{"id":50,"date":"2024-04-04T07:00:54","date_gmt":"2024-04-04T04:00:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/sundmused-mis-muutsid-maailma\/"},"modified":"2024-04-04T07:01:15","modified_gmt":"2024-04-04T04:01:15","slug":"sundmused-mis-muutsid-maailma","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/sundmused-mis-muutsid-maailma\/?lang=et","title":{"rendered":"S\u00fcndmused, mis muutsid maailma"},"content":{"rendered":"<p>\n\tSelles videos k\u00fcsime, milline on\u00a0teemade- ja k\u00fcsimusteringi, kui k\u00f5neleme soolisest ebav\u00f5rdsusest?\u00a0Kui ajaloos on toimunud muutused naise positsiooni t\u00f5lgendamises \u00fchiskonnas, mis olid nende erinevate muutuste (ajajoon 1870-2021) eesm\u00e4rgid ja p\u00f5hitegurid?\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e293cc88b66-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e293cc88b66-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e293cc88b66-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e293cc88b66-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e293cc88b66-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Selles videos me teeme siis kokkuvote sellest ajajoonest mida me k\u00e4sitlesime eelnevates videotes nendest s\u00fcndmustest, mis muutsid maailma. Ja seda tehes me peame arvestama, et soolise v\u00f5rdsuse teema \u00fcle arutlemine eeldab v\u00e4ga laia teemade ja k\u00fcsimuste ringi. Me ei saa r\u00e4\u00e4kida ainult poliitikast v\u00f5i vastupidi, \u00fcksikult ainult haridusest ja teadusest. V\u00f5i ainult majandusest, sotsiaalsetest k\u00fcsimustest naise kehaga seonduvatest k\u00fcsimustest. Me peame r\u00e4\u00e4kima k\u00f5ikidest nendest k\u00fcsimustest koos. Ja samas k\u00e4sitlema neid k\u00fcsimusi s\u00fcvitsi ka eraldi.<br>Kui me r\u00e4\u00e4gime naiste \u00f5igustest, siis me peame ka meeles pidama, et on erinevused L\u00e4\u00e4ne-Euroopa Ida-Euroopa vahel. Ameerika, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, aga eesti, poola, Ungari ja T\u0161ehhi vahel. Samuti tuleb arvestada feminismi erinevate teooriatega. Ja sellega, et naisliikumistes on erinevad suunad, erinevad taotlused, erinevat temaatikat, millega tegeletakse. Muutuste eesm\u00e4rgid tuhande kaheksasaja seitsmek\u00fcmnendatel kuni tuhande \u00fcheksasaja kahek\u00fcmnendatel aastatel. V\u00f5iks p\u00f5hiliselt v\u00f5tta kokku m\u00e4rks\u00f5nadena. Et taotleti hariduse paremat k\u00e4ttesaamist. Ja eelk\u00f5ige ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5rgharidusele. Taotleti seda, et naisel oleks \u00f5igus kaasa r\u00e4\u00e4kida muutustes, mis toimuvad \u00fchiskonnas. Taotleti naisele valimis\u00f5igust ja algatati ka temaatika, et naisel on \u00f5igus oma keha \u00fcle otsustada. Ja p\u00f5hitegurid, mis olid m\u00e4\u00e4ravaks, et muutused toimuksid. Et need \u00f5igused saavutatakse olid eelk\u00f5ige \u00fchiskonna moderniseerimine, t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon. See, et juba \u00fcheksateistk\u00fcmnenda sajandi keskel olid erinevad t\u00fctarlastekoorid ja naistel, oli ligip\u00e4\u00e4s algharidusele p\u00f5hiharidusele. Teaduse areng ja erinevad konfliktid riikide vahel. Esimene maailmas\u00f5da, mis paniga, naise teise positsiooni muutuste eesm\u00e4rgid tuhande \u00fcheksasaja kahek\u00fcmnendate ja tuhande \u00fcheksasaja kaheksak\u00fcmnendail aastatel olid erinevad varasematest. Samas taotleti taas neid \u00f5igusi, mis olid juba teatud m\u00f5ttes saavutatud. Valimast tohtis naine k\u00e4ia, aga diskrimineerimine ei olnud kaotatud.<br>Need \u00f5igused, mis olid kehtestatud nende \u00f5iguste keskel, eksisteeris kultuuriline, majanduslik ja poliitiline ebav\u00f5rdsus. Neid eesm\u00e4rke, mida taotleti, v\u00f5iks k\u00f5ige paremini kokku v\u00f5tta just nimelt Karol hanishi loosungiga isiklikum poliitiline muutuste eesm\u00e4rgiks oli ka seksuaalse diskrimineerimise l\u00f5petamine erinevates j\u00f5ustruktuurides erinevatel t\u00f6\u00f6kohtadel. Kui vaadata neid p\u00f5hitegurid, mis aitasid kaasa nende eesm\u00e4rkide teostamisele siis v\u00f5iks esile tuua tuhande \u00fcheksasaja kahek\u00fcmnendate aastate majanduslanguse, kus ka naine pidi sisenema \u00fcha aktiivsemalt t\u00f6\u00f6turule. Et pere toetada. Teine maailmas\u00f5da ja s\u00f5jaj\u00e4rgne maailm, kus naine oli ebatraditsionaalsus positsioonis t\u00f6\u00f6tas ebatratsionaalsetel kohtadel.<br>S\u00f5jaj\u00e4rgne maailm, mis t\u00f5i kaasa ka erinevad rahuliikumised, mis t\u00f5i kaasa erinevad \u00fclemaailmsed organisatsioonid mis tegid omad otsused n\u00e4iteks \u00dcRO ja inim\u00f5iguste deklaratsioon. Ka teaduses, uuete uued uued meetodid, uued uuringud, kus naine oli Nende uuringute teostaja aga ka nende uuringute objekt kus naised t\u00e4htsust ja t\u00e4hendust p\u00fc\u00fcti uuesti m\u00f5ista, s\u00f5nastada. Muutused erinevates riikides \u00fcle Euroopa toimusid v\u00e4ga erinevalt. Aga oluline on m\u00f5ista v\u00f5rgustikku, et kui Suurbritannias midagi saavutati v\u00f5i Saksamaal midagi saavutati, see m\u00f5jutas ka olukorda Prantsusmaal v\u00f5i Hispaanias. \u00dche v\u00f5it oli teisele julgustuseks. Kui vaadata muutuste eesm\u00e4rk tuhande \u00fcheksasaja kaheksak\u00fcmnendatest kuni t\u00e4nap\u00e4evani siis tooksin esile err k\u00f5igi erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide avaliku toe naistele.<br>\u00dcROs peetud k\u00f5ne Hillary Clintoni poolt naiste \u00f5igused on inim\u00f5igused sookvooditemaatika, et selleks, et tagada naistele paremat ligip\u00e4\u00e4su erinevatele positsioonidele nii poliitikas, aga ka majanduses ja uue positsiooni kaudu l\u00f5hkuda stereot\u00fc\u00fcpe. Oluline eesm\u00e4rk oli ka muutuv identiteedipoliitika mille \u00fcks osa on loomulikult multikulturaalsest naised ja nende erinev kultuuriline taust. Aga ka selle erinevuse tunnustamine poliitika poolt. V\u00e4ga oluline osa oli ka naistevastane seksuaalne v\u00e4givald. Nii naistevastane, seksuaalne v\u00e4givald kodudes, peresiseselt, aga ka erinevad ahistamised t\u00f6\u00f6 kontekstis. Ja selle avalikustamine erinevate meediate kaudu. Ja samuti see on see periood, kus selgemalt t\u00f5statatakse ka samasooliste \u00f5iguste k\u00fcsimusi.<br>Ja kui vaadata n\u00fc\u00fcd neid p\u00f5hitegureid, mis aitasid kaasa nendele muutustele siis kindlasti aitas kaasa juba see, et olid tekkinud erinevad Froministlikud, ideoloogiad ja liikumised.<br>Naisteuuringutel naisliikumistele naiste \u00f5iguste eest v\u00f5itlemisel oli juba ajalugu.<br>Majanduslik areng, mis andis ka naistele paremad tingimused, rohkem iseseisvust N\u00f5ukogude liidu kokku varisemine mis kindlasti andis just Ida-Euroopa naistele v\u00f5imaluse ka ennast uuesti defineerida. Nad olud olnud k\u00fcll t\u00f6\u00f6turul, aga teisest k\u00fcljest oli neile ka ootus, et nad peavad olema heade emad tegema k\u00f5ik koduseinte vahel, samuti n\u00f5ukogude liidu kokku varisemine ja mitmete riikide iseseisvumine. Ka Eestis, naisuuringute levik ja naise rolli teadvustamine, naiste \u00f5iguste eest v\u00f5itlemine, igasugune v\u00f5rgustamine ja meedia suuremad v\u00f5imalused teema p\u00fcstitamiseks erinevate teemade v\u00f5imendamiseks.<br>Samuti tuleb arvestada ka kriisikolded erinevad etnilised kultuurilised erinevused, mis on m\u00f5jutanud samamoodi naisuuringute perspektiivi ja ka ebakindlus, mis on seotud pead t\u00f5stva tagurluse ja populismi t\u00f5usuga. Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5iks \u00fctelda, et feministlik narratiiv on arenenud erinevate probleemide lahendamiseks ja eksisteerib erinevates diskursustes. Need v\u00f5rdsed \u00f5igused, millest r\u00e4\u00e4gitakse. Need puudutavad naiste majanduslikku sotsiaalset funktsiooni. V\u00f5rd\u00f5iguste kontekstis r\u00e4\u00e4gitakse ka naiste vastasest v\u00e4givallast sooidentiteedist, selle identiteedikonstrueerimisest ja teekonstrueerimisest ministlikust, keele kriitikast, seksuaalsest enesem\u00e4\u00e4ramisest, seksismist, reproduktiivsusest, naiste uuringutes, uuringutest ja erinevatest v\u00f5rgustikest ja naiste liikumistest. Aga naiste erinevate \u00f5iguste tagamiseks ja v\u00f5rdsuse tagamiseks on veel pikk tee minna. J\u00e4rgmisel n\u00e4dalal keskendume teemale \u00fchiskond ja sugu.<br><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selles videos k\u00fcsime, milline on\u00a0teemade- ja k\u00fcsimusteringi, kui k\u00f5neleme soolisest ebav\u00f5rdsusest?\u00a0Kui ajaloos on toimunud muutused naise positsiooni t\u00f5lgendamises \u00fchiskonnas, mis olid nende erinevate muutuste (ajajoon 1870-2021) eesm\u00e4rgid ja p\u00f5hitegurid? To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon Selles &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-50","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":164,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions\/164"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}