{"id":28,"date":"2024-04-04T00:38:33","date_gmt":"2024-04-03T21:38:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/poliitikakujundajatele\/"},"modified":"2024-04-04T00:38:46","modified_gmt":"2024-04-03T21:38:46","slug":"poliitikakujundajatele","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/poliitikakujundajatele\/","title":{"rendered":"Poliitikakujundajatele"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li><strong>Laste meediakasvatuse ja meediap\u00e4devuse \u00f5petamisega peaks alustama juba lasteaias, kuiv\u00f5rd selleealised lapsed on h\u00e4sti tuttavad arvutim\u00e4ngude ja erinevate internetikeskkondadega<\/strong>. Seega on tarvis, et meediakasvatuse didaktika oleks integreeritud juba lasteaia\u00f5petajate baaskoolituse \u00f5ppekavadesse. Selleks aga <strong>peab meediakasvatus sisalduma koolieelse lasteasutuse riiklikus \u00f5ppekavas<\/strong>, kuna nimetatud dokument on lasteaedades toimuva \u00f5ppe-kasvatust\u00f6\u00f6 aluseks ja tingib ainedidaktikate \u00f5petamise \u00f5petajakoolituses.<\/li>\n<li><strong>K\u00e4itumist erinevate veebiriskide kogemise korral peaks \u00f5petama ja selgitama k\u00f5ikide p\u00f5lvkondade opetajatele<\/strong>. Uuringutest (<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/25781\/komp_lennart.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" data-url=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/25781\">Komp 2012<\/a>) selgub, et noorema p\u00f5lvkonna opetajatele \u00f5petatakse sellistes olukordades k\u00e4itumist \u00fclikoolis ja aktiivsemad osalevad ise vastavasisulistel koolitustel, ent vanemate pedagoogide puhul v\u00f5ib toimetulemine osutuda problemaatilisemaks, sest v\u00e4iksemad oskused ja enesekindlus arvuti ja interneti k\u00e4sitsemisel ei tee neist lastele usaldusv\u00e4\u00e4rseid partnereid. Lisaks peaks \u00f5petajate koolituses k\u00e4sitlema ka veebikeskkondades kehtivate sotsiaalsete reeglite (ehk netiketi) tajumise erinemist sihtgrupiti. Nii n\u00e4iteks on erinevatest p\u00f5lvkondadest p\u00e4rit \u00f5pilase ja \u00f5petaja arusaamad sellest, mis on veebisuhtluses aktsepteeritav, v\u00e4ga erinevad. Tihti ei ole \u00fckski arusaam \u00f5igem kui teine, need on lihtsalt fundamentaalselt erisugused (n\u00e4iteks privaatsuse ja avalikkuse piiride tajumine).<\/li>\n<li><strong>Lasteasutustes peaks olema digitaalse ekraanimeedia kasutamist ja juhendamist toetav \u00f5pikeskkond ehk <\/strong><strong>veebip\u00f5histe metoodiliste materjalide kogu<\/strong>, mis aitaks digitaalse ekraanimeedia kasutamise muuta nii \u00f5petajate kui laste jaoks \u00f5ppeprotsessi orgaaniliseks osaks.<\/li>\n<li>Efektiivsete didaktiliste v\u00f5tete ning \u00f5petamis- ja juhendamismeetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks <strong>oleksid vajalikud tegevus- ja arendusuuringud lasteaedades, kuhu kaasatakse nii tegev\u00f5petajaid kui ka lapsi.<\/strong><\/li>\n<li><strong>Koolis peaks rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama eelk\u00f5ige interneti positiivsetele v\u00e4ljunditele.\u00a0 <\/strong>N\u00e4iteks tuleks lapsi innustada kasutama internetti koolit\u00f6\u00f6deks ja loometegevuseks ja korraldada grupivestlusi turvalise internetikasutuse teemal, kasutades n\u00e4itlikustamiseks konkreetseid juhtumeid.<\/li>\n<li>Kui viimase 10-15 aasta jooksul oleme j\u00f5udnud niikaugele, et enamikes koolides on arvutiklassid ja \u00f5pilastel neile reaalne ligip\u00e4\u00e4s, <strong>on oluline hakata tegelema ka arvuti\u00f5petusega, mis ei puuduta ainult tehnilisi oskusi v\u00f5i tekstit\u00f6\u00f6tlust<\/strong>. Laiendatud arvuti\u00f5petuses peaks kindlasti k\u00e4sitlema erinevaid sotsiaalseid strateegiaid, mida laps v\u00f5i noor saab rakendada, et tulla toime n\u00e4iteks k\u00fcberkiusamise v\u00f5i netiahistajaga, kaitsta oma identiteeti ja privaatsust ning hoida kontrolli all oma digitaalset jalaj\u00e4lge. T\u00e4naste noorte jaoks on olulised ka digitaalse identiteedi loomise oskused, mis aitavad suurendada sotsiaalset haaret, usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja reputatsiooni.\u00a0<\/li>\n<li><strong>Lapsevanematele on vaja v\u00f5imaldada pidevat t\u00f5husat ja j\u00e4rjepidevat selgitus- ja koolitust\u00f6\u00f6d, et nad ei tunneks end abituna<\/strong>. Koolituste v\u00f5i teabep\u00e4evade planeerimisel tuleb aga j\u00e4lgida, et jagatav info oleks v\u00f5imalikult ajakohane, v\u00e4ltimaks olukorda, kus lapsevanematel on tunne, et koolitustel r\u00e4\u00e4gitut \u201eteadsid nad juba enne\u201c.<\/li>\n<li><strong>Lapsevanematele m\u00f5eldud koolitused peavad murdma v\u00e4\u00e4rstereot\u00fc\u00fcpe, mis neil v\u00f5ivad olla tekkinud \u00fcksnes meediast v\u00f5i tutvusringkonnast internetiturvalisuse alast infot otsides.<\/strong> Uuringud (<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/42376\/romanenkov_katrin_mag.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Romanenkov 2014<\/a>) on n\u00e4idanud, et\u00a0 sihip\u00e4raselt vanemad internetiturvalisuse kohta infot otsima ei l\u00e4he, kuna saavad vajaliku teabe k\u00e4tte isiklikust tutvusringkonnast v\u00f5i massimeediast ning peavad ohtlikeks eelk\u00f5ige selliseid internetivaldkondi, millega seonduvad juhtumid meedia uudisk\u00fcnnise \u00fcletavad ning mis pakuvad enam avalikku k\u00f5neainet. Sellel v\u00f5ib aga olla mitmeid negatiivseid tagaj\u00e4rgi. Nii n\u00e4iteks on paljud noored v\u00f5tnud omaks kuvandi netiahistajast kui kergesti \u00e4ratuntavast, vanemaealisest ja eemalet\u00f5ukavast v\u00e4lismaalasest, kuigi tegelikkuses on internetist alguse saanud seksuaalkuritegude sooritajaks sageli noor t\u00e4iskasvanu, tihtipeale isegi ohvrile l\u00e4hedalseisev isik. Nii ei pruugi noor netiahistajat \u00e4ra tunda v\u00f5i sellisena identifitseerida, kui too ei vasta stereot\u00fc\u00fcpsele profiilile.\u00a0Seesuguseid stereot\u00fc\u00fcpseid arvamusi tuleb vanematele teadvustada.<\/li>\n<li><strong>Vanemate teadlikkust peab t\u00f5stma erinevate vanemliku vahendamise \u2013 laste meediakasutuse juhendamise ja reguleerimise \u2013 valdkondade ja v\u00f5imaluste osas. <\/strong>Prioriteediks peaks olema vanemate hoiatamine erinevate riskide eest, soodustades samal ajal dialoogi ja suuremat \u00fcksteisem\u00f5istmist vanemate ning laste vahel, eriti selles osas, mis puudutab noorte internetitegevusi ning interneti positiivseid k\u00fclgi.<\/li>\n<li><strong>Koolituste korraldamise ja infomaterjalide jagamisega tuleks tegeleda s\u00fcsteemsemalt ja aktiivsemalt kui seni. <\/strong>Samuti v\u00f5iksid \u00f5ppematerjalid ja vastavasisulised veebikeskkonnad olla kasutajas\u00f5bralikud ja \u2013mugavad ning ajakohased.<\/li>\n<li><strong>Internetiturvalisusega seotud veebilehti peaks reklaamima j\u00f5ulisemalt, et need j\u00f5uaks laste, noorte, vanemate, \u00f5petajate jt teadvusse, ning nende sisu ja v\u00f5imalusi pidevalt uuendama.<\/strong> Heaks n\u00e4iteks on MT\u00dc Lastekaitse Liidu eestvedamisel ja Euroopa Komisjoni toetusel valminud lehek\u00fclg <a href=\"http:\/\/www.targaltinternetis.ee\/\">www.targaltinternetis.ee<\/a>, mis on oluliseks allikaks n\u00f5u ja abi saamisel laste internetikasutuse ja -turvalisuse vallas.<\/li>\n<li><strong>Noortele suunatud internetiohutuse kampaaniad kannavad sageli s\u00f5numit, mis ei k\u00f5neta sihtr\u00fchma<\/strong> (\u201e\u00e4ra r\u00e4\u00e4gi v\u00f5\u00f5rastega\u201c), alahindab noorte iseseisvust (p\u00f6\u00f6rdutakse laste asemel nende vanemate poole) v\u00f5i ei arvesta noorte tegelike k\u00e4itumispraktikate ja -motiividega. N\u00e4iteks on veebipedofiilide ohule keskenduvate kampaaniate keskmes tihti s\u00f5num sellest, et me ei tea, kes on tegelikult see isik, kellega me internetis suhtleme. Intervjuudest noortega (<a href=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/128\/young-2015-murumaa-mengel-1-18_0.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Murumaa-Mengel 2015<\/a>) selgus aga, et noored teavad sageli v\u00e4ga h\u00e4sti, kellega nad suhtlevad (kuna suhtluspartnerid teevad ka otsekoheseid ettepanekuid, pakkudes \u201esponsorlust\u201c ehk materiaalseid h\u00fcvesid seksuaalse materjali v\u00f5i kontakti eest), kuid sellisel suhtlusel on m\u00e4nguline eesm\u00e4rk (\u201enalja p\u00e4rast\u201c, \u201eet saaks pulli\u201c jne). Lapsi ja noori peaks seega enam kaasama kampaaniate planeerimisse, suurendades seel\u00e4bi s\u00f5numi m\u00f5jukust ning t\u00e4psustades fookust.<\/li>\n<li>Internetiturvalisuse suurendamisele suunatud <strong>poliitikakujunduses tasub Eestil v\u00f5imalike eeskujuriikidena j\u00e4lgida Suurbritanniat ja Soomet<\/strong>, kus laste internetiriskide kogemise tase on vaatamata k\u00f5rgele kasutusm\u00e4\u00e4rale ja liberaalsele infokeskkonnale vastavalt alla Euroopa keskmise v\u00f5i teistest P\u00f5hjamaadest madalam. M\u00f5lema riigi puhul m\u00e4ngib t\u00f5en\u00e4oliselt rolli pikaajaline ja ulatuslik teavitustegevus ning meedia\u00f5petuse oluline koht \u00f5ppekavades (<a href=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/128\/kalmus_eia2013_ee_0.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Kalmus 2013<\/a>).<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Allikad:<\/strong><\/p>\n<p>Eestikeelsed allikad:<\/p>\n<p>Kalmus, V. (2013). <a href=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/128\/kalmus_eia2013_ee_0.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Laste turvalisus uues meediakeskkonnas<\/a>. Heidmets, M. (Toim.). <em>Eesti inimarengu aruanne 2012\/2013: Eesti maailmas<\/em> (83-85). Tallinn: Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu.<\/p>\n<p>Komp, L. (2012). <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/25781\/komp_lennart.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" data-url=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/25781\">Oluliste teiste roll 3. klassi laste toimetulemisel <em>online<\/em>-riskidega<\/a>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: T\u00dc ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.<a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/25781\"><br><\/a><\/p>\n<p>Romanenkov, K. (2014). <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/42376\/romanenkov_katrin_mag.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" data-url=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42376\">Internetikasutuse sotsiaalse vahendamise praktikad 9-12-aastaste laste vanemate seas<\/a>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut.<\/p>\n<p>Vinter, K. (2013). <a href=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/128\/k._vinter_doktoritoo_2013_0.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5-7-aastaste laste seas ja selle sotsiaalne vahendamine Eestis: Pedagoogiline vaatekoht<\/a>. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 62. Tallinn: Tallinna \u00dclikool.<\/p>\n<p>Inglisekeelsed allikad:<\/p>\n<p>Murumaa-Mengel, M. (2015). <a href=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/128\/young-2015-murumaa-mengel-1-18.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Drawing the Threat: A Study on Perceptions of the Online Pervert among Estoni<\/a>an High-School Students.\u00a0<em>Young: Nordic Journal of Youth Research,<\/em>\u00a023(1), 1-18.<\/p>\n<p>Murumaa-Mengel, M.; Siibak, A. (2014). <a href=\"http:\/\/www.i-r-i-e.net\/inhalt\/021\/IRIE-021-Mengel-Siibak.pdf\" data-url=\"http:\/\/www.i-r-i-e.net\/inhalt\/021\/IRIE-021-Mengel-Siibak.pdf\">Teachers as Nightmare Readers: Estonian High-School Teachers\u2019 Experiences and Opinions about Student-Teacher \u201cFriendship\u201d on Facebook<\/a>.\u00a0<em>International Review of Information Ethics: The Digital Future of Education<\/em>, 21.<a href=\"http:\/\/www.i-r-i-e.net\/inhalt\/021\/IRIE-021-Mengel-Siibak.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><br><\/a><\/p>\n<p>Murumaa, M.; Siibak, A. (2012). <a href=\"http:\/\/firstmonday.org\/htbin\/cgiwrap\/bin\/ojs\/index.php\/fm\/article\/view\/3712\/3147\" data-url=\"http:\/\/firstmonday.org\/htbin\/cgiwrap\/bin\/ojs\/index.php\/fm\/article\/view\/3712\/3147\">The Imagined Audience on Facebook: Analysis of Estonian Teen Sketches about Typical Facebook Users<\/a>.\u00a0<em>First Monday<\/em>, 17(2).<a href=\"http:\/\/firstmonday.org\/htbin\/cgiwrap\/bin\/ojs\/index.php\/fm\/article\/view\/3712\/3147\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><br><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Laste meediakasvatuse ja meediap\u00e4devuse \u00f5petamisega peaks alustama juba lasteaias, kuiv\u00f5rd selleealised lapsed on h\u00e4sti tuttavad arvutim\u00e4ngude ja erinevate internetikeskkondadega. Seega on tarvis, et meediakasvatuse didaktika oleks integreeritud juba lasteaia\u00f5petajate baaskoolituse \u00f5ppekavadesse. Selleks aga peab meediakasvatus sisalduma koolieelse lasteasutuse riiklikus \u00f5ppekavas, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":59,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/users\/59"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":149,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/149"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}