{"id":40,"date":"2024-04-04T07:00:53","date_gmt":"2024-04-04T04:00:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/soo-sotsialiseerimine\/"},"modified":"2024-04-04T07:01:15","modified_gmt":"2024-04-04T04:01:15","slug":"soo-sotsialiseerimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/soo-sotsialiseerimine\/?lang=et","title":{"rendered":"Soo sotsialiseerimine"},"content":{"rendered":"<p>\n\tMis peitub m\u00f5iste \u201csoo sotsialiseerimine\u201d taga?\u00a0Kuidas antud protsess t\u00e4psemalt toimub ja kuidas on see seotud maskuliinsuse ja femininsusega? Vaatame neid k\u00fcsimusi ja mitmeid veel l\u00e4hemalt selles l\u00fchiloengus.\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e2d4a9cedee-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e2d4a9cedee-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e2d4a9cedee-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e2d4a9cedee-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e2d4a9cedee-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Selle n\u00e4dala esimene l\u00fchiloeng keskendub soo sotsialiseerumisel. T\u00e4psemalt uurime, mis asi see soo\u00a0sotsialiseerumine on ning kuidas see toimub ning kuidas on see seotud maskuliinsus ja femininsusega. Nng kuidas l\u00e4bi soo sotsialiseerumise \u00fchiskonnas v\u00e4ljenduvad.\n\n<p>\n\tAga mis on sooline sotsialiseerumine? Soo sotsialiseerumine\u00a0on need reeglid, uskumused ja hoiakud, mida peetakse oma sookategooriale sobivaks. Ehk siis soorollide tekke l\u00e4bi tagaj\u00e4rgede j\u00e4lgimise sugu sotsialiseeruvad nii \u00fchiskond kui ka n\u00e4iteks vanemad, kellel on lastele eriti nende noores eas v\u00e4ga-v\u00e4ga suur m\u00f5ju. N\u00e4iteks need viisid, kuidas me t\u00e4histame laste siia ilma tulekut m\u00f5jutavad seda hiljem siis s\u00fcndivat last. Milliste m\u00e4nguasjadega nad saavad m\u00e4ngida, milliste m\u00e4nguasjadega ei m\u00e4ngi?\u00a0Kas me anname mingisuguse taaga v\u00f5i m\u00f5ttemustri sinna juurde? Et vot ikkagi Barbid v\u00f5ivad sulle, aga\u00a0sulle ikkagi legod?\u00a0Ning kasv\u00f5i see, kuidas me nende tube \u00fcles ehitama. Milline on see sisekujundus, millised on need elemendid, millised on need v\u00e4rvid? Need k\u00f5ik m\u00f5jutavad seda, kuidas need lapsed hiljem ja ka tegelikult v\u00e4ikse lapsena n\u00e4evad, mis asjad on sood, mis on need soostereot\u00fc\u00fcbid ja mis on need soorollid.\n<\/p>\n<p>\n\tSooline sotsialiseerumine tekitab selle, et me tajume \u00fchiskonna liikmetena t\u00fcdrukute ja poiste t\u00e4pselt samasugust k\u00e4itumist erinevalt ning seet\u00f5ttu me ka reageerime sellele erinevalt. N\u00e4iteks kui t\u00fctarlaps nutab, siis me aktsepteerime seda, aga noorele mehele v\u00f5i ka teismelisele, \u00fctleme, et kuule, ole mees, mehed ei nuta. V\u00f5i kui me n\u00e4iteks aktsepteerime noormeest pigem halba \u00f5ppeedukust \u00f6eldes kolm ongi koolipoisi hinne, t\u00fctarlapse puhul vaatame ikkagi seda, et tal oleksid paremad hinded.<br>Sageli \u00f6eldakse ka t\u00fcdrukutele, et ei tohi k\u00e4ituda nii nagu poisid, sellep\u00e4rast et tublid t\u00fcdrukud nii ei tee, on see siis seotud puu otsa ronimise, kaklemise v\u00f5i millegi muuga. Ma siin ei tolereeri kaklemist, vaid soovin n\u00e4idata seda vahet, et, et t\u00fcdrukute puhul selgitatakse t\u00fcdrukud nii ei k\u00e4itu, mitte et v\u00e4givald \u00fcksk\u00f5ik kelle poolt, kelle suunas ei okei. Sageli \u00f6eldakse ka noormeestele, et \u00e4ra ole memmekas v\u00f5i et sa viskad t\u00fcdruk. Ilmselgelt pole\u00a0eesm\u00e4rk ei ole maha teha naissportlasi. K\u00fcll aga alandab see tegelikult naisi ning n\u00e4itab noormeestele, et \u00e4ra ole nii madalal, \u00e4ra ole nii nagu t\u00fcdruk, mis kannab edasi v\u00e4ga tugevat seksistliku s\u00f5numit.\n<\/p>\n<p>\n\tSooline sotsialiseerumine, need hoiakud, need \u00fctlemised, need normid m\u00f5jutavad v\u00e4ga palju ka laiemalt laste arengut. N\u00e4iteks seda, millised anded lastes ja noortes v\u00e4lja arenevad, milliseid andeid nad \u00fcldse soovivad arendada, milliseid andeid vanemad n\u00e4evad, et on vaja arendada ning milliseid mitte. Lisaks, et millised arusaamad neil on enda ja teiste kohta. Kes on \u00f5ige naine, kes on \u00f5ige mees, millised nad peaksid v\u00e4lja n\u00e4gema? Kuidas nad peaksid k\u00e4ituma, samuti milliseid v\u00f5imalusi ja piiranguid nad \u00fchiskonnas kogevad. Kas nad tunnevad seda, et t\u00f5esti on meesteametid ja naisteametid? On poistele sobivad k\u00e4itumisviisid, aga aga t\u00fcdrukutele mitte? ja nii edasi. Ning milliseks kujuneb nende eluametik\u00e4ik ja sotsiaalne staatus. Sest see vundament, mida me laome lapsep\u00f5lves, m\u00f5jutab neid inimesi kogu elukaare v\u00e4ltel.\n<\/p>\n<p>\n\tL\u00e4heme maskuliinsus juurde. Me n\u00e4eme maskuliinsust kui eelk\u00f5ige domineerivat k\u00e4itumise enesev\u00e4ljendusviise, mida \u00fchiskond premeerib ja v\u00e4\u00e4rtustab ning k\u00fcllalt palju premeeritakse ja toetatakse. N\u00e4iteks tasuvat t\u00f6\u00f6d, maja ja autot ja (muud) seostatakse seda mehelikkusega ehk maskuliinsus. Aga seevastu antimaskuliinsus on midagi, mida me n\u00e4eme nii-\u00f6elda, mitte t\u00f5elise mehelikkusena. Sinna alla k\u00e4ivad need nii-\u00f6elda pehmed v\u00e4\u00e4rtused nagu suhted, perekond, sallivus, aitamine, aga ka n\u00e4iteks tervis ja tervise eest hoolt kandmine. Samuti haavatav olemine, emotsioonide n\u00e4itamine ja vigade tegemine ning vigade tunnistamine.<br>Maskuliinsus avaldub ka koolis ja see avaldub j\u00e4rgmistel kujudel. N\u00e4iteks \u00f5pilastel on v\u00e4ga tugev soov paista silma, nad pidevalt v\u00f5istlevad, et olla parim. Samuti asjaolu, et eba\u00f5nnestumist ehk mittev\u00f5itmist on v\u00e4ga raske taluda. Maskuliinsus ja selle eelistamine v\u00f5ib avalduda ka selles, et vanematel on v\u00e4ga k\u00f5rged ootused oma laste suhtes, mist\u00f5ttu nad soovivadki v\u00f5istelda ja soovivadki silma paista ning tunnevad, et eba\u00f5nnestumine on vale ja seda ei tohiks juhtuda. \u00d5petajate juures on hinnatud tema esmaklassilised teadmised ja akadeemiline kraad. Kui me r\u00e4\u00e4gime maskuliinsusest v\u00f5i maskuliinsust toetavast koolist.\u00a0Ja samuti, et eksimine, kui selline on h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne. \u00d5ppekava valikuid tehakse sageli karj\u00e4\u00e4riootusi silmas pidades, mitte l\u00e4htudes inimese.. inimese enda sisesoovidest.\n<\/p>\n<p>\n\tMis aga on feminiinsus sellises kontekstis? Feminiinsus v\u00f5rreldes maskuliinsusega on\u00a0mittedomineerivate k\u00e4itumis- ja enesev\u00e4ljendusviiside kogum, mida \u00fchiskonnas ei premeerita ega v\u00e4\u00e4rtustata. Nagu me juba teame varasematest loengutest, siis sellel on otsene seos naisega v\u00f5i naiselikkusega ning ta vastandub maskuliinsele, kuigi ta ei tohiks seda teha. Sellegipoolest kiputakse seda tegema.<br>Feminiinsuse alla k\u00e4ivad tegevused nagu jutustamine, tunnete v\u00e4ljendamine, empaatia v\u00e4lja n\u00e4itamine, aitamine, aga ka n\u00e4iteks soovimatus v\u00f5istelda. Feminiinsus avaldub koolis j\u00e4rgnevatel kujudel. N\u00e4iteks sotsiaalne kohanemine ja teistest hoolimise r\u00f5hutamine. Koolis ei v\u00e4\u00e4rtustata eelk\u00f5ige tulemusi, vaid seda, et k\u00f5ik tunnevad ennast h\u00e4sti, sest see on oluline alus \u00f5ppimiseks. Eba\u00f5nnestumine kui selline on normaliseeritud. Seda on okei teha, seda ikka juhtub ja sellest peab \u00f5ppima. Feminiinses keskkonnas koolis eelk\u00f5ige r\u00e4\u00e4gitakse normist kui keskmisest \u00f5pilasest, priimuste v\u00f5i \u00fclip\u00fc\u00fcdliku \u00fcle v\u00f5idakse naerda, sest v\u00f5istlemist kui sellist v\u00e4het\u00e4htsustatakse. Ning \u00f5petajate juures hinnatakse eelk\u00f5ige nende suhtlemisoskust, nende loovust, nende sobilikust, aga ka s\u00f5bralikkust. Ning \u00f5ppekava valikul l\u00e4htutakse eelk\u00f5ige inimese sisemisest motivatsioonist, mitte n\u00e4iteks sellest, et kui palju l\u00f5petajana sa hakkad raha teenima.<br>Ning samuti nagu mainitud, siis eksimise normaliseerimine ning teadmine, et eksimine on v\u00f5imalus \u00f5ppida.\n<\/p>\n<p>\n\tMida t\u00e4nases kaasa v\u00f5tta? Esiteks seda, et soo sotsialiseerumine toetab soostereot\u00fc\u00fcpide teket ning nende taastootmist. Lisaks m\u00f5jutab see inimeste identiteedi, valikute ja eesm\u00e4rkide loomist. Seega sellel, kas valid sinise v\u00f5i roosa kardina v\u00f5ib-olla tegelikult lapse elus v\u00e4ga suur roll. Maskuliinsus on\u00a0midagi, mida n\u00e4hakse eelk\u00f5ige domineerivate k\u00e4itumise ja enesev\u00e4ljendusviisidena, mida \u00fchiskond premeerib ja v\u00e4\u00e4rtustab. Feminiinsust seotakse k\u00e4itumise enesev\u00e4ljendusviisidega, mis on nii-\u00f6elda mitte domineerivad ning mida v\u00e4hemalt praegu enamikes \u00fchiskondades, mis on patriarhaalsed, ei premeerita ega v\u00e4\u00e4rtustata.\n<\/p>\n<p>\n\tJ\u00e4rgmisel korral vaatame l\u00e4hemalt, kuidas soostereot\u00fc\u00fcbid m\u00f5jutavad t\u00f6\u00f6tamist.<br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mis peitub m\u00f5iste \u201csoo sotsialiseerimine\u201d taga?\u00a0Kuidas antud protsess t\u00e4psemalt toimub ja kuidas on see seotud maskuliinsuse ja femininsusega? Vaatame neid k\u00fcsimusi ja mitmeid veel l\u00e4hemalt selles l\u00fchiloengus. To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon Selle n\u00e4dala esimene &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":173,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/173"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}