{"id":4,"date":"2024-04-03T23:15:08","date_gmt":"2024-04-03T20:15:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/rna-ja-valku-kodeerivad-jarjestused-genoomis\/"},"modified":"2024-04-10T11:09:06","modified_gmt":"2024-04-10T08:09:06","slug":"rna-ja-valku-kodeerivad-jarjestused-genoomis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/rna-ja-valku-kodeerivad-jarjestused-genoomis\/","title":{"rendered":"2. RNA ja valku kodeerivad j\u00e4rjestused inimese tuumagenoomis"},"content":{"rendered":"<h3><span style=\"line-height: 1.6em;\">\u00dcldine iseloomustus ja n\u00e4iteid geenide struktuurist<\/span><\/h3>\n<p>Valku kodeerivate geenide suurus varieerub laiades piirides 1,7 kb insuliini geenil 2\u00a0400 kb d\u00fcstrofiini geenil.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Skeem inimese insuliini geenist ja seda \u00fcmbritsevatest lookustest 11. kromosoomis:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"594\" height=\"151\" class=\"alignnone wp-image-14 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-1.png\" alt=\"1-1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-1.png 594w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-1-300x76.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 594px) 100vw, 594px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/www.msdlatinamerica.com\/diabetes\/sid125062.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.msdlatinamerica.com\/diabetes\/sid125062.html<\/a><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Detailsem skeem inimese insuliini geeni lookusest:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"440\" height=\"288\" class=\"alignnone wp-image-15 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-2.png\" alt=\"1-2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-2.png 440w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-2-300x196.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 440px) 100vw, 440px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/www.pnas.org\/content\/106\/41\/17419.figures-only\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.pnas.org\/content\/106\/41\/17419.figures-only<\/a><\/p>\n<p>Skeem inimese suurima geeni, d\u00fcstrofiinigeeni, struktuurist:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"605\" height=\"198\" class=\"alignnone wp-image-24 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-3b.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-3b.png\" alt=\"1-3b.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-3b.png 605w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-3b-300x98.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 605px) 100vw, 605px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/compbio.berkeley.edu\/people\/ed\/rust\/Dystrophin.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/compbio.berkeley.edu\/people\/ed\/rust\/Dystrophin.html<\/a><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Geenidel on ekson \u2013 intron struktuur, kus eksonid kui ekspresseeruvad ja kodeerivad j\u00e4rjestused on \u00fchtlasema suurusega, keskmiselt &lt;200 np. Eksonite vahel olevad intronid on mittekodeerivad regioonid, mille suurus varieerub tugevalt. V\u00e4ike arv inimese geene, enamasi v\u00e4iksed &lt;10 np geenid, koosnevad erandlikult ainult eksonitest (nt. m\u00f5ned tRNA geenid).\u00a0<\/span><\/p>\n<p>N\u00e4ide v\u00e4ikse, \u00fchest eksonist koosneva histoon H1A geeni ja mRNA struktuurist:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"500\" height=\"375\" class=\"alignnone wp-image-25 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"2-4-uus.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-4-uus.png\" alt=\"2-4-uus.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-4-uus.png 500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/2-4-uus-300x225.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/atlasgeneticsoncology.org\/Genes\/GC_HIST1H1A.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/atlasgeneticsoncology.org\/Genes\/GC_HIST1H1A.html<\/a><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">DNA kordusj\u00e4rjestusi esineb nii geenides (v\u00e4he eksonites, valdavalt intronites) kui geenidevahelistes alades.<\/span><\/p>\n<p>Korduste arvu ja pikkuse j\u00e4rgi nimetatakse kordusi <strong>satelliitideks<\/strong>, <strong>minisatelliitideks<\/strong> v\u00f5i <strong>mikrosatelliitideks<\/strong>.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Skeem kordusj\u00e4rjestuste jaotuse kohta satelliitideks:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"325\" class=\"alignnone wp-image-16 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-5.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-5.png\" alt=\"1-5.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-5.png 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-5-300x163.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/mmbr.asm.org\/content\/72\/4\/686\/F2.large.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/mmbr.asm.org\/content\/72\/4\/686\/F2.large.jpg<\/a><\/p>\n<h3>Eukar\u00fcootse geeni struktuur: ekson \u2013 intron organisatsioon<\/h3>\n<p>Skeem eukar\u00fcootse geeni struktuurist. Geeni kodeeriv osa koosneb eksonitest, funktsionaalne osa on promootor ja intronid:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"575\" height=\"167\" class=\"alignnone wp-image-17 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-6.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-6.png\" alt=\"1-6.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-6.png 575w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-6-300x87.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 575px) 100vw, 575px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/preuniversity.grkraj.org\/html\/10_MOLECULAR_BIOLOGY.htm\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/preuniversity.grkraj.org\/html\/10_MOLECULAR_BIOLOGY.htm<\/a><\/p>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<p class=\"p1\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e4f4de0c9d5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e4f4de0c9d5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e4f4de0c9d5-collapse\">Miks kirjanduses m\u00f5nikord defineeritakse geeni kui j\u00e4rjestust, mis algab esimese eksoni esimese nukleotiidiga ja l\u00f5peb viimase eksoni viimase nukleotiidiga, vahel aga kaasatakse geeni m\u00f5istesse ka promootori piirkond? <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e4f4de0c9d5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e4f4de0c9d5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Geeni v\u00f5ib defineerida nii kitsamas (struktuurses) m\u00f5ttes kui ka laiemas (struktuurses ja funktsionaalses) m\u00f5istes.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>\n<h3>Geenide struktuurne organisatsioon perekondadesse<\/h3>\n<p>Osad geenid moodustavad <strong>geeniperekondi<\/strong>, kus geenidel esineb v\u00e4ga suur homoloogia j\u00e4rjestuse osas. Geenid perekondades kodeerivad ka sarnase struktuuri ja funktsiooniga produkte.<\/p>\n<p>Eristatakse ka geenide <strong>superperekondi<\/strong>, kus geenide homoloogia kogu ulatuses on madal ja geenid kodeerivad k\u00fcllaltki erineva funktsiooni ja struktuuriga valke. Geenide superperekondadeks imetajatel on n\u00e4iteks immuunglobuliinide, globiinide ja G-valgu retseptorite geenide perekonnad.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Skeem globiinigeenide ja globiinisarnaste geenide superperekonnast hiirel:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"650\" height=\"278\" class=\"alignnone wp-image-18\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-7.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-7.png\" alt=\"1-7.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-7.png 650w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-7-300x128.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 650px) 100vw, 650px\"><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Iga geeniklaster on alguse saanud ainsast geenist, mis hiljem on duplitseerunud ebav\u00f5rdse krossingoveri t\u00f5ttu lokaalses perekonnas.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Skeem globiinigeenide paljudest klastritest inimesel:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"265\" height=\"176\" class=\"alignnone wp-image-19 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-8.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-8.png\" alt=\"1-8.png\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/www.blackwellpublishing.com\/ridley\/a-z\/gene_clusters.asp\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.blackwellpublishing.com\/ridley\/a-z\/gene_clusters.asp<\/a><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Skeem hemoglobiinigeenide arenguspetsiifilisest ekspressioonist inimesel:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"500\" height=\"468\" class=\"alignnone wp-image-20 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-9.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-9.png\" alt=\"1-9.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-9.png 500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-9-300x281.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/www.mdpi.com\/journal\/diversity\/special_issues\/molec-methods\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.mdpi.com\/journal\/diversity\/special_issues\/molec-methods<\/a><\/p>\n<p>Globiinigeenide amplifikatsioon v\u00f5imaldab erinevate globiinigeenide ekspressiooni divergentsi ja selektsiooni inimese arengu erinevatel staadiumitel: embr\u00fcoonses, fetaalses ja t\u00e4iskasvanu eas.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Perekondades v\u00f5ivad geenid olla organiseeritud erinevalt:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">\u00dcksikute klastritena<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> \u2013 kas tandeemselt korduvad, \u00fche geeni kordused samas kromosoomis v\u00f5i liitklastritena, kus suguluses ja mittesuguluses olevad geenid on klasterdunud samas kromosoomis.<\/span><\/li>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Hajutatult<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> \u2013 geenid on paigutatud sama kromosoomi kahte v\u00f5i enamasse erinevasse piirkonda.<\/span><\/li>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Paljude klastritena<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> \u2013 geenid on paigutatud paljudesse klastritesse kromosoomi erinevates piirkondades ja erinevatel kromosoomidel.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">N\u00e4ide ribosomaalse DNA (rDNA) <\/span><strong style=\"line-height: 1.6em;\">geeniklastrist<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\">, mis kodeerib 45S rRNA eellasmolekuli, mis hilisema protsessingu k\u00e4igus l\u00f5igatakse 18S rRNA, 5,8S rRNA ja 28S rRNA molekulideks:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"378\" height=\"300\" class=\"alignnone wp-image-21 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-91.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-91.png\" alt=\"1-91.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-91.png 378w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-91-300x238.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 378px) 100vw, 378px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/www.rzuser.uni-heidelberg.de\/~bu6\/Introduction11.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.rzuser.uni-heidelberg.de\/~bu6\/Introduction11.html<\/a><\/p>\n<p>N\u00e4ide hajutatult genoomis paiknevatest HOX geenide klastritest inimesel (skeemi a) osas).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"660\" height=\"680\" class=\"alignnone wp-image-22 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-92.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-92.png\" alt=\"1-92.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-92.png 660w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-92-291x300.png 291w\" sizes=\"auto, (max-width: 660px) 100vw, 660px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nrc\/journal\/v10\/n5\/fig_tab\/nrc2826_F1.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.nature.com\/nrc\/journal\/v10\/n5\/fig_tab\/nrc2826_F1.html<\/a><\/p>\n<p>Geeniperekondades esineb tavaliselt ka:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>pseudogeene<\/strong> ehk defektseid geenikoopiaid, mida mRNA-ks ei transkribeerita,<\/li>\n<li><strong>l\u00fchenenud geenivariante<\/strong>, millel puudub kas 5\u2032 v\u00f5i 3\u2032 l\u00f5pp ja<\/li>\n<li><strong>geenide sisefragmente<\/strong>, mis on tekkinud l\u00e4bi geeni tandeemse duplikatsiooni.<\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Evolutsioonibioloogide n\u00e4gemus pseudogeenide tekke kolmest v\u00f5imalusest:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"421\" height=\"596\" class=\"alignnone wp-image-23 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-93.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-93.png\" alt=\"1-93.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-93.png 421w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/1-93-212x300.png 212w\" sizes=\"auto, (max-width: 421px) 100vw, 421px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/www.reasons.org\/articles\/pseudogenes-and-the-origin-of-humanity-a-response-to-the-venema-critique-of-the-rtb-human-origins-model-part-5\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.reasons.org\/articles\/pseudogenes-and-the-origin-of-humanity-a-response-to-the-venema-critique-of-the-rtb-human-origins-model-part-5<\/a><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Peale klassikaliste pseudogeenide eristatakse genoomis veel <\/span><strong style=\"line-height: 1.6em;\">protsessitud pseudogeene<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\">. Need on pseudogeenide j\u00e4rjestused, mis transkribeeritakse mRNA j\u00e4rjestuseks ja ens\u00fc\u00fcm p\u00f6\u00f6rdtranskriptaasi abiga muudetakse komplementaarse DNA (cDNA) j\u00e4rjestuseks. cDNA integreeritakse kromosoomi, kuid reeglina valguna ei ekspresseeru, kuna tal puudub promootor.<\/span><\/p>\n<p>Juhul, kui pseudogeeni cDNA integreerub juhuslikult mingi teise geeni promootori l\u00e4hedusse, hakkab pseudogeen ekspresseeruma ja muutub aja jooksul <strong>retrogeeniks.<\/strong><\/p>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<p class=\"p1\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e4f4de0c9e3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e4f4de0c9e3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e4f4de0c9e3-collapse\">Kuidas on organiseeritud genoomis histoonide geenid? Kuidas on organiseeritud genoomis retseptorite ja nende ligandide geenid? <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e4f4de0c9e3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e4f4de0c9e3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Histoonide geenidel on inimese genoomis palju koopiaid, mis on organiseeritud klastrite ehk kobaratena. Need on geenid, mille produkte on rakus pidevalt ja palju vaja. Retseptorite ja nende ligandide (produktid, mis \u00fcksteist t\u00e4iendavad) geenid paiknevad laiali \u00fcle genoomi, erinevatel kromosoomidel.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Kirjandus:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/web.udl.es\/usuaris\/e4650869\/docencia\/segoncicle\/genclin98\/recursos_classe_%28pdf%29\/revisionsPDF\/genomeorgan.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/web.udl.es\/usuaris\/e4650869\/docencia\/segoncicle\/genclin98\/recursos_classe_%28pdf%29\/revisionsPDF\/genomeorgan.pdf<\/a><\/li>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/zlgc.seu.edu.cn\/jpkc\/2010jpkc\/jykc2\/content\/jxzy\/page1-2-8.htm\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/zlgc.seu.edu.cn\/jpkc\/2010jpkc\/jykc2\/content\/jxzy\/page1-2-8.htm<\/a><\/li>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/preuniversity.grkraj.org\/html\/10_MOLECULAR_BIOLOGY.htm\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/preuniversity.grkraj.org\/html\/10_MOLECULAR_BIOLOGY.htm<\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.ebc.ee\/loengud\/sirje\/osa2.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ebc.ee\/loengud\/sirje\/osa2.html<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcldine iseloomustus ja n\u00e4iteid geenide struktuurist Valku kodeerivate geenide suurus varieerub laiades piirides 1,7 kb insuliini geenil 2\u00a0400 kb d\u00fcstrofiini geenil. Skeem inimese insuliini geenist ja seda \u00fcmbritsevatest lookustest 11. kromosoomis: http:\/\/www.msdlatinamerica.com\/diabetes\/sid125062.html Detailsem skeem inimese insuliini geeni lookusest: http:\/\/www.pnas.org\/content\/106\/41\/17419.figures-only Skeem &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":84,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/84"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}