{"id":5,"date":"2024-04-03T23:15:08","date_gmt":"2024-04-03T20:15:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/rna-kodeerivad-geenid\/"},"modified":"2024-04-10T11:10:21","modified_gmt":"2024-04-10T08:10:21","slug":"rna-kodeerivad-geenid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/rna-kodeerivad-geenid\/","title":{"rendered":"3. RNA kodeerivad geenid inimese tuumagenoomis"},"content":{"rendered":"<p>Siia kuuluvad struktuurgeenid, mis kodeerivad aktiivset RNA.<\/p>\n<h3>1. rRNA ehk ribosomaalse RNA geenid<\/h3>\n<ul>\n<li>45S rRNA geenid \u2013 asuvad peamiselt tuumakeses, neid transkribeerib 45S rRNA-ks RNA pol\u00fcmeraas I.<\/li>\n<li>5S rRNA geenid \u2013 asuvad tuumakesest v\u00e4ljaspool, neid transkribeerib 5S rRNA-ks RNA pol\u00fcmeraas III.<\/li>\n<li>Ribosoomikompleksi moodustamisel \u00fchinevad 45S rRNA , 5S rRNA, ribosoomi valgud, RNA seonduvad valgud ja v\u00e4ikesed ribonukleoproteiini partiklid.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Skeem eukar\u00fcootse translatsiooni initsiatsioonikompleksi moodustamisest:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"800\" height=\"1083\" class=\"alignnone wp-image-26 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"2-1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-1.png\" alt=\"2-1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-1.png 800w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-1-222x300.png 222w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-1-756x1024.png 756w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-1-768x1040.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 800px) 100vw, 800px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nrm\/journal\/v11\/n2\/fig_tab\/nrm2838_F1.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"line-height: 1.6em;\">http:\/\/www.nature.com\/nrm\/journal\/v11\/n2\/fig_tab\/nrm2838_F1.html<\/span><\/a><\/p>\n<h3>2. tRNA ehk \u00fclekande RNA geenid<\/h3>\n<ul>\n<li>497 tRNA geeni on genoomis ja 324 oletatavat tRNA pseudogeeni.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>3. snRNA ehk v\u00e4iksed tuuma RNA geenid<\/h3>\n<ul>\n<li>snRNA on splaisosoomi, milles toimub RNA splaising valgus\u00fcnteesi jooksul, komponent.<\/li>\n<li>~70 snRNA geeni kodeerivad uridiinirikast snRNA (U1 \u2013 U6 snRNA), millest GU \u2013 AG splaisosoomid koosnevad.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Skeem splaisosoomide ehitusest ja intronite l\u00f5ikamisest:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"355\" height=\"630\" class=\"alignnone wp-image-27 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"2-2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-2.png\" alt=\"2-2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-2.png 355w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-2-169x300.png 169w\" sizes=\"auto, (max-width: 355px) 100vw, 355px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/wiki.cstl.semo.edu\/agathman\/Intron%20Removal.ashx\">http:\/\/wiki.cstl.semo.edu\/agathman\/Intron%20Removal.ashx<\/a><\/p>\n<h3>4. snoRNA ehk v\u00e4ike tuumakese RNA geenid<\/h3>\n<ul>\n<li>kodeerivad snoRNA, mis teostavad rRNA aluste modifitseerimist, kus toimub uridiini isomerisatsioon pseudouridiiniks.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>5. Regulatoorsed RNA geenid<\/h3>\n<ul>\n<li>Kodeerivad mRNAdega sarnaseid RNAsid, kuna ka nende transkriptsiooni viib l\u00e4bi RNA pol\u00fcmeraas II, 5\u00b4l\u00f5pp on 7-met\u00fc\u00fclguanosiin m\u00e4rgistusega (<em>cap<\/em>pitud) ja 3\u00b4 l\u00f5pp on pol\u00fcaden\u00fcleeritud.<\/li>\n<li><strong>7SK RNA geen<\/strong> kodeerib 7SK RNAd, mis funktsioneerib kui RNA pol\u00fcmeraas II elongatsiooni negatiivne transkriptsiooniline regulaator.<\/li>\n<li><strong>SRA-1<\/strong> (steroidretseptori aktivaator) RNA geen kodeerib SRA-1 RNAd, mis funktsioneerib mitmete steroidsete retseptorite koaktivaatorina.<\/li>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">XIST geen<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> kodeerib XIST RNAd, mis on pikk nc-RNA (non-coding RNA) ja funktsioneerib X kromosoomi inaktivatsioonil (Barry kehake).\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<h3>6. XIST RNA kodeerivad geenid<\/h3>\n<ul>\n<li>Seotud X kromosoomi inaktiveerimisega emaste imetajate keharakkudes, mille tulemusena moodustub heterokromatiinne struktuur ehk Barri kehake.<\/li>\n<li>X kromosoomi inaktivatsiooni t\u00f5ttu on naissugu funktsionaalselt hemis\u00fcgootne. X kromosoom inaktiveerub hilises blastula staadiumis. Kas rakus inaktiveerub ema v\u00f5i isapoolne X, on juhuslik ja p\u00f6\u00f6rdumatu s\u00fcndmus. Raku j\u00e4rglasp\u00f5lvkondades inaktiveeritakse sama p\u00e4ritolu X \u2013\u00a0<strong>klonaalne selektsioon.<\/strong>\u00a0 Seet\u00f5ttu on k\u00f5ik emased imetajad\u00a0<strong>mosaiiksed\u00a0<\/strong>erinevates rakupopulatsioonides inaktiveeritud erinevate X kromosoomide t\u00f5ttu.<\/li>\n<li>X inaktivatsioon ei vaigista k\u00f5iki geene \u2013 20 \u2013 25% geenidest inaktiivses X kromosoomis j\u00e4\u00e4b aktiivseks.<\/li>\n<\/ul>\n<p>X kromosoomi inaktivatsiooni mudel:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"1026\" class=\"alignnone wp-image-28 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"2-3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-3.png\" alt=\"2-3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-3.png 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-3-175x300.png 175w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-3-599x1024.png 599w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/www.nature.com\/nrg\/journal\/v2\/n1\/fig_tab\/nrg0101_059a_F5.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.nature.com\/nrg\/journal\/v2\/n1\/fig_tab\/nrg0101_059a_F5.html<\/a><\/p>\n<h3>7. microRNA (miRNA) geenid<\/h3>\n<ul>\n<li>miRNA geenid kodeerivad miRNA-sid, mis f\u00fc\u00fcsiliselt blokeerivad teiste geenide ekspressiooni translatsiooni tasemel.<\/li>\n<li>Eksisteerib v\u00e4hemalt 450 miRNA geeni, mille hulka kuuluvad ka lin-4 geen, mis kodeerib lin-4 miRNA ja let-7 geen, mis kodeerib let-7 miRNA ja on enim uuritud.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>8. Antisense RNA geenid<\/h3>\n<ul>\n<li>Antisense RNA geenid kodeerivad antisense RNA, mis seondub mRNA-le ja blokeerib f\u00fc\u00fcsiliselt translatsiooni.<\/li>\n<li>DNA ahelat, millelt transkribeeritakse mRNA, nimetatakse \u201esense\u201d ahelaks ja mRNA \u201esense\u201d RNA-ks. Normaalselt DNA vastasahelat ei transkribeerita. Siiski on ~1600 geeni, mille DNA vastasahel transkribeeritakse ja seega toodab \u201eantisense\u201d RNA-d.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>9. Riboswitch geenid<\/h3>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Riboswitch geenid kodeerivad riboswitch RNA, mis seondub m\u00e4rklaud molekulile, muudab kuju ja seej\u00e4rel l\u00fclitab sisse valgu s\u00fcnteesi.<\/span><\/p>\n<p>Riboswitchid osalevad geeniekspressiooni regulatsioonis enne mRNA tuumast lahkumist. Nii nimetatakse struktuurseid RNA elemente, mis asuvad m\u00f5nede mRNA-de 5\u2019 mittetransleeritavas regioonis (5\u2019-UTR). Nad reguleerivad geeniekspressiooni l\u00e4bi ebak\u00fcpse transkriptsiooni terminatsiooni v\u00f5i represseerides translatsiooni initsiatsiooni (vt. allolev joonis). Funktsiooni t\u00e4itmiseks seonduvad nad igandiga, milleks v\u00f5ivad olla v\u00e4ikesed metaboliitide molekulid (glutamiini v\u00f5i tiamiini p\u00fcrofosfaat), vitamiin, metalliioon, nukleotiid, aminohape jne. Iga riboswitch seondub selektiivselt erinevale ligandile ja muudab seondumisega oma ruumilist struktuuri. Molekulaarse struktuuri muutus v\u00f5ib l\u00fclitada geeni sisse v\u00f5i v\u00e4lja. Eukar\u00fcootidel asub spetsiifiline mehhanism, mille abil riboswitch v\u00f5ib geeni l\u00fclitada, splaisosoomis.<\/p>\n<p>Skeem riboswitch RNA toimest:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"512\" height=\"300\" class=\"alignnone wp-image-29 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"2-4b.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-4b.png\" alt=\"2-4b.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-4b.png 512w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-4b-300x176.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 512px) 100vw, 512px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/www.umich.edu\/~rnapeopl\/WalterSummaryRiboswitch.htm\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.umich.edu\/~rnapeopl\/WalterSummaryRiboswitch.htm<\/a><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Kirjandus:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/www.nature.com\/nrg\/journal\/v2\/n1\/fig_tab\/nrg0101_059a_F5.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.nature.com\/nrg\/journal\/v2\/n1\/fig_tab\/nrg0101_059a_F5.html<\/a><\/li>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/www.mindfully.org\/GE\/2003\/Junk-GenomeNov03.htm\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.mindfully.org\/GE\/2003\/Junk-GenomeNov03.htm<\/a><\/li>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/wiki.cstl.semo.edu\/agathman\/Intron%20Removal.ashx\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/wiki.cstl.semo.edu\/agathman\/Intron%20Removal.ashx<\/a><\/li>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/www.mindfully.org\/GE\/2003\/Junk-GenomeNov03.htm\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.mindfully.org\/GE\/2003\/Junk-GenomeNov03.htm<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Siia kuuluvad struktuurgeenid, mis kodeerivad aktiivset RNA. 1. rRNA ehk ribosomaalse RNA geenid 45S rRNA geenid \u2013 asuvad peamiselt tuumakeses, neid transkribeerib 45S rRNA-ks RNA pol\u00fcmeraas I. 5S rRNA geenid \u2013 asuvad tuumakesest v\u00e4ljaspool, neid transkribeerib 5S rRNA-ks RNA pol\u00fcmeraas &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":87,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/87"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}