{"id":3,"date":"2024-04-03T23:15:08","date_gmt":"2024-04-03T20:15:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/avaleht\/"},"modified":"2024-04-10T11:03:23","modified_gmt":"2024-04-10T08:03:23","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/","title":{"rendered":"Avaleht"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: left;\"><strong>Ingrid Kalev<\/strong><br><strong>Tartu \u00dclikool, Biomeditsiini osakond, 2013<\/strong><\/p>\n<p>Sisupakett on m\u00f5eldud arstiteaduse ja l\u00e4hedaste erialade (stomatoloogia, farmakoloogia) \u00fcli\u00f5pilastele lisamaterjalina inimese molekulaarse ja kliinilise geneetika \u00f5ppeaine omandamisel. \u00d5ppijal peavad\u00a0 olema eelteadmised \u00fcldbioloogiast, klassikalisest geneetikast, statistikast. Sisupaketi l\u00e4bimine v\u00f5tab aega umbes 4 tundi.<\/p>\n<p>\u00d5piobjekt sisaldab \u00fclevaadet genoomi ehitusest ja funktsioonist ja ei pretendeeri selles valdkonnas v\u00e4ga p\u00f5hjalikule k\u00e4sitlusele.<\/p>\n<p>Inimese genoom jaotub tuuma- ja mitokondriaalseks genoomiks. Tuumagenoomis on praegu annoteeritud geene\u00a0 ~21\u00a0000 ehk ~2% kogu genoomist, mis moodustab genoomi kodeeriva osa. RNA geene on ~3000, mida ei transleerita valguks. ~98% genoomist on mittekodeeriv DNA.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Sisupakett on \u00fcles ehitatud tekstina, mis jaguneb peat\u00fckkideks. Teksti sisse on pikitud k\u00fcsimused, mis aitavad aktiveerida \u00f5ppija varasemaid teadmisi ning ergutavad arutlema. Need on esitatud tekstikastikestes. K\u00fcsimusel klikkides n\u00e4ete ka vastust. Sisupakett l\u00f5peb enesetestiga, mis v\u00f5imaldab kontrollida oma teadmisi. Kasuta seda v\u00f5imalust kindlasti!<\/span><\/p>\n<p>Sisupaketi tulemuslikult l\u00e4binud \u00f5ppija:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">teab genoomi elementide struktuurset \u00fclesehitust ja funktsiooni;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">oskab selgitada genoomi m\u00f5isteid.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"198\" height=\"110\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/esf198.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-39\"><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ingrid KalevTartu \u00dclikool, Biomeditsiini osakond, 2013 Sisupakett on m\u00f5eldud arstiteaduse ja l\u00e4hedaste erialade (stomatoloogia, farmakoloogia) \u00fcli\u00f5pilastele lisamaterjalina inimese molekulaarse ja kliinilise geneetika \u00f5ppeaine omandamisel. \u00d5ppijal peavad\u00a0 olema eelteadmised \u00fcldbioloogiast, klassikalisest geneetikast, statistikast. Sisupaketi l\u00e4bimine v\u00f5tab aega umbes 4 tundi. \u00d5piobjekt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":74,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/74"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}