Genoomika ja Siirdemeditsiini korraldab kord kuus toimuvat seminaride sarja, mida on oodatud kuulama kõik arstid, teadurid, noorteadlased ja tudengid.
Guest seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine to be held by Professor Sir Rory Collins (UK), on October 4th, at 11:00 (Omicum building, room 105)
The next Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held on October 4th, at 11:00 (Omicum building, room 105) by Professor Sir Rory Collins (Professor of Medicine & Epidemiology, University of Oxford; and Principal Investigator of UK Biobank).
Biography: Rory Collins studied Medicine at St Thomas’s Hospital Medical School, London University, and Statistics at George Washington University and at Oxford University. In 1985, he became co-director, with Professor Sir Richard Peto, of the University of Oxford's Clinical Trial Service Unit & Epidemiological Studies Unit (CTSU). In 1996, he was appointed Professor of Medicine and Epidemiology at Oxford, supported by the British Heart Foundation.
He became Principal Investigator and Chief Executive of the UK Biobank prospective study of 500,000 people in 2005. From July 2013, he became the Head of the Nuffield Department of Population Health at Oxford University.
Title of the talk: " The need for large prospective studies in different populations”.
Date and place: October 4th, at 11:00, Omicum building, room 105.
The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).
Guest Seminar of the CoE of Genomics and Translational Medicine to be held by Prof. Karl Bechter, May 2, 2019
Prof. Dr. Karl Bechter is a Professor in Psychiatry in Ulm University, Germany since 2003 and the head of Department of Psychotherapeutic Medicine and Psychosomatics in the Department of Psychiatry II, Ulm University since 1998. He has received several national and international scientific awards and appointments and is holding research funding from M. Ammonstiftung Munich and EU Horizon2020 project on mood stratification. His major medical research activity focuses on the connection between immunology and psychiatry.
Title: Update on the mild encephalitis hypothesis of severe mental disorders - with a look on the role of CSF flow
Time: 2.5.2019, Thu, 10am-12pm
Place: Ravila 19, Biomedicum, Schmidt center, room nr 1088/1089
Abstract: Mild encephalitis (ME) may underly a subgroup of severe mental disorders, especially from the affective and schizophrenic spectrum (Bechter 2001 & 2013). After the discovery of NMDAR autoantibodies by Dalmau et al in 2007, and with an emerging variety of other CNS autoantibodies, an increasing number of neurological disorders appeared attributable to CNS autoantibody pathology. In some cases, CNS autoantiboy production follows previous infection, e.g. Herpes virus encephalitis. With this recent development in neurology, the plausibility of the ME hypothesis for severe mental disorders is also increasing. A large and recently emerging number of findings support such pathophysiological type of autoimmune sychosis in the sense of ME hypothesis. Primary site of immune-inflammatory pathology appears to be the brain, but also systemic pathology has been found in schizophrenia and depression, e.g. muscle lesions. CSF outflow along peripheral nerves, which remained however ignored in a pathophysiological scenario up to now, may be involved. We recently found that even CSF cells can follow this peripheral CSF outflow pathway. Also, exosomes and other microparticles must be considered in such scenario with important consequences in systemic symptoms of neuroinflammation in general.
Selected publications
- Najjar S, et al. A clinical approach to new-onset psychosis associated with immune dysregulation: the concept of autoimmune psychosis. Journal of Neuroinflammation 2018; 15:40.
- Bechter K. Updating the mild encephalitis hypothesis of schizophrenia. Prog NP&BP 2013; 42:71-91.
- Bechter K. et al Cerebrospinal fluid analysis in affective and schizophrenic spectrums disorders: identification of sub-groups with immune responses and blood-CSF barrier dysfunction. J Psychiatr Res 2010; 44:321-30.
- Maxeiner HG et al Flow cytometric analysis of T cell subsets in paired samples of cerebrospinal fluid and peripheral blood from patients with neurological and psychiatric disorders. Brain Behav Immun 2009; 23:134-42.
The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).
Guest Seminar of the CoE of Genomics and Translational Medicine to be held by Prof. Markus Perola, March 27, 2019
The next Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held on March 27th, 2019 at 10:00 (Omicum building, room 105) by Prof. Markus Perola (The National Institute for Health and Welfare, Finland).
Title of the talk: " FinnGen, P6, Genome Law and Finnish Genome Centre - an update on what is happening in genomics in Finland”
The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).
The next Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held on February 14th, 2019 at 11:00 (Omicum building, room 105) by Prof. Augustine Kong (University of Oxford, UK).
Biography: Prior to his career at the University of Oxford, Prof. Kong led deCODE’s statistics team. Prior to joining deCODE, he served on the faculty of the University of Chicago. Prof. Kong received his Ph.D. in statistics from Harvard University in 1986.
Title of the talk: "GENETIC NURTURE AND FAMILY DATA”
Abstract: In a recent publication (Science, Jan, 2018), we demonstrated that the DNA in the parents, both the halves that were transmitted to the offspring (the proband) and the halves that were not transmitted, can impact the fate of the proband through their effects on the parents’ characteristics which in turn affect the nurture received by the proband. We call this phenomenon genetic nurture. The existence of genetic nurture is relevant to many areas of statistical genetics. This talk would cover published results, as well as current and future research. Importance of family data, such as those in Iceland and Estonia, would be highlighted.
The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).
5 oktoober 2018, Eesti teaduse tippkeskuste infopäev Teaduste akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6)
Eestis tegutseb 9 teaduste tippkeskust. Jätkuna mais 2018 Tartus toimunud avalikkusele suunatud infopäevale, toimub Tallinnas 5. oktoobril analoogne laiemale avalikkusele suunatud infopäev, kus tippkeskuste juhid tutvustavad seni tehtut eesmärgiga näidata seda, kuidas tipptasemel tehtavat teadust on võimalik juba täna ja veelgi rohkem tulevikus kasutada igapäeva elu edendamisel.
Infopäeval osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine, mis kestab kuni 2. oktoobrini. Registreerimisvorm asub siin
PROGRAMM
12:30-13:00 Registreerumine/kohvipaus
13:00-13:10 Infopäeva avamine (Andres Metspalu, Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu esimees)
13:10-13:30 Eesti teaduse nähtamatud hiiglased Jaan Raik, Infotehnoloogia tippkeskus
Ettekandes peetakse "hiiglase" all silmas IT süsteeme, mis on muutunud ülikeerukateks (+big data jne.), kuid on samas miniatuursed ja tihti märkamatud.
13:30-13:50 Kuidas ehitus muutus teadmistepõhiseks – liginullenergiahooned ja terviklik renoveerimine Jarek Kurnitski, Teadmistepõhise ehituse tippkeskus
Tänaseks on selgunud, et tulevik kuulub liginullenergiamajadele, mis säästavad keskkonda ja inimeste tervist. Kuidas suurt eesmärki reaalsuseks pöörata on juba mõnda aega uuritud ja katsetatud Teadmistepõhise ehituse tippkeskuses koostöös ettevõtete ja vastusvaldkonna asutustega. Samuti on jõutud omamoodi „igiliikurini“ korterelamute renoveerimisel – tervikrenoveerimise lahendus on küll mahukas, ent lisaks majade kordategemisele toob see riigi toetuse pea täies mahus maksutuludena riigieelarvesse tagasi. Teadmistepõhise ehituse tippkeskus kasvas välja TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühmast. Selles hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursitõhususega tegelevas tippkeskuses on kokku kuus uurimisrühma kolmest ülikoolist. Tippkeskus otsib lahendusi nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise ühildamiseks tsentraalse energiatootmisega ning ressursitõhususe parandamiseks nii energiatõhususe kui puidu kasutuse lisamise abil. Tippkesksuse kõige käega katsutavamaid tulemusi on värskelt valminud näidisprojektid liginullenergia eluhoonetele – väiksemale ja suuremale väikeelamule, ridaelamule ning kahele korterelamule. Näidisprojekte toetavad juhendmaterjalid nii professionaalsetele projekteerijatele ja ehitajatele kui ka väikeelamu iseehitajale/tellijale. Lähituleviku ehitus hakkab toimuma nende lahenduste järgi ja aeg näitab kuidas selliste majade ehitamine praktikas õnnestuma hakkab. Tippkeskuse poolt välja töötatud Eesti energiaarvutuse metoodika põhineb dünaamilisel simulatsioonarvutusel ning hindab hoone energiatõhusust läbi ühe keskse näitaja – summaarse energiakasutuse ehk energiatõhususarvu. Teostatud uuringud on käsitlenud uute hoonete tehniliste lahenduste ja kulutõhususe lisaks ka olemasoleva hoonefondi renoveerimist – Eestis vajab renoveerimist näiteks 13 000 enne 1993. aastat ehitatud korterelamut. Energiatõhususse panustamise majandusmõjude hindamisel jõuti riigi seisukohast optimaalsete tervikliku renoveerimise lahendusteni, mis on uute tehniliste tingimuste kujul sisse viidud KredEx-i renoveerimistoetustesse, luues eeldused rahaliste toetuste tagasilaekumiseks riigieelarvesse maksutuludena. 2018 seisuga on terviklikult renoveeritud veidi üle 1000 korterelamu ning viimase uuringu järgi on saadud lahti ka varasemast puuduliku ventilatsiooni probleemist – soojustagastusega ventilatsioon töötab hästi, sisekliima on hea ning elanikud rahul.
13:50-14:10 e-riigist b-riiki Hannes Kollist, Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus
Taimed on fotosünteesi abil toimivad keemiavabrikud, mis toodavad veest ja süsihappegaasist nii toitu, energiat kui ka hinnalisi orgaanilisi ühendeid ja seda täiesti jätkusuutlikul viisil. Juttu tuleb sellest, miks on alanud taimebioloogia tõus bioteaduste esiliinile ja kuidas aitab see lahendada inimkonna ees seisvaid peamisi suuri probleeme – toidu ja energiaturvalisuse tagamine nii et kahjud ümbritsevale keskkonnale oleksid minimaalsed.
14:10-14:30 Miks on mõtet hoolida mulla elurikkusest Maarja Öpik, Teaduse tippkeskus EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes
Mullas elavad organismid, nii looduslikes kui inimmõjulisetes kooslustes, pakuvad mitmeid inimesele olulisi looduse funktsioone alates õhu ja vee kvaliteedi tagamisest kuni põllumajandustoodangu saamiseni nii üleujutuste kui põua korral. Tippkeskuses EcolChange uurime mullaseente elurikkust ning seda mõjutavaid tegureid nii Eestis kui globaalselt, sealhulgas erineva inimmõju tingimustes. Etteanne tutvustab ka tippkeskuses uuritavaid mullaseente rakendusvõimalusi looduskaitses, taimkatte taastamisel ning põllumajanduses, eriti muutuvate keskkonnatingimuste ning erandlike ilmastikunähtuste taustal.
14:30-14:50 Nutikad nano-osakesed eksperimentaalses vähidiagostikas ja –ravis Tambet Teesalu, Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus
Afiinsussuunamine kullerpeptiididega võimaldab suurendada süsteemselt manustatud diagnostiliste ja terapeutiliste nano-osakeste akumulatsiooni kasvajalistes kudedes. Ettekandes antakse ülevaade vähibioloogia laboratooriumis välja töötatud uue põlvkonna kullerpeptiididest, mis mida saab kasutada ravimite ja kontrastainetega laaditud nanoosakeste viimiseks kasvajate progressiooniga seotud rakupopulatsioonidesse (nt. M2 makrofaagid ja vähi tüvirakud).
14:50-15:10 Kohvipaus
15:10-15:30 Kui seda metsa ees ei oleks – metsa kujund Eesti rahvusnarratiivis Atko Remmel, Tõnno Jonuks, Eesti-uuringute tippkeskus
Identiteediuuringute jaoks on viimased kümnendid tootnud palju põnevat materjali ja tänuväärselt on selle koondamise ja analüüsimisega alustatud juba 1980. aastatel, mil eestlase identiteedist sai põnev allikas nii erinevate usuühenduste kui kirjanike jaoks. Viimase paari aastakümne identiteedikäsitlustes on üheks kesksemaks teemaks olnud loodus ja mets, mis eriti torkab silma “eestlaste kui metsarahva” motiivi laialdase kasutuse tõttu viimasel ajal loodushoidu ja metsandusmajandamispoliitikat puudutavas debatis. Seejuures eeldatakse - nagu paljudegi teiste Eesti rahvusnarratiivis esinevate motiivide puhul - et tegemist on nii reaalsuse peegelduse kui ka väga kaugesse minevikku ulatuva nähtusega.
Nii hakkaski meid huvitama, et millal ja millistel asjaoludel said eestlased metsarahvaks? Valisime allikmaterjaliks ambivalentse kogumi tekste, mida võiks pidada eestluse "tüvitekstideks" – mõjukad romaanid ja novellid, kooliõpikud jmt, mis on kujundanud eestlaste rahvusteadvust. Anname ettekandes põgusa esialgse ülevaate, kuidas eestlase kui metsarahva kontseptsioon on kujunenud alates 19. sajandi keskpaigast ning kuidas on muutunud metsa kontseptsioon meie käsitletavates tekstides. Selle kõrval osutame teistelegi kujunditele, mida on kasutatud rahvusnarratiivi loomisel ning püüame vaadata, miks osad motiivid muutuvad dominantseks, teised aga taanduvad olematusse.
15:30-15:50 Kuidas mõjutab korrastatus kvant- ja nanomaterjale? Raivo Stern, Kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalides tippkeskus
Tippkeskuses EQUiTANT uurime uudseid materjale, millel on omadus iseeneslikult korrastuda, kusjuures see korrastus võib olla struktuurne (kristallvõre ja selle moonutused, pinged), magnetiline (ferro- ja antiferromagnetid), elektriline (ferroelektrikud), või koosmõjus kas kaks (multiferroidid, magnetoelektrikud, ferroelastikud ja -toroidid) või kõik kolm korraga. Elektroonika komponentide mõõtmed vähenevad iga aastaga ja üha olulisemaks muutuvad nanostruktuurid ja kvantomadused. Uurime, kuidas muutuvad kvantolekud kui muutub süsteemi korrastatus, uurimisvahenditena kasutame madalaid temperature ja tugevaid magnetvälju. Tehnoloogilisteks rakendusteks otsime võimalusi kasvatada oma multiferroidseid uurimisobjekte õhukeste kiledena.
15:50-16:10 Liitumine CERN-ga, tööstuse kasvumootor Mario Kadastik, Tumeda universumi tippkeskus
Tavapäraselt vaatame me vaid tippkeskuse teaduslikku poolt, kuid koostöö CERN-ga on jõudnud faasi kus Eesti saab alustatud liitumisläbirääkimiste tulemusena lisaks teaduslikele tulemitele ka otseselt hüvesid majandusele ja just teadmistepõhisele tööstusele. Arutame kuidas CERN-ga liitumine seda täpsemalt toetab ning mida selles suunas varsti võime oodata.
16:10-16:30 Tahkeoksiidkütuseelementide operando karakteriseerimine – arendustöö Tartu Ülikooli Keemia Instituudis Gunnar Nurk, Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamissüsteemidele tippkeskus
Kõrgel töötempertuuril (500-1000 °C) töötavate tahkeoksiidkütuseelementide elektroodimaterjalide kristallstruktuuri karakteristikud ja pinna keemiline koostis on dünaamilises sõltuvuses gaasikeskkonnast elektroodi kohal ja elektroodi potentsiaalist. Täpse, tööolukorda kirjeldava informatsiooni saamiseks tuleks neid elektroode karakteriseerida operando tingimustel. Keerukate tehnikate, nagu näiteks operando kõrgtemperatuurne röntgendifraktsioonanalüüs ning operando ligi normaalrõhu röntgenfotoelektronspektroskoopia rakendamine töötava tahkeoksiidkütuseelemendi elektroodide korral on viinud mitmete huvitavate tulemusteni, omades suurt potentsiaali edaspidistes uuringutes.
Teaduse tippkeskuste infopäev
25. mail 2018 Eesti teaduse tippkeskuste infopäev Omicumi suures saalis
Eestis tegutseb 9 teaduste tippkeskust. Esmakordselt toimub suur avalikkusele suunatud infopäev, kus tippkeskuste juhid tutvustavad seni tehtut, eesmärgiga näidata seda, kuidas tipptasemel tehtavat teadust on võimalik juba täna ja veelgi rohkem tulevikus kasutada igapäeva elu edendamisel. Infopäeva lõpus toimuva paneeldiskussiooni raames arutletakse teaduse kvaliteedi ja olulisuse üle ühiskonnas. Paneeldiskussiooni juhib Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Infopäeval osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on registreerumine kuni 23. maini 2018.
Programm
9:10-9:20 Registreerumine
9:20-9:50 Tippteaduse roll ja väärtus majanduse ja ühiskonna arengule
Martin Penny, Euroopa Teadusnõukogu (ERC) , Füüsika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja
9:50-10:10 Taimed räägivad globaalsetest kliimamuutustest. Kas meil on vaja sellest aru saada?
Ülo Niinemets, Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes tippkeskus
Taimed suhtlevad omavahel ja ümbritseva keskkonnaga oma keels. Lenduvaid ühendeid õhku eritades annavad taimed oma keeles teada, kas kliima on kasvamiseks sobiv või stressi tekitav.
10:10-10:30 Kuidas jõuab alusfüüsika meie nutitelefoni?
Andi Hektor, Tume universum tippkeskus
Tippkeskus “Tume Universum” uurib millest koosneb füüsikaline Universum, kuidas see sündis, arenes ja mis saab edasi. Sellised uuringud nõuavad keerulisi teoreetilisi teadmisi ja peeneid praktilisi oskusi, mis sageli viivad ka üsna üllatavate igapäevarakenduste leiutamiseni.
10:30-10:50 Miks mõned ained on korrapärase struktuuriga ja teised ei ole seda mitte?
Urmas Nagel, Kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalides tippkeskus
Näiteks SiO2 molekulid moodustavad mäekristallis korrapärase kristallvõre, kuid sarnase koostisega klaasis on samad molekulid üksteise suhtes paigutunud juhuslikult ja kristallvõre puudub. Tippkeskuses EQUiTANT uurime korrapära ja korratust eesmärgiga saada aru nende tekkimise tingimustest ja põhjustest. Uusi aineid otsime ja loome koos kolleegidega Jaapanist, Koreast, Euroopast ja Ameerikast. Saadud teadmised leiavad tulevikus kasutust. Mõned praktilised näited on Tartust ja Tallinnast siiski juba olemas.
10:50-11:10 Miks vesinik on parem energiaallikas kui patarei?
Enn Lust, Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamissüsteemidele tippkeskus
Ettekandes analüüsitakse vesinikkütuse kasutusvõimalusi transpordis, töösuses ja hajutatud energeetikas. Võrreldakse vesinikutehnoloogiaid nn madala süsinikusisaldusega ja traditsiooniliste tööstusharudega. Puudutatakse patareide edasiarendamise kitsaskohti.
11:10-11:30 Sünteetilised viirused ja sünteetilised peremehed
Andres Merits, Molekulaarse ja rakutehnoloogia tippkeskus
Viiruste suhteliselt väikesed genoomid ja eriline paljunemistsükkel võimaldavad - mida aeg edasi seda kiiremini ja odavamalt - tekitada uusi viiruseid või taasluua ajalooliseid viiruseid puhta informatsiooni alusel. Uudised selliste viiruste tekitamisest - näitaks hobuste rõugeviiruse süntees - ületavad uudiste künnist ka Eestis. Kuid kas tegemist on ainult ohtliku võimalusega? Sarnane tehnoloogia on nurgakiviks nii viiruste kasutamisele kui viiruste põhjustatud probleemide lahendamisele. Viirusega võrrelduna on peremehe geneetiline modifitseerimine keerulisem; samas on see vektrolevikuliste viiruste puhul (Zika, dengue, Chikungunya) alternatiiviks viiruse-vastasele vaktsineerimisele. Analüüsime, kuidas on võimalik ühendada modifitseeritud viirus ja tema peremees ja milliseid võimalusi see tehnoloogia pakuks.
11:30-11:50 Genoomika hakkab panustama meditsiini
Andres Metspalu, Genoomika ja Siirdemeditsiini tippkeskus
Genoomika uuringud hakkavad panustama reaalsesse meditsiini. Eesti Geenivaramu on tänaseks päevaks andnud tagasisidet personaalsete geneetiliste riskide kohta juba rohkem kui 500 inimesele ja saame jagada nende inimeste tagasiside kogemusi.
11:50-12:40 Lõuna / 12:00-14:00 võimalus hakata geenidoonoriks - kohapeal SYNLABi verevõtu pop-up telk /
12:40-13:00 Eesti laste kõne akustika
Einar Meister, Eesti-uuringute tippkeskus
Laste kõne akustilis-foneetilised tunnused erinevad oluliselt täiskasvanute kõne vastavatest tunnustest. Ettekandes tutvustatakse eesti laste kõnekorpust ning näidatakse kuidas kõne põhitoon ja vokaalide formantsagedused varieeruvad sõltuvalt vanusest ja soost.
13:00-13:20 Kuidas ehitus muutus teadmistepõhiseks – liginullenergiahooned ja terviklik renoveerimine
Jarek Kurnitski, Teadmistepõhise ehituse tippkeskus
Tänaseks on selgunud, et tulevik kuulub liginullenergiamajadele, mis säästavad keskkonda ja inimeste tervist. Kuidas suurt eesmärki reaalsuseks pöörata on juba mõnda aega uuritud ja katsetatud Teadmistepõhise ehituse tippkeskuses koostöös ettevõtete ja vastusvaldkonna asutustega. Samuti on jõutud omamoodi „igiliikurini“ korterelamute renoveerimisel – tervikrenoveerimise lahendus on küll mahukas, ent lisaks majade kordategemisele toob see riigi toetuse pea täies mahus maksutuludena riigieelarvesse tagasi.
13:20-13:40 IT taristu töökindlus ja turvalisus on e-Eesti toimimise alus
Maarja Kruusmaa, Infotehnoloogia tippkeskus
IT süsteemid muutuvad aina keerulisemaks ja me sõltume neist aina rohkem. Viimaste aastate sündmused on näidanud, kuivõrd IT tehnoloogiad mõjutavad meie ühiskondade toimimist, majandust ja isegi demokraatia aluseid. Probleemide lahedamine ja ennetamine ei saa seisneda kõigepealt IT süsteemide loomises ja siis alles nende turvaliseks muutmises, vaid algupäraselt turvaliste seadmete ja süsteemide loomises. Need on infotehnoloogias omaette alles väljakujunevad teadussuunad, mis vajavad alusteaduslikke uuringuid, et arendada uut moodi rakendusi.
14:00-15:00 Paneeldiskussioon teaduse olulisusest ühiskonnas. Modereerib Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, diskussioonis osalevad Kadri Ukrainski (TÜ), Katrin Pihor (HTM) ja Maarja Kruusmaa (TTÜ).
3. aprillil 2018 algusega kl 16:00 Omicumi suures saalis (ruum 105) teeb ettekande prof Markku Laakso (Institute of Clinical Medicine, Internal Medicine, University of Eastern Finland, Kuopio).
The next Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held tomorrow, April 3, 2018 at 16:00 (Omicum building, room 105) by prof Markku Laakso (Institute of Clinical Medicine, Internal Medicine, University of Eastern Finland, Kuopio).
Title of the talk: Genetics of monogenic diabetes and type 2 diabetes
Abstract: The presentation describes what are the new approaches in the genetics of monogenic forms of diabetes and type 2 diabetes. It describes especially the recent results from the population based METSIM study having > 10,000 participants.
Seminar toimub inglise keeles.
10. novembril, 2017 algusega kl 14:15 Omicumi suures saalis (ruum 105) teeb ettekande prof Tõnis Timmusk (Tallinna Tehnikaülikool, Keemia- ja biotehnoloogia instituut) teemal “The intellectual disability and schizophrenia associated transcription factor TCF4 is regulated by neuronal activity”
27. Septembril, 2017 algusega kl 12:00 Omicumi suures saalis (ruum 105) teeb ettekande prof Ursel Soomets teemal “Metaboloomika – mis, kuidas ja mida?”
Abstrakt: Metaboloomika on erinevate organismide ainevahetuse madalmolekulaarsete vahe-ja lõpp-produktide kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs selgitamaks välja erinevate organismi seisundite/haiguste poolt põhjustatud muudatused ainevahetuses ning leidmaks uusi biomarkereid haiguste avastamiseks, jälgimiseks ja ravi kulu kirjeldamiseks. Metaboloomiliste andmete analüüs kuulub bioinformaatika valdkonda, kus omavahel tuleb võrrelda suuri andmehulki leidmaks neid eristavaid variatsioone ja tegureid. Antud seminaris tutvustan metaboloomiliste mõõtmiste põhimõtteid ja võimalusi ning tutvustan meie töögrupi erinevaid projekte.
Seminar toimub eesti keeles.
21. augustil algusega kell 14.00 Biomeedikumis (Ravila 19, Tartu) teeb ettekande Dr. Li Tian teemal: "Mind-Immune Connection in Cognition and Mood"
Seminar toimub inglise keeles.
The next Guest Seminar of the CoE for Genomics and Translational Medicine will be held on August 21st, 2017 at 14:00 (Biomedicum building, Ravila 19, room 1006) by Dr. Li Tian (Academy of Finland Research Fellow; Neuroscience Center, University of Helsinki)
Title: "Mind-Immune Connection in Cognition and Mood"
Abstract: Mind-immune connection plays important role in brain development and in modulation of mood and cognition. My group focuses on studying the mechanisms of immune activation in regulating brain and behaviors in patients with mental disorders and in related animal models, in order to better understand contribution mind-immune connection to stress-associated brain diseases. The seminar will introduce current basic knowledge on how the brain interacts with the immune system to adjust behaviors and microglial activation under stress. The value of animal models of stress-immune interactions will be critically discussed, with an emphasis on translating these preclinical findings into human disease and therapies.
The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine is funded by EU European Regional Development Fund (Project No.2014-2020.4.01.15-0012).
18. mail algusega kell 15.00 Biomeedikumis (Ravila 19, Tartu) teeb ettekande dr Tõnu Esko teemal: "Functional genomics: from statistical association to causal biology"
Seminar toimub inglise keeles.
Abstract: Recent years have seen a dramatic increase in numbers of DNA sequence variants robustly associated with a human disease or condition – from less than 10 in year 2005 to more than 20,000 by year 2017. For several conditions, like schizophrenia, or traits, such as cognitive function, where no genetic risk factors were known 5 years ago, respective counts are now 150+ and 800+ robust genetic associations. Due to the nature of human DNA structure, genetic profiling techniques and statistical models, it is challenging to pinpoint causal mutations and molecular pathways, tissue of action and potential treatment strategies from the genomic loci highlighted in a Genome-Wide Association Study. I will discuss bioinformatic techniques and functional genomics approaches currently used to gain molecular insight to disease pathology. Talk will draw examples from studies of normal cognitive function, blood cell phenotypes, human stature and gene expression patterns.
20. aprillil algusega kl 12.15 teeb Omicumis (Riia 23b) ettekande dr Ana Rebane teemal "The function of microRNAs in chronic inflammatory diseases"
Seminar toimub inglise keeles.
Abstract: Chronic inflammatory diseases, such as allergic and autoimmune diseases constitute a major proportion of all diagnoses in all health care settings and comprise one of the largest burdens of disease worldwide. Current treatment options for these diseases are not always effective as well as adverse effects, such as the resistance to the drugs and antibodies neutralizing the drugs may develop. microRNAs (miRNAs) are post-transcriptional gene expression regulators that affect most of the biological processes in health and diseases. Our research is focused on the functions and targeting of miRNAs in inflammatory responses of the epithelium and includes studies about inflammatory skin diseases, such as atopic dermatitis and psoriasis, as well as asthma. We have demonstrated the capacity of multiple miRNAs, such as miR-146a, miR-155 and miR-10a to modulate inflammatory responses and proliferation of epithelial cells in association of multiple diseases using both in vitro cell culture and in vivo mouse models. Our results provide novel knowledge about the molecular mechanisms of chronic inflammatory diseases and can be potentially used to develop therapeutic approaches for better treatment of these conditions.
Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskuse tööd rahastab EL Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest (projekti nr. 2014-2020.4.01.15-0012).
17. Märtsil algusega kl 12.15 Omicumis (Riia 23b) teeb ettekande teeb prof. Allen Kaasik teemal "Mitokondriaalne Meditsiin”.
Mõiste MITOKONDRIAALNE MEDITSIIN võttis esimesena kasutusele Robert Luft ning see käsitleb mitokondrite rolli erinevate haiguste puhul. Mitokondriaalse meditsiini eesmärgiks on säilitada või taastada raku ja selle osade funktsioone ning sellega parandada raku elulemust. Loengu eesmärgiks on anda lühiülevaade mitokondriaalsest meditsiinist ja uurimisgrupi viimastest töödest.
Seminar toimub eesti keeles.
16. veebruaril, algusega kl 12:15, Omicumis (Riia 23b), teeb ettekande prof Pärt Peterson teemal “T raku oomika”.
Ettekandes tuleb juttu T rakkudes tehtud transkriptsioonilistest ja epigenoomilistest analüüsidest. Oleme uurinud inimese T rakkudes toimuvaid muutusi seoses vananemisega ja mõnede autoimmuunhaigustega. Kasutades oomika-põhiseid lähenemisi on töö kaugem eesmärk leida biomarkereid, mis kirjeldaksid ja ennustaksid vananemisega seotud põletikulisi protsesse. Seminar toimub eesti keeles.
19. jaanuaril, 2017 algusega kl 12.15 OMICUMi suures saalis teeb ettekande dr. Tambet Teesalu: “Precision targeting of drugs and nanoparticles with homing peptides”
Abstrakt: Our laboratory uses phage display screens to identify homing peptides that bind to specific targets in the vasculature. Corresponding synthetic peptides are used for targeting diagnostic and therapeutic payloads into tumors. I will give an overview of our approaches to development of the tumor-homing peptides and provide examples of how the peptides can be used for targeted delivery of drugs, imaging agents and nanoparticles to malignant tissues.
Seminar toimub inglise keeles.
Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskuse tööd rahastab EL Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest (projekti nr. 2014-2020.4.01.15-0012).
15. detsembril, 2016 algusega kl 14.15 Biomeedikumis teeb ettekande dr. Neeme Tõnisson: "Millist tagasisidet võiks anda geenivaramu?"
Seminar toimub toimub eesti keeles, Biomeedikumi suures auditooriumis (Ravila 19).
Ootame aktiivset osavõttu!
Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskuse tööd rahastab EL Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest (projekti nr. 2014-2020.4.01.15-0012).
The first Guest Seminar of the Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine by Dr. Pauline Crystal NG, Genome Institute of Singapore
Title: "Accessible Science"
17. novembril, 2016 algusega kl 12.15 teeb ettekande prof Eero Vasar teemal “Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias”
20. oktoobril algusega kl 14.15, teeb ettekande prof Maido Remm teemal: “Mida huvitavat võib leida genoomidest?"
30. septembril algusega kl. 12:15, teeb ettekande prof Andres Metspalu (TÜ Eesti Geenivaramu) teemal “Biopangast personaalse meditsiinini”
Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskuse (2016-2023) tööd rahastab Euroopa Liit. Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetus on 4,818,537 EUR.
 | ty_Tippkeskuste infopaev.pdf | 1.77 MB |
