{"id":35,"date":"2024-04-04T07:00:52","date_gmt":"2024-04-04T04:00:52","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/sooline-vordoiguslikkus-ja-vordne-kohtlemine\/"},"modified":"2024-04-04T07:01:16","modified_gmt":"2024-04-04T04:01:16","slug":"sooline-vordoiguslikkus-ja-vordne-kohtlemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/sooline-vordoiguslikkus-ja-vordne-kohtlemine\/?lang=et","title":{"rendered":"Sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ja v\u00f5rdne kohtlemine"},"content":{"rendered":"<p>\n\tMis on sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ja v\u00f5rdne kohtlemine? Milliseid \u00fchiskondasid on olemas ja kuidas on mainitud n\u00e4htused neis korraldatud?\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e2d4a95ba4d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e2d4a95ba4d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e2d4a95ba4d-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e2d4a95ba4d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e2d4a95ba4d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Eelmises l\u00fchiloengus vaatasime, mis on need m\u00f5isted, mida antud valdkonnas k\u00f5ige rohkem kasutatakse. N\u00fc\u00fcd aga l\u00e4heme soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja v\u00f5rdse kohtlemisega seotud k\u00fcsimuste juurde. T\u00e4psemalt kiikame mittebinaarseid kultuure ja t\u00e4nap\u00e4eva matriarhata k\u00fcsima, mis asi see sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus siis \u00fcldse on ja mida me peame silmas, kui me r\u00e4\u00e4gime v\u00f5rdsest kohtlemisest?\n\n<p>\n\tEelmises loengus k\u00f5nelesime me matriarhaatidest ja patriarhaatidest. Oluline on aga teada, et ka t\u00e4nap\u00e4eval on mitmed \u00fchiskondi, kus on mitmek\u00fclgsem soom\u00e4\u00e4ratlus ning vaatamegi kaardilt, kust need kultuurid toimetavad. Kui r\u00e4\u00e4gitakse soolisest v\u00f5rd\u00f5iguslikkusesse, on oluline v\u00e4lja tuua, et sugude defineerimine on \u00fcks asi, mida tehakse erinevalt l\u00e4htuvalt kontekstist. Euroopas me oleme harjunud sellega, et meil on binaarne soos\u00fcsteem. Meil on mehed ja naised. Antud kaardilt on aga v\u00f5imalik n\u00e4ha kultuure, kus ei l\u00e4htuta vaid binaarsest soos\u00fcsteemist. N\u00e4iteid mittebinaarsetes s\u00fcsteemidest, kultuuridest, kus on kolm-neli-viis v\u00f5i isegi rohkem erinevat soo t\u00fc\u00fcpi v\u00f5ime me n\u00e4ha erinevates maailma piirkondades nii Aasias, Austraalias, Okaanias, Aafrikas kui ka P\u00f5hja- ja L\u00f5una-Ameerikas ning \u00fcksikud n\u00e4ited ka Euroopast. Kui Euroopa kultuuriruumis oleme me eelk\u00f5ige harjunud patriarhaatidega, siis sarnaselt mitmek\u00fclgset soo m\u00e4\u00e4ratlustega kultuuridega on ka veel t\u00e4na olemas matriarhaate, mis toimivad ja mis on edukad. N\u00e4iteks Moskva patriarhaat Hiinas, kus peamine religioon on Tiibeti budism ning kus naised teevad otsuseid. Samuti n\u00e4iteks Indoneesias toimetab Minangkabau matriarhaat, kus mehed on k\u00fcll \u00fchiskonna osa, neil on omad rollid, ent naised on need, kes peavad \u00fchiskonda \u00fcleval ning teevad k\u00f5ik olulised otsused. Sarnane loogika, et mehed on \u00fchiskonna osa ja neil on mingisugused rollid, aga naised on need, kes otsustavad, on ka Akani\u00a0matriarhaalsel klannil\u00a0Ghanas.\n<\/p>\n<p>\n\tMis on aga v\u00f5rdne kohtlemine, mida \u00fcldjuhul patriarhaatidega v\u00f5i matriarhaatides, olgu need siis ajaloolised v\u00f5i ka t\u00e4nap\u00e4eval toimivad\u00a0\u00fcldjuhul ei ole? Selleks, et m\u00f5ista v\u00f5rdset kohtlemist, me peame eelk\u00f5ige defineerima \u00e4ra, mis asi ei ole v\u00f5rdne kohtlemine ja mitte.\n<\/p>\n<p>\n\tV\u00f5rdse kohtlemise puhul r\u00e4\u00e4gitakse sageli diskrimineerimisest. Diskrimineerimine on \u00fche inimese halvemini kohtlemine m\u00f5ne tunnuse alusel, mida te ise muuta ei saa. N\u00e4iteks nahav\u00e4rv v\u00f5i puusa suurus v\u00f5i ninakuju. Midagi, mis on kaasas\u00fcndinud ja sina ise isiklikult muuta ei saa.\n<\/p>\n<p>\n\tMis on aga v\u00f5rdne kohtlemine? V\u00f5rdne kohtlemine on inimese kohtlemine viisil, kus teda ei eristata m\u00f5ne tunnuse alusel, mida ta ise siis muuta ei saa.\n<\/p>\n<p>\n\tMis siis on nagu sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus? Sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ongi siis inimeste kohtlemine v\u00f5rdselt l\u00e4htumata sellest, mida nad muuta ei saa ja antud juhul siis nende sugudega suhtud omadusi, oskusi v\u00f5i midagi muud kaasa tulevad. V\u00e4ga paljud riigid on l\u00e4htunud uuringutest, mis n\u00e4itavad, et sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus tegelikult on meile k\u00f5igile kasulik. Ta toob \u00fchiskonda majanduslikku, ps\u00fchholoogilist, aga ka sotsiaalset kasu ja seep\u00e4rast on nii m\u00f5nigi \u00fchiskond seadnud endale arengueesm\u00e4rgiks soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse saavutamise. Mida see t\u00e4hendab? See t\u00e4hendab seda, et naised v\u00f5i mehed v\u00f5i teised soo saaksid samamoodi juurdep\u00e4\u00e4su v\u00f5i sarnase juurdep\u00e4\u00e4su nii t\u00f6\u00f6le haridusele kui ka n\u00e4iteks pereelule. Aga et \u00fchel v\u00f5i teisel sool v\u00f5i grupil ei oleks tema suust tingitud p\u00f5hjustel halvemat ligip\u00e4\u00e4su \u00fchele neist \u00fchele olulisele asjale, mis tegelikult hoiab \u00fchiskondi t\u00f6\u00f6s. MIs siis on sooline v\u00f5rdsus? See on p\u00f5him\u00f5te, kus k\u00f5igil inimestel on v\u00f5imalus vabalt v\u00e4lja arendada individuaalseid v\u00f5imeid ja teha suur rollide ja soostereot\u00fc\u00fcpide vabu otsuseid. Sooline v\u00f5rdsus ei ole soolise erinevuse vastand \u2013 soolised\u00a0erinevused on olemas, bioloogilised erinevused on olemas ning need on ka midagi, mida tuleb arvesse v\u00f5tta. Sooline v\u00f5rdsus vastandub aga soolise ebav\u00f5rdsusega.\n<\/p>\n<p>\n\tMida t\u00e4nasest l\u00fchiloengust\u00a0kaasa v\u00f5tta? Esmalt see, et mis asi on v\u00f5rdne kohtlemine. Me teame, et v\u00f5rdne kohtlemine on inimese kohtlemine viisil, kus teda ei eristata m\u00f5ne tunnuse alusel, mida ta ise muuta ei saa. Diskrimineerimine on inimese kohtlemine halvemini kui teiste sellep\u00e4rast et neil on mingisugused tunnused, mida nad ise k\u00fcll muuta ei saa, aga, aga sellest hoolimata koheldakse neid halvemini. Sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus on \u00f5ige mitmes riigis arengu eesm\u00e4rk, kus naistel ja meestel kui kahel k\u00f5ige suuremal sotsiaalsel grupil on t\u00f5elus hariduse omandamisel ja teiste \u00fchiskonnaelu valdkondades osalemisel v\u00f5rdsed \u00f5igused ja ka vastutussooline v\u00f5rdsus, on k\u00f5igi inimeste v\u00f5imalus vabalt valida ja arendada ennast sellisel viisil, et ei pea v\u00f5tma arvesse soorollide ja soostereot\u00fc\u00fcpidega kaasnevat taaka.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>J\u00e4rgmisel korral r\u00e4\u00e4gime, kuidas soostereot\u00fc\u00fcbid v\u00e4lja kujunevad.<br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mis on sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ja v\u00f5rdne kohtlemine? Milliseid \u00fchiskondasid on olemas ja kuidas on mainitud n\u00e4htused neis korraldatud?\u00a0 To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon Eelmises l\u00fchiloengus vaatasime, mis on need m\u00f5isted, mida antud valdkonnas k\u00f5ige rohkem &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":187,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/187"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}