{"id":49,"date":"2024-04-04T07:00:57","date_gmt":"2024-04-04T04:00:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/ajajoon-1980-2021\/"},"modified":"2024-04-25T10:08:10","modified_gmt":"2024-04-25T07:08:10","slug":"ajajoon-1980-2021","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/ajajoon-1980-2021\/?lang=et","title":{"rendered":"Ajajoon 1980-2021"},"content":{"rendered":"<p>Selles videos kajastame erinevaid naiste \u00f5igustega soetud s\u00fcndmusi ajavahemikus 1980 \u2013 2021. R\u00e4\u00e4gime naiste \u00f5igustest Euroopas sh \u00f5igus haridusele, \u00f5igused majanduses, poliitikas osalemine, \u00f5igus oma keha \u00fcle otsustada. Arutame selle \u00fcle, et ajalooline s\u00fcndmus on konstruktsioon ning igal s\u00fcndmusel on p\u00f5hjused ja tagaj\u00e4rjed ning s\u00fcndmusi tuleb alati t\u00f5lgendatakse.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e293d5cb42d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e293d5cb42d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e293d5cb42d-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e293d5cb42d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e293d5cb42d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Selles videos me keskendume s\u00fcndmustele, mis muutsid maailmaaastatel tuhat \u00fcheksasada kaheksak\u00fcmmend kuni t\u00e4nap\u00e4ev. Need s\u00fcndmused, millest me r\u00e4\u00e4gime kogu selle ajajoonel on aastast tuhat kaheksasada seitsek\u00fcmmend kuni siis kaks tuhat kaksk\u00fcmmend \u00fcks t\u00e4nap\u00e4ev. Ja kui me nendest s\u00fcndmustest r\u00e4\u00e4gime, siis me r\u00e4\u00e4gime erinevatest \u00f5igustest naistega, seosest nii Euroopas kui Ameerikas. Me r\u00e4\u00e4gime naiste \u00f5igustest, haridusele, \u00f5igustest, majanduses, poliitikas osalemine, \u00f5igus oma keha \u00fcle otsustada. Nendest s\u00fcndmustest r\u00e4\u00e4kides tuleb meeles pidada, et iga ajalooline s\u00fcndmus on konstruktsioon. Ja igal s\u00fcndmusel on omad p\u00f5hjused ja tagaj\u00e4rjed. Iga s\u00fcndmust peab t\u00f5lgendama t\u00f5lgendab ajaloolises kontekstis, aga iga s\u00fcndmus t\u00e4hendab ka t\u00e4nases hetkes midagi. Samuti on oluline k\u00fcsida, millal on olnud aeg k\u00fcps teatavate muutuste saavutamiseks mis on muutnud soolist diskursust, mis on olnud need p\u00f5hitegurid.<br>\nKui me r\u00e4\u00e4gime s\u00fcndmustest tuhat \u00fcheksasada kaheksak\u00fcmmend kuni kaks tuhat kaksk\u00fcmmend \u00fcks siis oluline on silmas pidada, mis iseloomustab seda aega milline oli sotsiaalne majanduslik kontekst ja k\u00f5neleda ka erinevatest s\u00fcndmustest eraldi. Eesm\u00e4rgid, mis sel ajastul olid, on v\u00e4ga erinevad. Keskendutakse erinevustest r\u00e4\u00e4kimisele, erinevused, mis on seotud nahav\u00e4rviga, rahvusega sotsiaalse orientatsiooniga religiooniga. See on ajastu, kus naised on juba juhtival positsioonil. Ometi veel ja veel enam r\u00e4\u00e4gitakse naiste rollist naise rollis poliitikas, majanduses, naise rollist ka juhtpositsioonil.<br>\nSoouuringud on erinevates riikides oman\u00e4olised ja taas on avalikkuse ees diskussioonid l\u00e4bi uue meedia uute v\u00f5imaluste ja arutatakse kas naisel on \u00f5igus oma keha \u00fcle otsustada.<br>\nKui me vaatame neid muutuste p\u00f5hitegureid siis vahel nimetatakse saab perioodiga postfeministlik kuks perioodiks kus on palju feminismi kriitikat, feminismi vastaseid, tekivad uued stereot\u00fc\u00fcbid. Teisest k\u00fcljest on see ka kolmanda feminismi laineperiood.<br>\nMis l\u00e4htuvalt sellest kriitikast, nendest stereot\u00fc\u00fcpidest tegeleb just mitmekesisuse ja erinevusega, enam ei vastandatav mehi ja naisi. Pigem r\u00e4\u00e4gitakse erinevustest ja r\u00e4\u00e4gitakse ka v\u00e4hemustest. See on see periood, kui endises N\u00f5ukogude liidus ja idabloki maades on v\u00e4ga raske majanduskriis. Tuhande \u00fcheksasaja \u00fcheksak\u00fcmne kolmanda aasta uuringud n\u00e4itavad, et igal k\u00fcmnendal naisel ei olnud piisavalt raha igap\u00e4evase toidu tarbeks. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et naised olid olukorras, et nad pidid t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima. Ei olnud v\u00f5imalik oma lapsi laste oidu viia. Uuringud n\u00e4itavad, et sellel perioodil tagati linnades vaid seitsek\u00fcmmend protsenti t\u00f6\u00f6tavatele naistele. Lasteaiakohad. Maal oli olukord veel halvem k\u00f5igest viisk\u00fcmmend \u00fcks protsenti. See oli periood, kus hakati rohkem r\u00e4\u00e4kima sookvootidest. Ja Norra oli siin esimene, kes kahe tuhande kolmandal aastal v\u00f5ttis kasutusele sookvoodid ja see on ka periood, kus tekivad erinevad keskkonnaliikumised. Vaadatakse rohkem nii-\u00f6elda koduseinte tagant v\u00e4ljapoole. See on periood, kus Ida-Euroopa on vaba maailm, mis toob kaasa ka Uuetis kursused. R\u00e4\u00e4gitakse rohkem, ka seksuaalse orientatsiooni \u00fcle, tekivad uued eeskujud poliitikas. Aga samas, kui me vaatame viimast k\u00fcmmet aastat, me n\u00e4eme ka konservatiivsuse t\u00f5usu, populismi laineid ja erinevad teemad, mis on t\u00f5statatud v\u00f5i siis \u00f5igused, mis on saavutatud, et kaotatakse samas naisteteemadest naiste \u00f5igustest r\u00e4\u00e4gitakse erinevate Meediumite kaudu kunstis, erinevate festivalide, naiste toetuseks korraldavate marsside kaudu. Kui me r\u00e4\u00e4gime haridusest, siis on v\u00e4ga oluline \u00fcles t\u00f5sta erinevate naisuuringute.<br>\nKeskuste loomine seda ka Eestis tuhande \u00fcheksasaja \u00fcheksak\u00fcmne seitsmendal aastal kui registreeriti Eesti naisuurimus ja Teabekeskus NUT, mille p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on parandada naiste \u00f5igusi j\u00f5uda sugupooltevahelise v\u00f5rdsuseni. Aga neeru, neid erinevaid \u00fchendusi loodiga Ungaris, T\u0161ehhis, Poolas. Hariduse kontekstis oli oluline sooline tasakaal suuliste erinevustega arvestamine ja \u00fcha rohkem hakati r\u00e4\u00e4kima ka \u00fchiskonnas eksisteerivatest stereot\u00fc\u00fcpidest. Need teadvustati ja tehti ka erinevaid kampaaniaid nende stereot\u00fc\u00fcpide taastootmise v\u00e4ltimiseks. R\u00e4\u00e4kides poliitilistest \u00f5igustest on oluline esile t\u00f5sta kui tuhande \u00fcheksasaja \u00fcheksak\u00fcmnendatel aastatel alanud feminismi kolmas laine mis seab naise taas keskpunkti kuid ei vastanda enam naist ja meest, r\u00e4\u00e4gitakse rohkem erinevustest ja r\u00e4\u00e4gitakse rohkem ka v\u00e4hemustest poliitilistest \u00f5igustest. K\u00f5nelemisel on v\u00e4ga oluline esile t\u00f5sta ka Hillary Clintoni \u00dcROs Pekingis peetud k\u00f5net tuhande \u00fcheksasaja \u00fcheksak\u00fcmne viiendal aastal kus Hillary Clinton r\u00f5hutas, et naiste \u00f5igused on inim\u00f5igused. Poliitiliste \u00f5iguste toetuseks on korraldatud erinevaid meeleavaldusi. N\u00e4iteks naiste marss kahe tuhande seitsmeteistk\u00fcmnendal aastal ja poliitilises kontekstis v\u00e4ga suureks innustuseks on uued eeskujud, on naised, kes on poliitikas kindlasti Eesti kontekstis v\u00f5iks esile t\u00f5sta siis Kersti Kaljulaidi, Kaja Kallast. R\u00e4\u00e4kides sotsiaalsetest ja majanduslikest \u00f5igustest.<br>\nSiis naiste roll erinevates \u00fchiskondades on erinev. S\u00e4ilinud on stereot\u00fc\u00fcbid. S\u00e4ilinud on endiselt palgal\u00f5he.<br>\nAga on temaatikat, kus naiste roll t\u00f5useb j\u00e4rjest rohkem esile n\u00e4iteks keskkonnateema. Siin on naiste roll kasvanud. \u00d6kofeministid r\u00e4\u00e4givad loodusega seoses naiste looduse ja r\u00f5hutud rahvaste vabastamisest.<br>\nKui me r\u00e4\u00e4gime kolmanda feminismi laine kontekstist \u00f5igusest oma keha \u00fcle otsustada siis kindlasti tuleb r\u00e4\u00e4kida siin abordi\u00f5igusest.<br>\nMis k\u00fcll NSV liidus ja idabloki maades saavutati juba tegelikult viiek\u00fcmnendatel, kuuek\u00fcmnendatel aastatel Prantsusmaal tuhande \u00fcheksasaja seitsmek\u00fcmne viiendal aastal. Kuid t\u00e4nases kontekstis<br>\nOn see \u00f5igus saavutatud paljudes riikides, aga seda \u00f5igust hakatakse kaotama n\u00e4iteks Poolas k\u00e4esoleval aastal jaanuaris v\u00f5eti vastu abordiseadus, mis piirab neid \u00f5igusi, mis olid kehtestatud viiek\u00fcmnendatel kuuek\u00fcmnendatel. Naise kehaga seoses tuleb kindlasti r\u00e4\u00e4kida ka seksuaalsest ahistamisest ja erinevatest kampaaniatest, mis sellega seoses on toimunud. N\u00e4iteks kahe tuhande kuuendal aastal. Taranap v\u00f6\u00f6k algatas kampaania myy do mis oli eelk\u00f5ige suunatud siis nende naiste kaitseks keda on seksuaalselt v\u00e4\u00e4rkoheldud.<br>\nSamuti j\u00e4\u00e4b sellesse perioodi, eriti kahe tuhandete aastate alguses Eestis kaks tuhat neliteist siis erinevad lesbide ja giide ga seotud k\u00fcsimused kooseluseadus. J\u00e4rgmisena me teeme kokkuv\u00f5tte ja vaatama veel kopter pilguga, mis on m\u00f5jutanud naise rolli naise \u00f5igusi Euroopas ja Eestis.<br>\n<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selles videos kajastame erinevaid naiste \u00f5igustega soetud s\u00fcndmusi ajavahemikus 1980 \u2013 2021. R\u00e4\u00e4gime naiste \u00f5igustest Euroopas sh \u00f5igus haridusele, \u00f5igused majanduses, poliitikas osalemine, \u00f5igus oma keha \u00fcle otsustada. Arutame selle \u00fcle, et ajalooline s\u00fcndmus on konstruktsioon ning igal s\u00fcndmusel on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-49","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":257,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions\/257"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}