{"id":11,"date":"2024-04-03T23:15:02","date_gmt":"2024-04-03T20:15:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/8-epigenoomika\/"},"modified":"2024-04-10T10:46:10","modified_gmt":"2024-04-10T07:46:10","slug":"8-epigenoomika","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/8-epigenoomika\/","title":{"rendered":"8. Epigenoomika"},"content":{"rendered":"<p><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Epigenoomika<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> on raku geneetilise materjali epigeneetiliste modifikatsioonide t\u00e4ieliku komplekti, mida nimetatakse epigenoomiks, uuring.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Raku DNA v\u00f5i histoonide epigeneetiline m\u00e4rgistamine\u00a0(met\u00fcleerimine, fosfor\u00fcleerimine, atset\u00fcleerimine) on p\u00f6\u00f6rduv, olles sama rakupopulatsiooni piires ja v\u00f5ib olla muutuv j\u00e4rgmises p\u00f5lvkonnas.<\/span><\/p>\n<p><strong>Epigeneetilised modifikatsioonid muudavad geeniekspressiooni muutmata DNA j\u00e4rjestust<\/strong>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"571\" class=\"alignnone wp-image-38 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"genoomika8-1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/55\/genoomika8-1.png\" alt=\"genoomika8-1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/55\/genoomika8-1.png 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/55\/genoomika8-1-300x286.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><span style=\"line-height: 1.6em;\">A \u2013\u00a0DNA epigeneetiline m\u00e4rgistamine met\u00fc\u00fclm\u00e4rgiste paigaldamise teel; B \u2013 histoonide epigeneetiline m\u00e4rgistamine erinevate keemiliste modifikatsioonide kasutamisega.\u00a0<\/span>\u00a0<a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/cnx.org\/content\/m26565\/latest\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/cnx.org\/content\/m26565\/latest\/<\/a><\/p>\n<p>K\u00f5ige paremini iseloomustatud epigeneetilised modifikatsioonid on DNA met\u00fcleerimine ja histoonide modifikatsioonid. Epigeneetilised muutused on olulised geeniekspressioonil ja geeniekspressiooni reguleerimisel.<\/p>\n<p>Epigeneetika osaleb paljudes rakuprotsessides nagu diferentseerumine ja areng ja tumorigenees.<\/p>\n<p>Epigeneetikaga on seotud n\u00e4htus genoome imprinting \u2013 teatud spetsiifiliste genoomsete lookuste osas on naise ja mehe genoomis toimunud epigeneetiline m\u00e4rgistamine erinevalt. Seega on imprinting ehk geenide vermimine soospetsiifiline protsess. Tegu on normaalse n\u00e4htusega, kuid h\u00e4ired imprintingus v\u00f5ivad olla p\u00f5hjuseks rea haiguste tekkele \u2013 uniparentaalne disoomia ja osad kasvajad (Wilmsi tuumor).<\/p>\n<h6><span style=\"line-height: 1.6em;\">Kuidas kromatiini struktuur geenide ekspressiooni m\u00f5jutab?<\/span><\/h6>\n<p>Kirjandus:<\/p>\n<ul>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Epigenetics\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Epigenetics<\/a><\/li>\n<li><a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/cnx.org\/content\/m26565\/latest\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/cnx.org\/content\/m26565\/latest\/<\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/books\/NBK45788\/#epi_sci_bkgrd.About_Chromatin_Structur\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/books\/NBK45788\/#epi_sci_bkgrd.About_Chromatin_Structur<\/a><span style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Epigenoomika on raku geneetilise materjali epigeneetiliste modifikatsioonide t\u00e4ieliku komplekti, mida nimetatakse epigenoomiks, uuring. Raku DNA v\u00f5i histoonide epigeneetiline m\u00e4rgistamine\u00a0(met\u00fcleerimine, fosfor\u00fcleerimine, atset\u00fcleerimine) on p\u00f6\u00f6rduv, olles sama rakupopulatsiooni piires ja v\u00f5ib olla muutuv j\u00e4rgmises p\u00f5lvkonnas. Epigeneetilised modifikatsioonid muudavad geeniekspressiooni muutmata DNA j\u00e4rjestust. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":91,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/91"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/geneetika1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}