{"id":13,"date":"2024-04-03T23:15:08","date_gmt":"2024-04-03T20:15:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/inimese-genoomi-ehitus-uldiselt\/"},"modified":"2024-04-10T11:04:35","modified_gmt":"2024-04-10T08:04:35","slug":"inimese-genoomi-ehitus-uldiselt","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/inimese-genoomi-ehitus-uldiselt\/","title":{"rendered":"1. Inimese tuumagenoomi ehitus \u00fcldiselt"},"content":{"rendered":"<p>M\u00f5iste <strong>genoomi organisatsioon<\/strong> viitab pigem elementide j\u00e4rjestikusele organisatsioonile genoomis kui genoomi struktuursele organisatsioonile.<\/p>\n<p>Peale <strong>struktuurgeenide<\/strong> (geenid, mis kodeerivad RNA ja valku ja geenid, mis kodeerivad ainult RNA) kodeerivate eksonite on genoomis <strong>mittekodeeriv DNA<\/strong>, mis jaguneb alaklassideks:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">Intronid<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">Pseudogeenid<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">Retropseudogeenid<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">Transposoonid<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">Retrotransposoonid<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Skeem inimese tuumagenoomi struktuurist\u00a0 t\u00e4nap\u00e4evaste teadmiste alusel:<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"371\" height=\"420\" class=\"alignnone wp-image-37\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"genome_organization_clip_image002.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/genome_organization_clip_image002.jpg\" alt=\"genome_organization_clip_image002.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/genome_organization_clip_image002.jpg 371w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/56\/genome_organization_clip_image002-265x300.jpg 265w\" sizes=\"auto, (max-width: 371px) 100vw, 371px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/www.scfbio-iitd.res.in\/research\/geneticorganization.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.scfbio-iitd.res.in\/research\/geneticorganization.html<\/a><\/p>\n<h4><\/h4>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<p class=\"p1\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5113622f8e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5113622f8e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5113622f8e-collapse\">Millal v\u00f5idi v\u00f5tta kasutusele genoomi m\u00f5iste? Millega tegeleb genoomika? <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e5113622f8e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e5113622f8e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">M\u00f5istet \u201egenoom\u201c kasutas esimesena saksa teadlane H. Winkler, ingliskeelsena on termin kasutusel 1926. aastast. Genoomika on molekulaarbioloogia haru, mis tegeleb genoomide uurimisega.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Kasutatud kirjandus:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Genomic_organization\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Genomic_organization<\/a><\/li>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_sequenced_eukaryotic_genomes\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_sequenced_eukaryotic_genomes<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f5iste genoomi organisatsioon viitab pigem elementide j\u00e4rjestikusele organisatsioonile genoomis kui genoomi struktuursele organisatsioonile. Peale struktuurgeenide (geenid, mis kodeerivad RNA ja valku ja geenid, mis kodeerivad ainult RNA) kodeerivate eksonite on genoomis mittekodeeriv DNA, mis jaguneb alaklassideks: Intronid Pseudogeenid Retropseudogeenid Transposoonid &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":75,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/75"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}