{"id":26,"date":"2024-04-04T00:38:33","date_gmt":"2024-04-03T21:38:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/laste-internetikasutus\/"},"modified":"2024-04-04T00:38:46","modified_gmt":"2024-04-03T21:38:46","slug":"laste-internetikasutus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/laste-internetikasutus\/","title":{"rendered":"Laste internetikasutus"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li><strong>Laste esimesed kokkupuuted digimaailmaga peavad olema vanema poolt teadlikult ette valmistatud!<\/strong> Esialgu vajab laps vahendi ja selle kasutusv\u00f5imalustega iseseisva tutvumise asemel t\u00e4iskasvanu teadlikku juhendamist ja suunamist, mis valmistaks ette lapse edasist, vaatlus\u00f5ppel p\u00f5hinevat juhuslikku \u00f5ppimist.<\/li>\n<li><strong>Laste internetikasutuse juhendamisel ja vahendamisel on vanemate roll eriti oluline just nooremas eas!<\/strong> N\u00e4iteks on alla 9-aastastel lastel raskusi <em>online<\/em>-riskide eristamisega p\u00e4rismaailma potentsiaalsetest ohtudest. Samuti ei oma selles vanuses lapsed enamasti veel vajalikku kriitikameelt, tegemaks vahet internetis n\u00e4htud lavastatud ja reaalsetel olukordadel. Siin ongi v\u00e4ga oluline roll lapsevanemal, kes peaks lapsele h\u00e4irivat meediasisu selgitama. Samuti on 9-10-aastased lapsed piisavalt paindlikud ja kuulekad, et vanemate \u00f5petustele alluda. On oluline, et vanemad oleks juhendamisel ja reeglite kehtestamisel j\u00e4rjepidevad.<\/li>\n<li><strong>Kaasa lapse vanemaid \u00f5desid-vendi aktiivsesse juhendamisse<\/strong>! Oluline, kuid tihti alahinnatud ressurss on lapse vanemad \u00f5ed-vennad, kes on internetis juba \u00fcsna kogenud ja saavad m\u00f5ningate murede lahendamisel olla suureks abiks. Muidugi ei tohi unustada, et lapsevanema roll kasvatajana j\u00e4\u00e4b siiski esmat\u00e4htsaks.\u00a0<\/li>\n<li><strong>Ole teadlik sellest, mida su laps internetis teeb ja millega kokku puutub!<\/strong> Meedias ja lapsevanemate tutvusringkondades p\u00f6\u00f6ratakse palju t\u00e4helepanu nn v\u00f5\u00f5raste inimestega seotud riskidele nagu pedofiilia ja laste \u00e4rakasutamine. T\u00e4hele tuleb aga panna ka m\u00e4rksa igap\u00e4evasemaid riske, mis lapsi v\u00e4ga h\u00e4irivad, n\u00e4iteks internetikiusamine, eksitav info, v\u00e4givaldne ja lastele sobimatu sisu jne.<\/li>\n<li><strong>Julgusta last tulema sinuga r\u00e4\u00e4kima, kui miski internetis talle muret valmistab!<\/strong> Uuringud (<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/42387\/kald_inga_ma_2014.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Kald 2014<\/a>) n\u00e4itavad, et k\u00f5ige rohkem kasutavad lapsed kommunikatiivset strateegiat ehk r\u00e4\u00e4givad kellelegi l\u00e4bielatud probleemist. See n\u00e4itab, kuiv\u00f5rd oluline on lapse ja t\u00e4iskasvanu vaheline usaldusv\u00e4\u00e4rne suhe ja avatud kommunikatsioon nii kodus kui ka koolis.<\/li>\n<li><strong>Reageeri lapse murele adekvaatselt ja ole lapsele toeks! <\/strong>Vanemate t\u00fc\u00fcpiline reageering stressirikkale olukorrale ja nende soovitused h\u00e4iriva situatsiooniga toimetulemiseks m\u00f5jutavad last toimetulekustrateegiate valimisel ja s\u00e4ilen\u00f5tkuse arendamisel. Lapsevanema reageering\u00a0 peab olema rahulik, adekvaatne, m\u00f5istev ja abistav. Et laps ka edaspidi h\u00e4irivast kogemusest t\u00e4iskasvanuga r\u00e4\u00e4kida julgeks, ei tohiks hirmutava kogemuse j\u00e4rel last karistada v\u00f5i tema usaldust kuritarvitada.<\/li>\n<li><strong>Ole oma n\u00f5udmistes ning reeglite kehtestamises teadlik ja j\u00e4rjekindel!<\/strong> Uuringud (<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/42376\/romanenkov_katrin_mag.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Romanenkov 2014<\/a>) on n\u00e4idanud, et sageli on lapsevanemate poolt seatud reeglid ja piirangud pigem juhuslikud ning s\u00f5ltuvad vanema hetkeemotsioonist. Mitmed vanemad on \u00f6elnud, et nende peres ei kasutata konkreetseid reegleid ega piiranguid, kuna nad ei n\u00e4e selleks vajadust. Arvatakse, et laps on piisavalt \u201em\u00f5istlik\u201c ning tema suhe vanemaga on usalduslik. Selline v\u00f5rdlemisi muretu ja optimistlik suhtumine ei pruugi aga ennast \u00f5igustada. Mida selgemini oskavad vanemad reegleid kehtestada, seda lihtsam on lapsel hakkama saada. Samuti on uuringutes leitud, et interneti liigkasutamist ja teiste veebiriskide esinemist soodustab k\u00f5ige enam vanematepoolne vaba kasvatus ning reeglite ja piirangute t\u00e4ielik puudumine.<\/li>\n<li><strong>Kui sulle tundub, et interneti liigkasutusest on saanud probleem, reageeri koheselt! <\/strong>Kui laps ilmutab m\u00e4rke problemaatilisest internetikasutusest (ei suuda arvuti tagant \u00e4ra tulla, j\u00e4tab seet\u00f5ttu unarusse oma koolit\u00f6\u00f6 ja s\u00f5brad, ei maga-s\u00f6\u00f6, tunneb pidevat h\u00e4iritust, kui ei p\u00e4\u00e4se internetti, v\u00f5i kui p\u00fc\u00fcded teda internetist eemale tuua on l\u00f5ppenud tulutult), on vajalikud k\u00f5ik vanemliku vahendamise viisid \u2013 nii arvutip\u00f5histe filtrite ja piirangute seadmine kui ka konkreetsed reeglid selles osas, kui kaua p\u00e4evas v\u00f5ib laps internetti kasutada. Teadlik tegutsemine ning tihe, avatud ja aus omavaheline suhtlus annab vanemale ka varakult m\u00e4rku, kui lapse internetikasutuse puhul saab t\u00e4heldada mingeid riske, sh riski \u00fclem\u00e4\u00e4rasele kasutusele. Kui viimane muutub s\u00f5ltuvuseks, on \u00f5igem p\u00f6\u00f6rduda spetsialistide poole.<\/li>\n<li><strong>Internetikasutuse \u00e4rakeelamine ei aita, kuna nii j\u00e4tad oma lapse ilma ka paljudest positiivsetest v\u00f5imalustest, mida internet pakub!<\/strong> Uuringud (<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/25781\/komp_lennart.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Komp 2012<\/a>) on n\u00e4idanud, et vanemad r\u00f5hutavad internetiturvalisusest r\u00e4\u00e4kides enam negatiivset, n\u00e4iteks r\u00e4\u00e4givad lapsele, et kui teed nii v\u00f5i nii, siis tuleb arvutisse viirus. Lapse juhendamine peab aga toimuma l\u00e4bi konstruktiivse ja last arendava \u00f5petamise. Lapsele tuleks pakkuda nn aktiivset vahendamist \u2013 vanemad v\u00f5iks koos lastega internetti kasutada, selgitada, mida saab internetis teha, missugused on ohud ja kuidas neid v\u00e4ltida (n\u00e4iteks mida ja kellele v\u00f5ib internetis enda kohta avaldada, missugused ohud kaasnevad v\u00f5\u00f5raste e-kirjade ja s\u00f5numite avamisega, kuidas valida salas\u00f5nu jne). Aktiivne vahendamine ei tohi piirduda pelgalt ebaregulaarsete vestlustega (n\u00e4iteks reaktsioonina lapse v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumisele), vaid see peaks olema pidev \u00f5piprotsess nii lapsele kui vanemale, mille k\u00e4igus saab ka vanem end arendada.<\/li>\n<li><strong>\u00c4ra arva, et Sa tead internetist v\u00f5i arvutitest v\u00e4he ja seet\u00f5ttu ei oska oma lapsele n\u00f5u anda!<\/strong> Internetis l\u00e4heb tarvis samasuguseid sotsiaalseid oskusi ja k\u00e4itumisreegleid nagu igal pool mujal. Neis asjus oskad Sina oma elukogemusega lapsele n\u00f5uandjaks olla. Uuringud on n\u00e4idanud, et tihti \u00fclehindavad t\u00e4iskasvanud oma laste internetialasid oskusi. Eriti kehtib see poiste kohta, keda traditsiooniliselt seostatakse tehnoloogiliste kompetentsidega rohkem kui t\u00fcdrukuid. Kuna tegelikult on internetis hakkamasaamiseks tarvis paljuski samasuguseid oskusi nagu nn p\u00e4rismaailmas, on t\u00e4iskasvanu roll lapse internetitegevuste juhendamisel h\u00e4davajalik.<\/li>\n<li><strong>Tee koost\u00f6\u00f6d lapse \u00f5petajatega lasteaias ja koolis!<\/strong> Kodu ja \u00f5ppeasutused peaksid tegema koost\u00f6\u00f6d meediakasvatuse alal, et vahetada informatsiooni lapse meediakasutuse sisu ja selle m\u00f5jude osas. Lootus, et \u00fcks osapool teeb teise eest t\u00f6\u00f6 \u00e4ra, on l\u00fchin\u00e4gelik ega suurenda ka kodu ja kooli vahelist usaldust.<\/li>\n<li><strong>R\u00e4\u00e4gi teiste lapsevanematega!<\/strong> Grupiintervjuudes (<a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42376\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Romanenkov 2014<\/a>) osalenud vanemad leidsid, et seesugune kogemuste vahetamine on v\u00e4ga kasulik \u2013 teiste kogemuste kuulamine aitas vanematel teadvustada mitmeid riske ning \u00e4rgitas nende ohu- ja vastutustunnet.<\/li>\n<li><strong>Otsi informatsiooni internetiturvalisust puudutavatest foorumitest ja veebilehtedelt! <\/strong>Kasulikku n\u00f5u leiad n\u00e4iteks siit: <a href=\"http:\/\/www.targaltinternetis.ee\/\">www.targaltinternetis.ee<\/a> <strong><\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Allikad:<\/strong><\/p>\n<p>EU Kids Online (2014).\u00a0<a href=\"http:\/\/eukidsonline.ut.ee\/?page_id=41\" data-url=\"http:\/\/eukidsonline.ut.ee\/?page_id=41\">Soovitused<\/a>.<a href=\"http:\/\/eukidsonline.ut.ee\/?page_id=41\"><br><\/a><strong><\/strong><\/p>\n<p>Kald, I. (2014). <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/42387\/kald_inga_ma_2014.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" data-url=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42387\">1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad<\/a>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut.<a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42387\"><br><\/a><\/p>\n<p>Komp, L. (2012). <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/25781\/komp_lennart.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" data-url=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/25781\">Oluliste teiste roll 3. klassi laste toimetulemisel <em>online<\/em>-riskidega<\/a>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: T\u00dc ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/25781\"><br><\/a><\/p>\n<p>Romanenkov, K. (2014). <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/42376\/romanenkov_katrin_mag.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" data-url=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42376\">Internetikasutuse sotsiaalse vahendamise praktikad 9-12-aastaste laste vanemate seas<\/a>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut.<a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42376\"><br><\/a><\/p>\n<p>Vinter, K. (2013). <a href=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/128\/k._vinter_doktoritoo_2013_2.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5-7-aastaste laste seas ja selle sotsiaalne vahendamine Eestis: Pedagoogiline vaatekoht<\/a>. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 62. Tallinn: Tallinna \u00dclikool.<\/p>\n<p>V\u00f5ime, M. (2013). <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/31081\/v6ime_marianne.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" data-url=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/31081\">Laste interneti liigkasutus ja selle seosed vanemliku vahendamisega<\/a>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: T\u00dc ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Laste esimesed kokkupuuted digimaailmaga peavad olema vanema poolt teadlikult ette valmistatud! Esialgu vajab laps vahendi ja selle kasutusv\u00f5imalustega iseseisva tutvumise asemel t\u00e4iskasvanu teadlikku juhendamist ja suunamist, mis valmistaks ette lapse edasist, vaatlus\u00f5ppel p\u00f5hinevat juhuslikku \u00f5ppimist. Laste internetikasutuse juhendamisel ja vahendamisel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":59,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/users\/59"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":151,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/151"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/genire\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}