{"id":47,"date":"2024-04-04T07:00:54","date_gmt":"2024-04-04T04:00:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/sundmused-mis-muutsid-maailma-1870-1920\/"},"modified":"2024-04-25T10:02:58","modified_gmt":"2024-04-25T07:02:58","slug":"sundmused-mis-muutsid-maailma-1870-1920","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/sundmused-mis-muutsid-maailma-1870-1920\/?lang=et","title":{"rendered":"Ajajoon 1870-1920"},"content":{"rendered":"<p>Selles videos kajastame erinevaid naiste \u00f5igustega soetud s\u00fcndmusi ajavahemikus 1870- 1920. R\u00e4\u00e4gime naiste \u00f5igustest Euroopas ja Ameerikas, nt \u00f5igus haridusele, \u00f5igused majanduses, poliitikas osalemine, \u00f5igus oma keha \u00fcle otsustada. Arutame selle \u00fcle, et ajalooline s\u00fcndmus on konstruktsioon ning igal s\u00fcndmusel on p\u00f5hjused ja tagaj\u00e4rjed ning s\u00fcndmusi tuleb alati t\u00f5lgendatakse.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e293d55e29e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e293d55e29e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e293d55e29e-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e293d55e29e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e293d55e29e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Selles videos me keskendume s\u00fcndmustele, mis muutsid maailma. R\u00e4\u00e4gime aastatest tuhat kaheksa, seitsek\u00fcmmend kuni tuhat \u00fcheksasada kaksk\u00fcmmend. Veel enne, aga on oluline \u00fcle korrata, et see ajajoon, mida me esitame, et selle aja jooksul me n\u00e4itame naiste \u00f5iguste arengut kuidas on saadud \u00f5igused haridusele millised \u00f5igused on saavutatud mingil hetkel nii majanduses, poliitikas, aga ka \u00f5igus oma keha \u00fcle otsustada. Ja seda k\u00f5ike n\u00e4idates sellest r\u00e4\u00e4kida, sest me peame alati meeles pidama, et iga ajalooline s\u00fcndmus on konstruktsioon millel on omad p\u00f5hjused ja tagaj\u00e4rjed. Ja seda s\u00fcndmust hulk t\u00f5lgendada.<br>\nJa selle s\u00fcndmuse t\u00f5lgendamise juures on v\u00e4ga oluline k\u00fcsida k\u00fcsimust, millal on aeg k\u00fcps muutusteks soolises diskursuses ja mis on p\u00f5hjustanud neid muutusi, mis olid need p\u00f5hitegurid.<br>\nSeega, kui me r\u00e4\u00e4gime s\u00fcndmustest ja muutustest aastatel tuhat kaheksasada seitsek\u00fcmmend kuni tuhat \u00fcheksasada kaksk\u00fcmmend siis on vaja vaadata, mis iseloomustas seda aega. Mis on see poliitiline, sotsiaalne, muutuste kontekst, need p\u00f5hitegurid ja keskendume ka erinevatele s\u00fcndmustele. Enne seda veel tahaksin nimetada, et naiste \u00f5iguste eest v\u00f5itlemist nende \u00f5iguste saavutamist vaadeldakse ajaloos feminismi lainetena. K\u00f5neletakse kolmest feminismi lainest. Esimene laine toimus \u00fcheksateistk\u00fcmnes sajandi l\u00f5pus kahek\u00fcmnenda sajandi alguses. Esimene feminismi laine l\u00f5i naise jaoks uue poliitilise identiteedi, mida toetas ka erinev seadusandlus. V\u00f5ideldi sotsiaalsete \u00f5iguste eest, v\u00f5ideldi haridusk\u00fcsimuste eest ja v\u00f5ideldi selle eest. Kas naisel on \u00f5igus otsustada millal sada emaks? Olulisemaid ka heaolu k\u00fcsimused. Teine feminismi laine j\u00e4\u00e4b tuhande \u00fcheksasaja kuuek\u00fcmnendatesse aastatesse. Sellel ajal. Naised on juba saavutanud erinevad poliitilised \u00f5igused. Aga need ei rakendata. Seega minnakse tagasi uuesti k\u00fcsimuse juurde naiste v\u00f5rd\u00f5iguslikkusesse \u00f5iguses sotsiaalsele v\u00f5rdsusele, majanduslikule v\u00f5rdsusele.<br>\nTaas on p\u00e4evakorras ka k\u00fcsimused oma keha \u00fcle otsustada. Nende kahe laine k\u00f5rval r\u00e4\u00e4gitakse kolmandast lainest mis j\u00e4\u00e4b tuhande \u00fcheksasaja \u00fcheksak\u00fcmnendatesse aastatesse. Naisliikumised keskenduvad siis pigem individuaalsetele k\u00fcsimustele. Esirinnas on rohkem kolmandad riigid. Need erinevad probleemid, mis on Aasias Aafrikas. Feminismi r\u00e4\u00e4kides v\u00f5taksin ma aluseks megi Hammy feminismi definitsiooni mis n\u00e4eb, et feminism On \u00f5petus, ideoloogia ja teooria. Feminism on \u00f5petus naiste v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse eest aga samas on ta ka ideoloogia, mille eesm\u00e4rgiks on luua alused naiste ja meeste sotsiaalseks v\u00f5rdsuseks. Feminismi ideoloogia on seotud ka erinevate liikumistega. N\u00e4iteks naiste vabastusliikumine, mille p\u00f5hiarusaam on sellest, et naised taluvad eba\u00f5iglust ja ebav\u00f5rdsust t\u00e4nu oma suulisele kuuluvusele. Et nad on naised ja feminismi, on ka erinevaid teooriaid uurimismetodoloogiat, mis esindavad naiste vaatepunkti ja kogemust. Aga v\u00e4ga erinevatest aspektidest, n\u00e4iteks nagu \u00f6kofeminism, kus naiste vaatepunkt on seotud keskkonnateemadega. Tulles n\u00fc\u00fcd aja Joona juust keskendudes aastatel tuhat kaheksasada seitsek\u00fcmmend tuhat \u00fcheksasada kaksk\u00fcmmend siis selle ajastu juures, kui me vaatame neid eesm\u00e4rke, mis on k\u00f5ige olulisemad siis keskenduti tegelikult just naiste olukorra muutmisele poliitikas. Et anda naistele poliitilised vabadused, \u00f5igused \u00f5igus valimistel osaleda, kaasa r\u00e4\u00e4kida poliitika tegemisel. Teine v\u00e4ga oluline osa oli loomulikult ka haridus. V\u00f5iks \u00fctelda, et nad isegi k\u00e4isid k\u00e4sik\u00e4es et haritud naised soovisid ka poliitikas ja \u00fchiskonna muutustes rohkem kaasa r\u00e4\u00e4kida. V\u00f5ideldagi sellest, et naistel oleks v\u00f5imalus \u00fclikoolides \u00f5ppida et neil oleks ka paremad majanduslikud tingimused. Kui k\u00fcsida, mis olid need p\u00f5hitegurid \u00fcheksateistk\u00fcmnenda sajandi l\u00f5pul kahek\u00fcmnenda sajandi alguses mis muutsid naiste olukorda, siis k\u00f5igepealt tuleks vaadata naiserinevate naisliikumiste poole nii Ameerikas kui Euroopas \u00fcheksateistk\u00fcmnenda sajandi l\u00f5pus, kui ka kahek\u00fcmnenda sajandi alguses. Ameerika-Euroopa naisliikumised v\u00f5itlesid v\u00e4ga tugevasti just erinevate poliitiliste \u00f5iguste eest. Eestis oli situatsioon pisut teistsugune, kui tuhande \u00fcheksasaja kuuendal aastal loodi Tartu naisselts oli selle eesm\u00e4rk kokku tuua haritud naised. Et nad leiaksid erinevat eneseteostust. Kuid juba paari aasta m\u00f6\u00f6dudes olid k\u00fcsimused, millega Naisselts tegeles pigem sotsiaalpoliitilised haarseid. Tervet \u00fchiskonda keskmes ei olnud enam naine ja tema vajadused ja \u00f5igused. Kindlasti suureks p\u00f5hiteguriks oli t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon, mis andis v\u00f5imaluse naisel leida tegevust v\u00e4ljaspool kodu. Seega saada rohkem iseseisvamaks, tegi ta endale elatist. Teiseks p\u00f5hiteguriks on kindlasti t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon mis andis naistele tegevust v\u00e4ljaspool kodu. Ka haridus ja hariduse k\u00e4ttesaadavus. \u00dcheksateistk\u00fcmnenda sajandi l\u00f5pus andis naistele v\u00f5imaluse teenida ise elatist ja muutuda iseseisvamaks.<br>\nSellesse perioodi j\u00e4\u00e4vad ka erinevad poliitilised muutused \u00fcle kogu Euroopa. Rahvuslik \u00e4rkamine, rahvusriikide teke, mis teiega kaasa, uued riigid, uued seadusandlused, riikide \u00fclesehitamine, kus oli tarvis nii naisi kui mehi. V\u00e4hem t\u00e4htis ei ole ka teaduse areng. Meditsiini areng. Ka maailmavaade muutus j\u00e4rjest rohkem teaduslikumaks. Kindlasti tuleb muutuste kontekstis r\u00e4\u00e4kida ka kristlikus kirikus ja selle rollist mis oli vahel toetab aga kindlasti ka takistav. Sellel perioodil tuhat \u00fcheksasada seitsek\u00fcmmend kuni tuhat \u00fcheksasada kaksk\u00fcmmend toimus v\u00e4ga palju muutusi ja uuendusi. Just hariduses. Avati erinevaid t\u00fctarlaste koole n\u00e4iteks Eesti kubermangus. Aastal tuhat kaheksasada kaheksak\u00fcmmend viis oli avatud juba kuus k\u00f5rgemat t\u00fctarlastekooliharidus oli naiste seas v\u00e4ga populaarne. Kui v\u00f5imaldati rohkem ligip\u00e4\u00e4su erinevatele kutseeksamitele algkooli, \u00f5petajate kursustele, siis kandideerijate hulgas oli rohkem naisi kui mehi. N\u00e4iteks tuhande \u00fcheksasaja kuueteistk\u00fcmnendal aastal kulutati v\u00e4lja algkooli \u00f5petaja kursused ja kandideeris sinna seitseteist meest ja seitsek\u00fcmmend kaheksa naist. \u00dcheksateistk\u00fcmnenda sajandi l\u00f5pus on ligip\u00e4\u00e4s k\u00f5rgharidusele Euroopas v\u00e4ga erinev. Olid \u00fclikoolid, mis olid avatud naistele, kus naised tohtist tohtisid loenguid k\u00fclastada ja said ka diplomi, n\u00e4iteks Z\u00fcrichis kus lubati naisi loengusse juba aastal tuhat kaheksasada kuusk\u00fcmmend seitse. Tartu \u00fclikool avas oma uksed naistele tuhande \u00fcheksasaja viieteistk\u00fcmnendal aastal, kus tsaar Nikolai teise m\u00e4\u00e4rusega v\u00f5imaldati t\u00fctarlastel osaleda \u00f5pingutes. K\u00fcll tehti v\u00e4ike soovituslik piirang, et soovituslikud erialad naistele on pigem ajalugu, keeleteadus ja arstiteadus. Kui me r\u00e4\u00e4gime poliitilistest \u00f5igustest, siis \u00fcheksateistk\u00fcmnenda sajandi l\u00f5ppu kahek\u00fcmnenda sajandi algust iseloomustab erinevate poliitiliste organisatsioonide ja naisliitude loomine. N\u00e4iteks tuhande \u00fcheksasaja kolmandal aastal asutas pankrost Suurbritannias naiste, sotsiaalse ja poliitilise liidu.<br>\nEesti naisliit asutati tuhande \u00fcheksasaja kahek\u00fcmnendal aastal, kuigi naised olid erinevatesse organisatsioonidesse kogunenud juba varem. Nende erinevad liidud organisatsioonid v\u00f5itlesid naiste poliitiliste \u00f5iguste eest, et naised saaksid valimis\u00f5iguse riigi esindusorganitesse enamasti toimussegi kahek\u00fcmne sajandi kahel esimesel k\u00fcmnendil. V\u00f5ib-olla erandina v\u00f5iksin tuua Uus-Meremaad, kus juba tuhande kaheksasaja \u00fcheksak\u00fcmne kolmandal aastal said naised valimis\u00f5iguse Soomessaadi valimis\u00f5igus tuhande \u00fcheksasaja kuuendal aastal ja Norras aasta hiljem. Eesti naised said valimis\u00f5iguse tuhande \u00fcheksasaja seitsmeteistk\u00fcmnendal aastal. Olulisel kohal olid ka sotsiaalsed ja majanduslikud \u00f5igused, mille eest v\u00f5ideldi sest v\u00f5i haridus oli saadud. Oli v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6d leida, aga see n\u00f5udis ka v\u00f5rdseid \u00f5igusi t\u00f6\u00f6turul. Tuhande \u00fcheksasaja seitsmek\u00fcmne esimesel aastal oli Suurbritannias naiste osakaal t\u00f6\u00f6turul kolmk\u00fcmmend \u00fcks protsenti. See on \u00fcks kolmandik kogu t\u00f6\u00f6 Cru osakaalust. Sotsiaalsete ja majanduslike \u00f5iguste saavutamiseks kutsuti ellu ka naistep\u00e4ev. Esimest korda t\u00e4histati naistep\u00e4eva kaheksandal m\u00e4rtsil tuhande \u00fcheksasaja \u00fcheteistk\u00fcmnendal aastal ja seda just naiste valimis\u00f5iguse ja t\u00f6\u00f6\u00f5iguse toetuseks. Kuid majanduslik iseseisvusv\u00f5rdsus t\u00f6\u00f6turul see seisis veel. Ees\u00f5igustest r\u00e4\u00e4kimisel on samuti v\u00e4ga oluline \u00f5igus oma keha \u00fcle otsustada. Selles kontekstis tahaksin osutada \u00fchele organisatsioonile, mis loodi tuhande kaheksasaja seitsmek\u00fcmne seitsmendal aastal. M\u00e4rtsis on liig Suurbritannias, mis, mis propageeris just rasestumisvastaseid p\u00f5hit\u00f5desid ja r\u00e4\u00e4kis pereplaneerimisest. Rasestumisvastase temaatika t\u00f5i avaliku diskursuses ka m\u00e4ri stops oma seksuaaljuhendiga abielus armastus, ometi \u00f5igused oma keha \u00fcle otsustada. Sellel ajaperioodil olid v\u00e4ga vaieldud n\u00e4iteks Prantsusmaal tuhande \u00fcheksasaja kahek\u00fcmnendal aastal v\u00f5eti vastu s\u00fcnniseadus, mis kriminaliseeris rasedusvastase kirjanduse levitamise. J\u00e4rgmisena l\u00e4heme s\u00fcndmuste juurde, mis toimusid tuhande \u00fcheksa kahek\u00fcmnendast kuni tuhande \u00fcheksasaja kaheksak\u00fcmnenda aastani ja r\u00e4\u00e4gime feminismi teisest lainest.<br>\n<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selles videos kajastame erinevaid naiste \u00f5igustega soetud s\u00fcndmusi ajavahemikus 1870- 1920. R\u00e4\u00e4gime naiste \u00f5igustest Euroopas ja Ameerikas, nt \u00f5igus haridusele, \u00f5igused majanduses, poliitikas osalemine, \u00f5igus oma keha \u00fcle otsustada. Arutame selle \u00fcle, et ajalooline s\u00fcndmus on konstruktsioon ning igal s\u00fcndmusel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-47","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":255,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions\/255"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}