{"id":42,"date":"2024-04-04T07:00:53","date_gmt":"2024-04-04T04:00:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/soostereotuupide-moju-tootamisele\/"},"modified":"2024-04-04T07:01:16","modified_gmt":"2024-04-04T04:01:16","slug":"soostereotuupide-moju-tootamisele","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/soostereotuupide-moju-tootamisele\/?lang=et","title":{"rendered":"Soostereot\u00fc\u00fcpide m\u00f5ju t\u00f6\u00f6tamisele"},"content":{"rendered":"<p>\n\tSelles l\u00fchiloengus vaatame, kuidas soostereot\u00fc\u00fcbid m\u00f5jutavad t\u00f6\u00f6ga seotud valikuid ning t\u00f6\u00f6tamist. T\u00e4psemalt, mis on \u201csooline palgal\u00f5he\u201d, \u201cteine vahetus\u201d ja \u201cklaaslagi\u201d.\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e293d1855a7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e293d1855a7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e293d1855a7-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e293d1855a7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e293d1855a7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<p>\n\tEelmises l\u00fchiloengus k\u00f5nelesime soo sotsialiseerumist ning kuidas see on seotud soostereot\u00fc\u00fcpide, aga ka nii-\u00f6elda maskuliinsete ja femiinsete valikute tegemisega. Sel korral keskendume t\u00f6\u00f6tamisele ning vaatame, kuidas soostereot\u00fc\u00fcbid m\u00f5jutavad t\u00f6\u00f6ga seotud valikuid ning t\u00f6\u00f6tamist. T\u00e4nased teemad on sooline palgal\u00f5he,\u00a0teine vahetus ning n\u00e4ilised ja tegelikud klaaslaed.\n<\/p>\n<p>\n\tMis on sooline palgal\u00f5he? Selleks, et seda paremini m\u00f5ista, vaatame natukene ajaloolist tausta. Me teame, et kaheksateistk\u00fcmnendal sajandil oli Inglismaal arusaam, et naisel on elluj\u00e4\u00e4miseks kordades v\u00e4hem vaja kui mehel. Seep\u00e4rast naised saidki ainult kaks kolmandikku mehe palgast. Ajajoones illustreerivad palgal\u00f5hega seotud k\u00fcsimusi kolm s\u00fcndmust. Tuhande kaheksasaja seitsmek\u00fcmne esimesel aastal m\u00e4rgiti, et Suurbritannias t\u00f6\u00f6tab vaid kolmk\u00fcmmend \u00fcks protsenti naistest. Teiseks, tuhande \u00fcheksasaja kolmek\u00fcmne esimesel aastal pandi kirja, et vaid \u00fcksteist protsenti abielus naistest k\u00e4ib t\u00f6\u00f6l palgal\u00f5he kui sellise m\u00f5\u00f5tmisega ja ka seel\u00e4bi selle probleemi teadvustamisega hakati tegelema seitsmek\u00fcmne kolmandal aastal.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>T\u00e4na oleme me Eestis kohas, kus kahe tuhande \u00fcheksateistk\u00fcmnenda aasta andmete j\u00e4rgi erineb naise ja mehe keskmine brutotunnitasu pea \u00fcheksateist protsenti. Ja see on naiste kahjuks. Naiste brutotunnitasu on v\u00e4iksem peaaegu \u00fcheksateist protsenti kui meestel. Naise brutotunnitasu on keskmiselt seitsek\u00fcmmend \u00fcks eurot, kui meestel on see kaheksa koma viisk\u00fcmmend kuus. Eestis on sooline palgal\u00f5he p\u00e4rast iseseisvuse taastamist olnud v\u00e4henevas joones. Jah, on aastaid, kus on olnud k\u00f5rgem aga praegu me oleme k\u00f5ige madalamas kohas, kus me kunagi oleme olnud. Siiski iga naine kaotab viiendiku oma palgast v\u00f5rreldes sellega, mida saab mees. See tekitab k\u00fcsimuse, et miks palgal\u00f5he \u00fcle\u00fcldse tekib. Selle tekke taga on v\u00e4ga palju n\u00e4htavaid n\u00e4htamatuid p\u00f5hjuseid. Neid, millest me r\u00e4\u00e4kida saame, on j\u00e4rgmised. \u00dcks oluline palgal\u00f5he tekitaja on erinevus erialade valikul ja see, et meil on v\u00e4hem ja rohkem tasuvaid t\u00f6id ning et naised mingitel p\u00f5hjustel kipuvad tegema pigem v\u00e4hetasustatud t\u00f6id ja mehed seevastu rohkem tasustatud t\u00f6id. Samuti on tugev erinevus karj\u00e4\u00e4riredelil edasiliikumise v\u00f5imaluste osas. Millegip\u00e4rast j\u00f5uavad eelk\u00f5ige tippu mehed, aga mitte naised. V\u00e4ga paljud keskastme ja tippjuhid on mehed, kuigi organisatsioonis allpool on pigem naised. \u00dcks asjaolu, mis m\u00f5jutab palgal\u00f5he teket, on organisatsioonide sisesed erisused. Eelk\u00f5ige siis mees- ja naist\u00f6\u00f6tajate vahel. Meestele kiputakse maksma ka sama t\u00f6\u00f6 eest rohkem palka kui naistele. Hiljuti tehtud uuringu j\u00e4rgi m\u00f5jutavad n\u00e4iteks palgal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised k\u00fcllalt palju seda, kui palju inimene saab palka. Mehed kipuvad olema julgemad, samal ajal kui naised on alalhoidlikumad ning organisatsioonide sees \u00f6eldaksegi, et aga mehed k\u00fcsivadki rohkem palka ja seep\u00e4rast me neile seda pakkuma pida aga palgal\u00f5he tekitab ja miks me peame sellest r\u00e4\u00e4kima kui \u00fchiskondlikust probleemist. \u00dchelt poolt see, et see taastoodab ja suurendab sotsiaalset ebav\u00f5rdsust. Inimesed, kes kannatavad palgal\u00f5he all saavad oma iseendale v\u00e4hem pakkuda ning ka oma lastele, kes omakorda siis on ebav\u00f5rdses positsioonis nendega, kes kelle vanemad ei kannata palgalehel. Madalam palk t\u00e4hendab automaatselt ka v\u00e4iksemaid s\u00e4\u00e4sta ning v\u00f5ib-olla see palgal\u00f5he s\u00f6\u00f6b ka \u00e4ra v\u00f5imekuse panna raha k\u00f5rvale. V\u00e4iksem sissetulek t\u00e4hendab aga ka hiljem v\u00e4iksemat pensionivara, mis taaskord suurendab sotsiaalset ebav\u00f5rdsust ning suurendab vaesust.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Kuidas aga v\u00e4hendada v\u00f5i l\u00f5petada palgal\u00f5het? K\u00f5igi v\u00f5rdne kohtlemine on siinkohal v\u00e4ga-v\u00e4ga oluline. Seda nii n\u00e4iteks inimeste v\u00e4rbamisel ja T\u00f6\u00f6aruteludel t\u00f6\u00f6suhte alustamisel, palgast ja muudest h\u00fcvedest r\u00e4\u00e4kimisel. Aga ka palkade avalikustamisest ja seda eriti erasektoris. Samuti on hea toetada valikut, mis v\u00f5ib minna vastuollu praeguse soostereot\u00fc\u00fcbiga ehk siis toetada seda, et mehed saaksid valida neid erialasid, mida nad soovivad, mitte neid, mida nad tunnevad, et peaks justkui tegema, sest see on ikka mehine, \u00f5ige v\u00e4rk. Ja samuti naiste puhul. Et nad saaksid valida neid eriala valikuid ja need, neil oleks julgus kandideerida aga samas ka v\u00e4rbajatel, kes inimesi valivad, et nemad ei l\u00e4htuks soostereot\u00fc\u00fcpidest, nad teeks ikka nii-\u00f6elda ebaharilikke valikuid ja see saaks normaalsuseks. Soostereot\u00fc\u00fcpide m\u00f5ju ei ole ainult mitte eriala valikul, aga ka n\u00e4iteks vanemapuhkusele minekul, mis k\u00fcllalt tugevalt taastoodab Eestis palgal\u00f5het, sest eelk\u00f5ige l\u00e4hevad vanemapuhkusele emad sellep\u00e4rast, et nende palk on n\u00e4iteks madalam kui nende partneril. V\u00f5i nad tunnevad, et see on nende kui ema enda kui naise kohus. Ka organisatsiooni sees on v\u00f5imalik v\u00e4hendada palgal\u00f5het ja seda eelk\u00f5ige palkade avalikustamise kaudu, et teataks, kes mille eest, kui palju t\u00e4pselt palka saab ja miks nii. Statistikaamet on selleks loonud ka hea t\u00f6\u00f6riista teada saada, millised on keskmised palgad teatud ametikohtade juures.\n<\/p>\n<p>\n\tPalgal\u00f5hest r\u00e4\u00e4kides tuleb silmas pidada ka \u00fcht fenomeni v\u00f5i sellist traditsiooni mida nimetatud teiseks vahetuseks. Nimelt t\u00f6\u00f6 ja pereelu \u00fchildamise keerukusest. Ja seda eelk\u00f5ige naiste puhul. Sotsioloog Hochshildi on avaldanud teose \u201cTeine vahetus\u201d, mille peamine m\u00f5te oli see, et t\u00f6\u00f6tavad naised panustavad v\u00e4hemalt \u00fche kuu v\u00f5rra rohkem aega kodut\u00f6\u00f6desse kui sama leibkonna mehed. Kui leibkonnas k\u00e4ivad m\u00f5lemad, nii naine kui mees t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6l, kipub millegip\u00e4rast olema nii, et naised tulevad t\u00f6\u00f6lt tulles uuesti t\u00f6\u00f6le. Neil hakkab nii-\u00f6elda teine vahetus, kus nad tegelevad siis kodut\u00f6\u00f6dega.\n<\/p>\n<p>\n\tKuidas on aga Eesti olukord? Statistika on n\u00e4idanud, et k\u00fcllalt paljud naised Eestis alustavad p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5ppu kodus nii-\u00f6elda teist vahetust naiste kanda. \u00dcldjuhul on need nii-\u00f6elda igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6d kodu korrastamine, toidu valmistamine, n\u00f5ude pesemine, laste harimine, riiete ja muu sellisega tegelemine. Samal ajal kui mehed teevad ka t\u00f6id, aga pigem hooajalisi t\u00f6id nagu auto korrastamine, remondit\u00f6\u00f6d. Igap\u00e4evased t\u00f6\u00f6d v\u00f5ivad ajaliselt v\u00f5tta k\u00fcll v\u00e4he aega, aga kui m\u00f5elda sellele, et neid tehakse iga p\u00e4ev, siis kuu l\u00f5puks tuleb v\u00e4ga korralik t\u00f6\u00f6tundide arv kokku v\u00f5rreldes n\u00e4iteks auto korrastamise v\u00f5i remondit\u00f6\u00f6dega, mis on pigem hooajalised ja mida ei pea v\u00e4ga pikalt tegema. Teine vahetus kodus v\u00f5ib tekitada olukorra, kus naisete t\u00f6\u00f6koormus on nii palju suurem, et ta ei soovi v\u00f5tta endale oma p\u00e4evat\u00f6\u00f6s v\u00f5i nii-\u00f6elda palgat\u00f6\u00f6s lisakohustusi, mist\u00f5ttu v\u00f5ib-olla ta \u00fctlebki \u00e4ra ameti k\u00f5rgendustest v\u00f5i suuremas koormusest, kuigi ta professionaalina suudaks v\u00e4ga h\u00e4sti need v\u00e4lja vedada ja oma ulesannetega hakkama saada. Seevastu kui mehed, kes kodus rohkem puhkavad, saavadki siis v\u00f5tta t\u00f6\u00f6l suurema koormuse asjaolude hulka, mis m\u00f5jutavad v\u00f5i v\u00f5ivad tekitada palgal\u00f5het kuuluka n\u00e4htus nimega klaaslagi.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Klaaslaeks nimetatakse seda nii-\u00f6elda n\u00e4htamatut barj\u00e4\u00e4ri, mis teeb naistel raskeks v\u00f5i isegi v\u00f5imatuks j\u00f5uda k\u00f5rgetasemeliste\u00a0 juhtimispositsioonidele v\u00f5i\u00a0j\u00f5udagi tippjuhi tasemele. Fortune 500\u00a0juhtide seas oli eelmisel aastal vaid nelik\u00fcmmend \u00fcks naist. See arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui vaadata aga koguarvu, on seal k\u00fcllalt madal. Kahe tuhande kahek\u00fcmnenda aasta seisuga oli maailmas vaid kaksk\u00fcmmend kaks riiki mille riigijuht on naine. Neist k\u00fcmnes naine riigi- ning kolmeteistk\u00fcmnes valitsuse juht. Kui vaadata, millistel ametikohtadel on naissoost valitsuse liikmed, on nad eelk\u00f5ige seotud sotsiaalk\u00fcsimustega-haridusk\u00fcsimustega, keskkonn- t\u00f6\u00f6- ja v\u00f5rd\u00f5igustlikkusega. Seega on ka riigi juhtimise tasandil k\u00fcllalt arusaadav leer, mis on need nii-\u00f6elda meeste teemad ja mis on siis pehmemad, naiste teemad. Kuigi need teemadeni \u00fchiskonna\u00fclesed ning ei peaks ei peaks l\u00e4htuma soostereot\u00fc\u00fcpidest.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Seet\u00f5ttu Eesti aastal kaks tuhat kaksk\u00fcmmend \u00fcks on k\u00fcllalt erakordne riik, kus nii valitsusejuht kui ka riigijuht on naine. Kahjuks ka need naised, kes on klaaslae \u00fcletanud, kes on saanud tippjuhiks, v\u00f5ivad kogeda soostereot\u00fc\u00fcpidest l\u00e4htuvat k\u00e4itumist. Siin on n\u00e4ide T\u00fcrgi presidendi, Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Liidu N\u00f5ukogu presidendi kohtumisest, kus Euroopa Komisjoni juht, kes juhtumisi on naissoost, pandi samal tasemele istuma T\u00fcrgi v\u00e4lisministriga. Kuigi ta oleks pidanud olema samal tasemel T\u00fcrgi presidendi ja Euroopa Liidu n\u00f5ukogu presidendiga.\n<\/p>\n<p>\n\tMida antud teemas kaasa v\u00f5tta? Esiteks, mis on palgal\u00f5he? Palgal\u00f5he on erinevus sissetulekus, mis on tingitud soost, ja t\u00f5siasi, et naiste palk sama t\u00f6\u00f6 eest kipub olema v\u00e4iksem kui meestel. Samuti on erinevaid p\u00f5hjuseid, miks see tekib. Oma roll palgal\u00f5he tekkel on kindlasti palgal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, aga asjaolul, et organisatsioonide sees palgad ei ole avalikud ning on v\u00f5imalik erinevalt inimestele palka maksta. On oluline teada, kuidas palgal\u00f5he t\u00e4pselt m\u00f5jutab \u00fchiskonda ja kui palju see taastoodab nii soostereot\u00fc\u00fcpe kui ka sotsiaalset ebav\u00f5rdsust, on see siis pensioni tasemel v\u00f5i ka tegelikult varasemalt. Ning kuidas seda v\u00e4hendada ja l\u00f5petada. Ning kui t\u00e4htis on, et palgad oleksid avalikud ning inimesed julgeksid neist avalikult r\u00e4\u00e4kida. R\u00e4\u00e4kisime ka fenomenist nimega \u201cteine vahetus\u201d. T\u00f5siasjast, et naised kannavad suuremat kodut\u00f6\u00f6de koormust kui mehed, ning fenomenist nimega klaaslagi. T\u00f5siasjast, et naistel on raskem saada tippjuhiks. J\u00e4rgmisena kuuleme, miks mehed ei taha \u00f5petajaks hakata.<br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selles l\u00fchiloengus vaatame, kuidas soostereot\u00fc\u00fcbid m\u00f5jutavad t\u00f6\u00f6ga seotud valikuid ning t\u00f6\u00f6tamist. T\u00e4psemalt, mis on \u201csooline palgal\u00f5he\u201d, \u201cteine vahetus\u201d ja \u201cklaaslagi\u201d. To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon Eelmises l\u00fchiloengus k\u00f5nelesime soo sotsialiseerumist ning kuidas see on seotud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-42","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":175,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions\/175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}