binds to E-box DNA sequences (CANNTG) as a homo- or heterodimer. While involved in the development and functioning of many different cell types, recent studies point to important roles for TCF4 in the nervous system. Specifically, human TCF4 gene is implicated in susceptibility to schizophrenia and mutations in one of the TCF4 alleles cause Pitt-Hopkins syndrome (PTHS), a rare developmental disorder characterized by severe motor and mental retardation. Our novel data showing that synaptic activation of nerve cells, that is the basis of brain function, regulates TCF4 transcriptional activity and function in neurons, will be presented.\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\tSeminar toimub inglise keeles.\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t<br><strong><strong>27. Septembril, 2017\u00a0<\/strong><span data-mce-mark=\"1\">algusega<\/span><strong>\u00a0kl 12:00\u00a0<\/strong><span data-mce-mark=\"1\">\u00a0Omicumi suures saalis (ruum 105)\u00a0<strong>teeb ettekande\u00a0<strong>prof Ursel Soomets<span data-mce-mark=\"1\">\u00a0<\/span><\/strong><span data-mce-mark=\"1\">teemal\u00a0<\/span><strong>\u201cMetaboloomika \u2013 mis, kuidas ja mida?\u201d<\/strong><\/strong><\/span><\/strong>\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\tUrsel Soomets on meditsiinilise metaboloomika professor Tartu \u00fclikooli meditsiinilise biokeemia \u00f5ppetoolis.<br><strong>Abstrakt<\/strong>: Metaboloomika on erinevate organismide ainevahetuse madalmolekulaarsete vahe-ja l\u00f5pp-produktide kvalitatiivne ja kvantitatiivne anal\u00fc\u00fcs selgitamaks v\u00e4lja erinevate organismi seisundite\/haiguste poolt p\u00f5hjustatud muudatused ainevahetuses ning leidmaks uusi biomarkereid haiguste avastamiseks, j\u00e4lgimiseks ja ravi kulu kirjeldamiseks. Metaboloomiliste andmete anal\u00fc\u00fcs kuulub bioinformaatika valdkonda, kus omavahel tuleb v\u00f5rrelda suuri andmehulki leidmaks neid eristavaid variatsioone ja tegureid. Antud seminaris tutvustan metaboloomiliste m\u00f5\u00f5tmiste p\u00f5him\u00f5tteid ja v\u00f5imalusi ning tutvustan meie t\u00f6\u00f6grupi erinevaid projekte.\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\tSeminar toimub eesti keeles.\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t\u00a0\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t<strong>21. augustil algusega kell 14.00 \u00a0<strong>\u00a0Biomeedikumis (Ravila 19, Tartu)<\/strong>\u00a0teeb ettekande\u00a0Dr. Li Tian\u00a0 teemal: \u00a0\u201cMind-Immune Connection in Cognition and Mood\u201d<\/strong>\r\n\t\t<\/p>\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\tSeminar toimub inglise keeles.\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\tThe next Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held on August 21st, 2017 at 14:00 (Biomedicum building, Ravila 19, room 1006) by Dr. Li Tian (Academy of Finland Research Fellow; Neuroscience Center, University of Helsinki)<br>Title: \u201cMind-Immune Connection in Cognition and Mood\u201d<br>Abstract: Mind-immune connection plays important role in brain development and in modulation of mood and cognition. My group focuses on studying the mechanisms of immune activation in regulating brain and behaviors in patients with mental disorders and in related animal models, in order to better understand contribution mind-immune connection to stress-associated brain diseases. The seminar will introduce current basic knowledge on how the brain interacts with the immune system to adjust behaviors and microglial activation under stress. The value of animal models of stress-immune interactions will be critically discussed, with an emphasis on translating these preclinical findings into human disease and therapies.\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\tThe Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<strong>18. mail algusega kell 15.00 \u00a0<strong>\u00a0Biomeedikumis (Ravila 19, Tartu)<\/strong>\u00a0teeb ettekande \u00a0dr T\u00f5nu Esko \u00a0teemal: \u00a0\u201cFunctional genomics: from statistical association to causal biology\u201d<\/strong>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\tSeminar toimub inglise keeles.<br>Abstract: Recent years have seen a dramatic increase in numbers of DNA sequence variants robustly associated with a human disease or condition \u2013 from less than 10 in year 2005 to more than 20,000 by year 2017. For several conditions, like schizophrenia, or traits, such as cognitive function, where no genetic risk factors were known 5 years ago, respective counts are now 150+ and 800+ robust genetic associations. Due to the nature of human DNA structure, genetic profiling techniques and statistical models, it is challenging to pinpoint causal mutations and molecular pathways, tissue of action and potential treatment strategies from the genomic loci highlighted in a Genome-Wide Association Study. I will discuss bioinformatic techniques and functional genomics approaches currently used to gain molecular insight to disease pathology. Talk will draw examples from studies of normal cognitive function, blood cell phenotypes, human stature and gene expression patterns.\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<strong>20. aprillil algusega kl 12.15\u00a0<strong>\u00a0teeb\u00a0<\/strong><strong>Omicumis (Riia 23b)<\/strong>\u00a0ettekande dr Ana Rebane teemal \u201cThe function of microRNAs in chronic inflammatory diseases\u201d<\/strong><br>Seminar toimub inglise keeles.<br>Abstract: Chronic inflammatory diseases, such as allergic and autoimmune diseases constitute a major proportion of all diagnoses in all health care settings and comprise one of the largest burdens of disease worldwide. Current treatment options for these diseases are not always effective as well as adverse effects, such as the resistance to the drugs and antibodies neutralizing the drugs may develop. microRNAs (miRNAs) are post-transcriptional gene expression regulators that affect most of the biological processes in health and diseases. Our research is focused on the functions and targeting of miRNAs in inflammatory responses of the epithelium and includes studies about inflammatory skin diseases, such as atopic dermatitis and psoriasis, as well as asthma. We have demonstrated the capacity of multiple miRNAs, such as miR-146a, miR-155 and miR-10a to modulate inflammatory responses and proliferation of epithelial cells in association of multiple diseases using both in vitro cell culture and in vivo mouse models. Our results provide novel knowledge about the molecular mechanisms of chronic inflammatory diseases and can be potentially used to develop therapeutic approaches for better treatment of these conditions.<br>Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskuse t\u00f6\u00f6d rahastab EL Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest (projekti nr. 2014-2020.4.01.15-0012).\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<strong>17. M\u00e4rtsil algusega kl 12.15 <strong>Omicumis (Riia 23b)\u00a0<\/strong>teeb ettekande teeb prof. Allen Kaasik teemal \u201cMitokondriaalne Meditsiin\u201d.<\/strong><br>M\u00f5iste MITOKONDRIAALNE MEDITSIIN v\u00f5ttis\u00a0 esimesena kasutusele Robert\u00a0Luft\u00a0 ning see k\u00e4sitleb mitokondrite\u00a0rolli erinevate haiguste puhul.\u00a0Mitokondriaalse\u00a0meditsiini eesm\u00e4rgiks on s\u00e4ilitada\u00a0v\u00f5i taastada raku ja\u00a0selle osade funktsioone ning sellega parandada raku\u00a0elulemust. Loengu eesm\u00e4rgiks on anda l\u00fchi\u00fclevaade mitokondriaalsest meditsiinist ja uurimisgrupi viimastest t\u00f6\u00f6dest.<br>Seminar toimub\u00a0eesti\u00a0keeles.\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<br><br><strong>16. veebruaril, algusega kl 12:15, Omicumis (Riia 23b), teeb ettekande prof P\u00e4rt Peterson teemal \u201cT raku oomika\u201d.<\/strong><br><br>Ettekandes tuleb juttu T rakkudes tehtud transkriptsioonilistest ja epigenoomilistest anal\u00fc\u00fcsidest. Oleme uurinud inimese T rakkudes toimuvaid muutusi seoses vananemisega ja m\u00f5nede autoimmuunhaigustega. Kasutades oomika-p\u00f5hiseid l\u00e4henemisi on t\u00f6\u00f6 kaugem eesm\u00e4rk leida biomarkereid, mis kirjeldaksid ja ennustaksid vananemisega seotud p\u00f5letikulisi protsesse. Seminar toimub eesti keeles.\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<strong>19. jaanuaril, 2017 algusega kl 12.15 OMICUMi suures saalis teeb\u00a0ettekande\u00a0dr.\u00a0Tambet Teesalu: \u201c<em>Precision targeting of drugs and nanoparticles with homing peptides<\/em>\u201d\u00a0<\/strong><br><br>Abstrakt: <em>Our laboratory uses phage display screens to identify homing peptides that bind to specific targets in the vasculature. Corresponding synthetic peptides are used for targeting diagnostic and therapeutic payloads into tumors. I will give an overview of our approaches to development of the tumor-homing peptides and provide examples of how the peptides can be used for targeted delivery of drugs, imaging agents and nanoparticles to malignant tissues.<\/em>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t<div>\r\n\t\t\t<p>\r\n\t\t\t\tSeminar toimub inglise keeles.\r\n\t\t\t<\/p>\r\n\t\t<\/div>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t<em>Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskuse t\u00f6\u00f6d rahastab EL Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest (projekti nr. 2014-2020.4.01.15-0012)<\/em>.\u00a0\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t\u00a0\r\n\t\t<\/p>\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<p>\r\n\t\t<strong style=\"font-size: 1.17em\">15. detsembril, 2016 algusega kl 14.15 Biomeedikumis teeb\u00a0ettekande\u00a0dr. Neeme T\u00f5nisson: \u201cMillist tagasisidet v\u00f5iks anda geenivaramu?\u201d<\/strong>\r\n\t<\/p>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t<div>\r\n\t\t\tEttekandes k\u00e4sitletakse \u00fclegenoomsete uuringute seniste tulemuste kasutatavust tagasisides, pol\u00fcgeenseid riskiskoore ja p\u00e4rilike haigustega seostatud geenivariantide leide ning seniste tagasiside projektide kogemusi.\r\n\t\t<\/div>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\tSeminar toimub\u00a0\u00a0toimub eesti keeles,\u00a0Biomeedikumi suures auditooriumis (Ravila 19).<br>Ootame aktiivset osav\u00f5ttu!<br><em>Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskuse t\u00f6\u00f6d rahastab EL Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest (projekti nr. 2014-2020.4.01.15-0012)<\/em>.\u00a0\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<p>\r\n\t\t\t\u00a0\r\n\t\t<\/p>\r\n\r\n\t\t<h3>\r\n\t\t\t<strong>The first Guest Seminar of the Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine by Dr. Pauline Crystal NG, Genome Institute of Singapore<\/strong>\r\n\t\t<\/h3>\r\n\r\n\t\t<div>\r\n\t\t\t<strong>Time: December 6, 2016, at 14:15, room 105, Omicum building\u00a0<\/strong><br><strong>Title: \u201cAccessible Science\u201d<\/strong>\r\n\t\t<\/div>\r\n\r\n\t\t<div>\r\n\t\t\tAbstract: \u00a0My goal is to make science accessible to new audiences. I use bioinformatics to bridge the gap between science and users. For example, 15 years ago, I created SIFT, an algorithm to bridge computational biology and human genetics. Recently, we extended SIFT for agricultural applications.\r\n\t\t<\/div>\r\n\r\n\t\t<div>\r\n\t\t\tAnother area where science accessibility is important is the consumer. 80% of Internet users search for a health-related topic online. We asked whether online data is valid, especially drug reviews? We survey over 100,000 WebMD drug reviews and find that consumer reviews agree with scientific literature and FDA labels. Consumers also identified new issues such as better drug delivery, and an alternative medicine that would be suitable for FDA approval. Another concern is ~25% of people searching for health information online hit a paywall. Medical knowledge is locked up in non-open access scientific research papers which have copyright licenses that prevent free distribution. However, facts cannot be copyrighted. FactPub is a framework that distributes facts, not full-texts. People with access to papers can locally run our fact extraction software and send the facts to our\u00a0<a href=\"http:\/\/factpub.org\">public server<\/a>\u00a0for everyone to access. This fact-publishing framework will empower accessibility to health and other scientific research.\u00a0Seminar is in English.\r\n\t\t<\/div>\r\n\r\n\t\t<div>\r\n\t\t\t\u00a0\r\n\t\t<\/div>\r\n\r\n\t\t<h3>\r\n\t\t\t<strong>17. novembril, 2016 algusega kl 12.15\u00a0teeb\u00a0ettekande prof Eero Vasar teemal \u201cSiirdeuuringud neurops\u00fchhiaatrias\u201d<\/strong>\r\n\t\t<\/h3>\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t<strong>Seminar toimub Omicumi suures saalis (Riia 23b, ruum 105).\u00a0<\/strong>\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\tTippkeskuse uurimisgrupi huvide ringis on kolm p\u00f5hilist teemat:\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t1) \u00a0 \u00a0Volframiini (Wfs1) puudulikkusega rott kui mudel inimese neuroendokriinsete h\u00e4irete iseloomustamiseks.\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t2) \u00a0 \u00a0Iglon perekonna valgud kui potentsiaalsed sihtm\u00e4rgid neurops\u00fchhiaatriliste haiguste jaoks.\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t3) \u00a0 \u00a0Skisofreenia erinevaid staadiumeid iseloomustavad biomarkerid.\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\tAntud ettekanne tegeleb peaasjalikult nimekirjas oleva kolmanda teemaga. Koost\u00f6\u00f6s ps\u00fchhiaatrite ja biokeemikutega oleme me kujundamas skisofreenia erinevate staadiumite valimeid. Meil on kujunemas prodroomi, esimese episoodi ps\u00fchhoosi ja kaugelearenenud skisofreenia valimid. Uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on leida veres ringlevaid biomarkereid, mis iseloomustaksid \u00fchelt poolt \u00a0prodroomi r\u00fchmas suurenenud riski haigestumise suhtes ning teiselt poolt tooksid esile haiguse progresseerumist ja raviga kaasnevaid k\u00f5rvaln\u00e4hte iseloomustavaid tunnuseid. Murdemomendiks on esimese episoodi p\u00fchhoos ja sellep\u00e4rast keskendub antud ettekanne selle staadiumi iseloomustamisele. Hoolikalt valitud patsientide gruppi on uuritud enne antips\u00fchhootilise ravi algust ja peale seitse kuud kestnud ravi. Tavaliste kliiniliste uuringute k\u00f5rval on m\u00e4\u00e4ratud oks\u00fcdatiivset stressi, p\u00f5letikku ja metabolismi iseloomustavaid biomarkereid. Ettekande l\u00f5pul pakutakse v\u00e4lja l\u00e4henemisviis saadud tulemuste seletamiseks oks\u00fcdatiivse stressi ja NMDA retseptorite alafunktsiooni h\u00fcpoteesist l\u00e4htuvalt. Seminar toimub eesti keeles.\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/div>\r\n<\/div>\r\n\r\n<div>\r\n\t<h3>\r\n\t\t<strong>20. oktoobril algusega kl 14.15, teeb ettekande prof Maido Remm teemal: \u201cMida huvitavat v\u00f5ib leida genoomidest?\u201d<\/strong>\r\n\t<\/h3>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t<strong>Seminar toimub Biomeedikumi suures auditooriumis (Ravila 19).\u00a0<\/strong>\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\tProf Maido Remm on T\u00dc molekulaar-ja rakubioloogia instituudi bioinformaatika \u00f5ppetooli juhataja. Oma ettekandes k\u00e4sitleb ta p\u00f5hjalikumalt kahte teemat: inimese genooomi variantide leidmine ja bakterite identifitseerimine DNA j\u00e4rjestuste abil. Samuti r\u00e4\u00e4gib ettekandja bakterit\u00fcvede virulentsuse ja resistentsuse m\u00e4\u00e4ramisest. Seminar toimub eesti keeles.\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t\u00a0\r\n\t<\/div>\r\n\r\n\t<h3>\r\n\t\t<strong>30. septembril algusega kl. 12:15,\u00a0<\/strong><strong>teeb ettekande prof\u00a0<\/strong><strong>Andres Metspalu (T\u00dc Eesti Geenivaramu) teemal \u201cBiopangast personaalse meditsiinini\u201d<\/strong>\r\n\t<\/h3>\r\n\r\n\t<div>\r\n\t\t<strong>Seminar toimub<\/strong><strong>\u00a0Omicumi suures saalis (r 105) Riia 23b Tartu.<\/strong>\r\n\t<\/div>\r\n<\/div>\r\n\r\n<div>\r\n\t<em>Abstract: I\u2019ll give the overview of the Estonian Biobank, produced OMICS data, association studies, some examples of the calculated disease risk or drug response data and recent experience of returning the data to the people in the biobank.\u00a0<\/em><span data-mce-mark=\"1\">Seminar toimub eesti keeles.<\/span>\r\n<\/div>\r\n\r\n<div>\r\n\t<div>\r\n\t\t<br><em><strong>Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskuse (2016-2023) t\u00f6\u00f6d rahastab Euroopa Liit. Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetus on 4,818,537 EUR.\u00a0<\/strong><\/em>\r\n\t<\/div>\r\n<\/div>\r\n\r\n<div>\r\n\t\u00a0\r\n<\/div>\r\n\r\n<div>\r\n\t<strong>Lisainfo:<\/strong>\r\n<\/div>\r\n\r\n<div>\r\n\tMaris V\u00e4li-T\u00e4ht<br>Tel: +372 7374 055 \/ Mob: +372 56621301<br>email: maris.vali-taht@ut.ee \/ www.biobank.ee\u00a0\r\n<\/div>\r\n\r\n<p>\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n<br><div class=\"wp-block-group attached-files-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\"><div class=\"wp-block-file\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/182\/ty_300x300_bleed_061018_arter.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">ty_Tippkeskuste infopaev.pdf<\/a><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Genoomika ja Siirdemeditsiini korraldab kord kuus toimuvat seminaride sarja, mida on oodatud kuulama k\u00f5ik arstid, teadurid, noorteadlased ja tudengid. Guest seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine to be held by Professor Sir Rory Collins (UK), on October &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":90,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/wp-json\/wp\/v2\/users\/90"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":71,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/71"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gentransmed\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}