\n\tL\u00fchiloeng tutvustab m\u00f5isteid, mida kasutatakse laiemalt nii soouuringutes kui ka kitsamalt antud MOOC-i raames.\n<\/p>\n
\n\t<\/p>
\n\tAlustame m\u00f5istest \u201cpatriarhaat\u201d. See on midagi, mida k\u00fcllalt sageli kasutatakse ning \u00fcha enam on ta n\u00e4iteks feministlikes valdkondades ja ringkondades saanud pigem negatiivse t\u00e4henduse. Patriarhaat kui selline on sotsiaalne kooslus, kus mehed domineerivad teiste sugude \u00fcle. Ehk siis mehed on need, kes teevad otsuseid. Mehed on need, kes on eelk\u00f5ige k\u00f5rgetel kohtadel ning \u00fctlevad, kuidas siis teised, teiste sugude esindajad, aga teiste \u00fchiskondlike gruppide esindajad on need siis n\u00e4iteks naised-lapsed, peaksid \u00f5igesti tegema. \u00dcldjuhul l\u00e4htutakse siis meeste valikutest ning mehed on need, kes on pigem otsustajad.\n<\/p>\n
\n\tTeine oluline m\u00f5ista on \u201cmatriarhaat\u201d. Matriarhaat on samuti sotsiaalne kooslus, aga erinevalt\u00a0patriarhaadist domineerivad seal naised. Naised on need, kes otsustavad, kuidas \u00fchiskond v\u00f5iks toimida. Naised on need, kes teevad valikuid ning kes m\u00e4\u00e4ravad inimesi olulistesse rollidesse, sealhulgas mehi ja noori poisse. Kui me vaatame ajalukku, siis meil on seal nii erinevaid patriarhaadi kui ka matriarhaadi n\u00e4iteid. Eesti on kultuuriruumis, kus eelk\u00f5ige on levinud patriarhaadid. Antud foto kujutab kunagist Rooma keisririiki ning k\u00f5ikide nende v\u00f5rratute leiutiste on n\u00fc\u00fcd siis akveduktid v\u00f5i midagi muud, lokkava kultuuri juures on oluline meelde j\u00e4tta, et oli v\u00e4ga tugev patriarhaat. Kuigi \u00fchiskonnas oli naisi, ei olnud neil sageli valimis\u00f5igust, otsustus\u00f5igust ning mehed eelk\u00f5ige tegid otsuseid ja juhtisid \u00fchiskonda.\n<\/p>\n
\n\tMis asi on aga \u201cseksism\u201d? On erinevaid viise, kuidas seda t\u00f5lgendada v\u00f5i iseloomustada. \u00dcks viis on \u00f6elda selle kohta, et see on eelarvamustega seotud ja sooliselt diskrimineerib ideoloogia, m\u00f5tteviis ning keelekasutus. See k\u00e4sitleb inimesi stereot\u00fc\u00fcpselt ja piiritleb neid teatud soorollide esindajatena.\n<\/p>\n
\n\tMis asi on\u201d feminiinsus\u201d? Kriminentsuseks loetakse omadusi, mida omistatakse stereot\u00fc\u00fcpselt naistel. Nad hoiduvad olla positiivsed omadused, need v\u00f5ivad olla negatiivsed omadused. S\u00f5nast stereot\u00fc\u00fcp aga toob siin v\u00e4ikese sideme seksismiga. Nimelt osad omadused, mida siis omistatakse naistele v\u00f5ivad olla k\u00fcllalt seksistlikud.\n<\/p>\n
\n\tSamuti \u201cmaskuliinsuse\u201d puhul. Need on omadused, mida omistatakse stereot\u00fc\u00fcpselt meestele. On omadusi, mis v\u00f5ivad olla v\u00e4ga positiivsed, aga samuti sarnaselt feminiinsusele v\u00f5ib-olla ka seal omadusi, mis, mis on negatiivsed ja mis on k\u00fcllalt seksitlikud.\u00a0R\u00e4\u00e4kides feminiinsusest ja maskuliinsusest ei tasu neid omavahel vastandada, vaid pigem vaadata seda, kui et nad on \u00fchel joonel olevad kategooriad, mis t\u00e4iendavad teineteist. \u00dcks asub justkui joone\u00a0\u00fches otsas, teine asub joone teises otsas, aga inimestel on p\u00e4riselus nii feminiinseid kui maskuliinseid\u00a0omadusi. Maskuliinsete omaduste juurde, millest me r\u00e4\u00e4gime nii sel kui j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal t\u00e4psemalt, peetakse n\u00e4iteks tugevust, j\u00f5ulisust, t\u00e4psust. Selliseid nii-\u00f6elda meeste asju. Sest me meestega ongi seotud maskuliinsus. Feminiinseteks\u00a0seostatakse teemasid, mis on seotud n\u00e4iteks hoolitsemise, \u00f5petamise, tunnetega, aga kui me vaatame seda p\u00e4ris maailmas, kui vaatame p\u00e4ris inimesi, siis me m\u00e4rkame, et k\u00f5ikides inimestes on nii feminiinseid\u00a0kui ka maskuliinseid jooni. Seega ei tohiks kategoriseerida inimesi \u00fcheks v\u00f5i teiseks sellep\u00e4rast neid omadusi ja oskusi on inimestes, k\u00f5ikides inimestes juba praegu. Ning selleks, et edukalt \u00fchiskonnas toimida on m\u00f5lemast nii-\u00f6elda kategooriast omadusi-oskusi vaja.\n<\/p>\n
\n\t\u00dcks v\u00e4ga oluline teooria, mis iseloomustab maskuliinsust ja \u00fcle\u00fcldse patriarh..patriarhaadi kujunemist on Conneli hegemoonilise maskuliinsuse\u00a0teooria. L\u00fchidalt on Connel v\u00e4lja toonud, et igas kultuuriruumis ja igas ajastus on palju erinevaid maskuliinsuse vorme. K\u00fcll aga kipub \u00fcks domineerima teiste \u00fcle, mis on siis see nii-\u00f6elda hegemooniline maskuliinsus. Ja see v\u00e4ike hegemooniline maskuliinsus, need omadused ja oskused mida peetakse siis nii-\u00f6elda maskuliinssuseks,\u00a0selleks domineerivaks nii-\u00f6elda \u00f5igeks maskuliinsuseks, eks s\u00f5ltub ka siis ajast ja, ja l\u00e4htuvalt sellest, mis sel hetkel on need omadused ja oskused, neid hinnatakse, on siis seotud kuninglikkuse ja v\u00e4\u00e4rikusega, on see siis seotud j\u00f5ulisuse, tugevuse ja patriotismi v\u00f5i mingisuguste muude omaduste ja oskustega.\n<\/p>\n
\n\tSiinpuhul on v\u00e4ga hea viidata Christian Veskele, kes on \u00f6elnud, et maskuliinsuse loome on tugevalt seotud juba eksisteerivate kultuurinormide ja mustritega, mis aga omalt poolt v\u00f5ivad indiviidile suruda peale olemise ja tegemise viise, mida essentsialistid sageli kirjeldavad s\u00f5nadega \u201cloomulik\u201d v\u00f5i \u201cloomup\u00e4rane\u201d. Seega kokkuv\u00f5tvalt see viis, kuidas me n\u00e4eme, mis on nii-\u00f6elda loomulik v\u00f5i \u00f5ige maskuliinsus v\u00f5i mehelikkus on seotud v\u00e4ga tihedalt ajaga, kus me elame, selle kontekstiga, kus me toimetame. See, mida n\u00e4hti kaheksateistk\u00fcmnendal v\u00f5i neljateistk\u00fcmnendal sajandil maskuliinsusenaja nii-\u00f6elda domineeriva maskuliinsusena, aga kindlasti ei ole enam see, mida meie hindame meie ajas.\n<\/p>\n
\n\tJa mis on \u201candrotsentrism\u201d\u00a0ja kuidas ta tegelikult on seotud patriarhaadiga? Androtsentrism on kalduvus meest tema vajaduste, v\u00e4\u00e4rtuste ja soovidega panna nii-\u00f6elda keskele, l\u00fckates naised, aga ka teised sood ja teised grupid eemale \u00e4\u00e4rtealadele. Seega l\u00e4htutakse eelk\u00f5ige meeste vajadustest, oskustest ja soovidest. Standardid tehakse eelk\u00f5ige just meeste j\u00e4rgi, j\u00e4ttes teiste soode esindajad valimitest v\u00e4lja. Antud probleeme me n\u00e4eme \u00fcha rohkem ka n\u00e4iteks tervishoius v\u00f5i ..v\u00f5i ka autot\u00f6\u00f6stuses, kus m\u00e4rgatakse, et turvav\u00f6\u00f6d on kujundatud eelk\u00f5ige meestele ja naisekehale ta nii h\u00e4sti ei sobigi. V\u00f5i et on v\u00e4ga keeruline diagnoosida mingisuguseid haiguseid v\u00f5i h\u00e4ireid, sest k\u00fcsimustikud ja diagnoosimisvahendid on eelk\u00f5ige loodud meesvalimite pealt. Seega selleks, et pakkuda k\u00f5ikidele sugudele v\u00f5imalikult head \u00fchiskonda, v\u00f5imalikult head keskkonda, on vajalik v\u00e4lja liikud antrotsentrismist ning l\u00e4htuda ka teista sugude vajadustest ning disainida see maailm ka neile sobivaks.\n<\/p>\n
\n\tP\u00f5hjuseid, miks me \u00fcldse peaksime r\u00e4\u00e4kima soost, miks me peaksime r\u00e4\u00e4kima antrotsentrismist, patriarhaadist, matriarhaadist, mida me peame mehelikuks v\u00f5i naiselikuks, on kirjeldanud ka Judith Butler oma raamatus \u201cGender Trouble\u201d. Kus ta laiemalt anal\u00fc\u00fcsib selle \u00fcle, et et inimkond peaks m\u00f5tlema, kuidas kategoriseeritakse identiteeti ja millest on need seosed soolisusega. N\u00e4iteks kuidas n\u00e4hakse sugu, on see siis sotsiaalne sugu v\u00f5i bioloogiline sugu ja identiteeti, kust tulevad seksuaalsuse ja sooga seotud kategooriad?\u00a0Ja miks on \u00fchtedel justkui negatiivne, aga teistel positiivne hinnang v\u00f5i eelarvamus juures? Miks jaotatakse \u00fchiskondadesse osasid kategooriaid, on need siis seotud seksuaalsuse v\u00f5i sooga, normaalseteks ja teisi ebanormaalseteks? Ehk siis l\u00e4hemalt, et miks osasid asju me laiemalt \u00fchiskonnas n\u00e4eme positiivsetena, teisi negatiivseid ning ning n\u00e4iteks positiivsuse juures me r\u00e4\u00e4gime mehelikest meestest v\u00f5i naiselik kest naistest, aga selliste\u00a0ebanormaalset asjadena me r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks seksuaalv\u00e4hemustest. Butler\u00a0ise on oma esitatud k\u00fcsimustele vastanud j\u00e4rgmiselt: \u201cEt ei ole otsest seost \u00fchiskondlikul ja bioloogilisel sool. Sotsiaalsed normid ja reeglid loovad keskkonna, kus p\u00f5him\u00f5tted siis kujunevad. Seet\u00f5ttu n\u00e4ibki meile teatud t\u00fc\u00fcpi maskuliinne k\u00e4itumine nii-\u00f6elda loomulik, normikohane. Ja sama kehtib ka kriminaalse k\u00e4itumise puhul. Kuna keskkonnas on mingisugune k\u00e4itumisviis aktsepteeritud, siis me n\u00e4emegi sellist eelistatud k\u00e4itumisviisi normikohase, loomulikuna ning sellest l\u00e4htuvalt ka me n\u00e4eme osasid asju ebanormaalsena.\n<\/p>\n
\n\tMida t\u00e4nasest kaasa v\u00f5tta? \u00dchelt poolt see, mis on need m\u00f5isted ja mis t\u00e4hendusv\u00e4lju on nende m\u00f5istete taga. Samuti peamiselt teooriad, mis on kujundanud nii neid m\u00f5isteid kui ka viise, kuidas me neid m\u00f5isteid t\u00f5lgendama. On see siis Conneli hegemoonilise maskuliinsuse teooria v\u00f5i kannelinigemmoonilisuse maskuliinsuse teooria v\u00f5i Judith Butleri raamat \u201cGender Trouble\u201d.\n<\/p>\n
\n\tJ\u00e4rgmisel korral k\u00f5neleme, mis on sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ja v\u00f5rdne kohtlemine.\n<\/p>\n
\n\t<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n\n
1\r\n00:00:12,490 --> 00:00:14,320\r\nMis on need m\u00f5isted, mida antud valdkonnas\r\n\r\n2\r\n00:00:14,320 --> 00:00:16,360\r\nkasutatakse ning mis on nende t\u00e4hendus?\r\n\r\n3\r\n00:00:18,310 --> 00:00:22,870\r\nT\u00e4na uurimegi, seda, et mida need terminid t\u00e4psemalt t\u00e4hendavad\r\n\r\n4\r\n00:00:23,290 --> 00:00:27,700\r\nning mis on nendega kaasnevad k\u00f5ige olulisemad teooriad.\r\n\r\n5\r\n00:00:28,000 --> 00:00:31,930\r\nAlustame m\u00f5istest patriarhaat, see on midagi, mida k\u00fcllalt sageli\r\n\r\n6\r\n00:00:31,930 --> 00:00:35,230\r\nkasutatakse ning \u00fcha enam on ta n\u00e4iteks feministlik,\r\n\r\n7\r\n00:00:35,230 --> 00:00:39,250\r\nkes valdkondades ja ringkondades saanud pigem negatiivse t\u00e4henduse.\r\n\r\n8\r\n00:00:40,120 --> 00:00:43,270\r\nPatriarhaat kui selline on sotsiaalne kooslus,\r\n\r\n9\r\n00:00:43,300 --> 00:00:46,030\r\nkus mehed domineerivad teistes hukkudele.\r\n\r\n10\r\n00:00:46,680 --> 00:00:48,870\r\nEhk siis mehed on need, kes teevad otsuseid.\r\n\r\n11\r\n00:00:49,110 --> 00:00:51,090\r\nMehed on need, kes on eelk\u00f5ige k\u00f5rgetel\r\n\r\n12\r\n00:00:51,090 --> 00:00:53,730\r\nkohtadel ning \u00fctlevad, kuidas siis\r\n\r\n13\r\n00:00:53,730 --> 00:00:57,910\r\nteised teiste sugude esindajad, aga teiste \u00fchiskondlike gruppide\r\n\r\n14\r\n00:00:57,910 --> 00:01:03,160\r\nesindajad on need siis n\u00e4iteks naised-lapsed peaksid \u00f5igesti tegema.\r\n\r\n15\r\n00:01:03,570 --> 00:01:08,430\r\n\u00dcldjuhul l\u00e4htutakse siis meeste valikutest ning mehed on need,\r\n\r\n16\r\n00:01:08,430 --> 00:01:10,800\r\nkes on pigem otsustajad.\r\n\r\n17\r\n00:01:11,070 --> 00:01:13,860\r\nTeine oluline m\u00f5ista on matriarhaat.\r\n\r\n18\r\n00:01:14,730 --> 00:01:18,000\r\nMatriarhaat on samuti sotsiaalne kooslus, aga erinevad\r\n\r\n19\r\n00:01:18,000 --> 00:01:20,730\r\npatriarhaadist domineerivad seal naised.\r\n\r\n20\r\n00:01:21,180 --> 00:01:24,870\r\nNaised on need, kes otsustavad, kuidas \u00fchiskond v\u00f5iks toimida.\r\n\r\n21\r\n00:01:25,350 --> 00:01:27,000\r\nNaised on need, kes teevad\r\n\r\n22\r\n00:01:27,000 --> 00:01:31,410\r\nvalikuid ning kes m\u00e4\u00e4ravad inimesi olulistesse\r\n\r\n23\r\n00:01:31,410 --> 00:01:34,020\r\nrollidesse, sealhulgas mehi ja noori poisse.\r\n\r\n24\r\n00:01:34,490 --> 00:01:37,280\r\nKui me vaatame ajalukku, siis meil on\r\n\r\n25\r\n00:01:37,400 --> 00:01:41,540\r\nseal nii erinevaid patriarhaadi kui ka patriarhaadi n\u00e4iteid.\r\n\r\n26\r\n00:01:42,140 --> 00:01:43,370\r\nEesti on kultuuriruumis,\r\n\r\n27\r\n00:01:43,370 --> 00:01:45,980\r\nkus eelk\u00f5ige on levinud patriarhaadid.\r\n\r\n28\r\n00:01:46,570 --> 00:01:53,170\r\nAntud foto kujutab kunagist Rooma keisririiki ning k\u00f5ikide nende\r\n\r\n29\r\n00:01:53,170 --> 00:01:57,370\r\nv\u00f5rratute leiutiste on n\u00fc\u00fcd siis akveduktid v\u00f5i midagi muud.\r\n\r\n30\r\n00:01:58,150 --> 00:02:01,030\r\nLokkava kultuuri juures on oluline meelde j\u00e4tta, et\r\n\r\n31\r\n00:02:01,030 --> 00:02:02,890\r\noli v\u00e4ga tugev patriarhaat.\r\n\r\n32\r\n00:02:03,350 --> 00:02:05,240\r\nKuigi \u00fchiskonnas oli naisi, ei olnud neil\r\n\r\n33\r\n00:02:05,240 --> 00:02:08,360\r\nsageli valimis\u00f5igust, otsustus\u00f5igust ning\r\n\r\n34\r\n00:02:08,360 --> 00:02:11,420\r\nmehed eelk\u00f5ige tegid otsuseid ja juhtisid \u00fchiskonda.\r\n\r\n35\r\n00:02:11,850 --> 00:02:13,440\r\nMis asi on aga seksism?\r\n\r\n36\r\n00:02:14,800 --> 00:02:18,670\r\nOn erinevaid viise, kuidas seda t\u00f5lgendada v\u00f5i iseloomustada.\r\n\r\n37\r\n00:02:19,090 --> 00:02:20,620\r\n\u00dcks viis on \u00f6elda selle kohta,\r\n\r\n38\r\n00:02:20,620 --> 00:02:22,870\r\net see on eelarvamustega\r\n\r\n39\r\n00:02:22,870 --> 00:02:25,870\r\nseotud ja sooliselt diskrimineerib ideoloogiat,\r\n\r\n40\r\n00:02:26,320 --> 00:02:28,420\r\nm\u00f5tteviis ning keelekasutus.\r\n\r\n41\r\n00:02:29,230 --> 00:02:31,960\r\nSee k\u00e4sitleb inimesi stereot\u00fc\u00fcpselt ja\r\n\r\n42\r\n00:02:31,960 --> 00:02:34,660\r\npiiritleb neid teatud soorollide esindajatena.\r\n\r\n43\r\n00:02:34,780 --> 00:02:36,070\r\nMis asi on femininsus?\r\n\r\n44\r\n00:02:37,000 --> 00:02:39,460\r\nKriminentsuseks loetakse omadusi,\r\n\r\n45\r\n00:02:39,490 --> 00:02:41,710\r\nmida omistatakse stereot\u00fc\u00fcpselt naistel.\r\n\r\n46\r\n00:02:42,400 --> 00:02:44,620\r\nNad hoiduvad olla positiivsed omadused,\r\n\r\n47\r\n00:02:44,620 --> 00:02:46,420\r\nneed v\u00f5ivad olla negatiivsed omadused.\r\n\r\n48\r\n00:02:46,990 --> 00:02:51,430\r\nS\u00f5nast stereot\u00fc\u00fcp aga toob siin v\u00e4ikese sidemiseksismiga.\r\n\r\n49\r\n00:02:51,580 --> 00:02:54,670\r\nNimelt osad omadused, mida siis omistatakse\r\n\r\n50\r\n00:02:54,670 --> 00:02:57,640\r\nnaistele v\u00f5ivad olla K\u00e4llatuseksistlikud.\r\n\r\n51\r\n00:02:59,260 --> 00:03:01,030\r\nSamuti maskuliinsuse puhul.\r\n\r\n52\r\n00:03:01,510 --> 00:03:04,480\r\nNeed on omadused, mida omistatakse stereot\u00fc\u00fcpselt.\r\n\r\n53\r\n00:03:04,480 --> 00:03:09,260\r\nMeestele. On omadusi, mis v\u00f5ivad olla v\u00e4ga positiivsed, aga\r\n\r\n54\r\n00:03:09,260 --> 00:03:12,980\r\nsamuti sarnaselt feminintsusega v\u00f5ib-olla ka seal omadusi,\r\n\r\n55\r\n00:03:13,010 --> 00:03:16,610\r\nmis, mis on negatiivsed ja mis on K\u00e4llatseksistlikud.\r\n\r\n56\r\n00:03:16,690 --> 00:03:20,500\r\nR\u00e4\u00e4kides femineelsust ja maskuliinsus est ei tasu neid omavahel\r\n\r\n57\r\n00:03:20,500 --> 00:03:23,080\r\nvastandada, vaid pigem vaadata seda,\r\n\r\n58\r\n00:03:23,080 --> 00:03:24,580\r\nkui et nad on \u00fchel joonel\r\n\r\n59\r\n00:03:24,580 --> 00:03:28,480\r\nolevad kategooriad mis t\u00e4iendavad teineteist.\r\n\r\n60\r\n00:03:30,480 --> 00:03:33,870\r\n\u00dcks asub Juske hoone \u00fches otsas, teine asub hoone teises\r\n\r\n61\r\n00:03:33,870 --> 00:03:39,480\r\notsas, aga inimestel on p\u00e4riselus nii feminiinseid kui maskuliinset\r\n\r\n62\r\n00:03:39,480 --> 00:03:42,100\r\nomadusi maskuliinset omaduste juurde,\r\n\r\n63\r\n00:03:42,100 --> 00:03:44,050\r\nmillest me r\u00e4\u00e4gime nii sel kui j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal.\r\n\r\n64\r\n00:03:44,050 --> 00:03:47,530\r\nT\u00e4psemalt peetakse n\u00e4iteks tugevust,\r\n\r\n65\r\n00:03:47,560 --> 00:03:53,200\r\nj\u00f5ulisust t\u00e4psust, selliseid nii \u00f6elda meeste asju.\r\n\r\n66\r\n00:03:54,190 --> 00:03:57,070\r\nSest me meestega ongi seotud maskuliinsus.\r\n\r\n67\r\n00:03:57,630 --> 00:04:01,590\r\nK\u00e4mniinseteks seostatakse teemasid, mis on seotud n\u00e4iteks\r\n\r\n68\r\n00:04:01,590 --> 00:04:07,230\r\nhoolitsemise, \u00f5petamise tunnetega aga kui me vaatame seda p\u00e4ris\r\n\r\n69\r\n00:04:07,230 --> 00:04:09,720\r\nmaailmas, kui vaatame p\u00e4ris inimesi, siis me m\u00e4rkame,\r\n\r\n70\r\n00:04:09,720 --> 00:04:13,590\r\net k\u00f5ikides inimestes on nii feminindseid kui ka maskuliinset jooni.\r\n\r\n71\r\n00:04:14,290 --> 00:04:18,040\r\nSeega ei tohiks kategoriseerida inimesi \u00fcheks v\u00f5i teiseks.\r\n\r\n72\r\n00:04:18,190 --> 00:04:21,730\r\nSellep\u00e4rast neid omadusi ja oskusi on inimestes k\u00f5ikides\r\n\r\n73\r\n00:04:21,730 --> 00:04:22,960\r\ninimestes juba praegu.\r\n\r\n74\r\n00:04:23,290 --> 00:04:28,420\r\nNing selleks, et edukalt \u00fchiskonnas toimida on m\u00f5lemast nii-\u00f6elda\r\n\r\n75\r\n00:04:28,420 --> 00:04:30,790\r\nkategooriast omadusi oskusi vaja.\r\n\r\n76\r\n00:04:30,930 --> 00:04:32,340\r\n\u00dcks v\u00e4ga oluline teooria,\r\n\r\n77\r\n00:04:32,400 --> 00:04:35,640\r\nmis iseloomustab maskuliinsus ja \u00fcle\u00fcldse\r\n\r\n78\r\n00:04:35,640 --> 00:04:37,860\r\npatriarh patriarhaadi kujunemist.\r\n\r\n79\r\n00:04:38,100 --> 00:04:40,920\r\nOlhanneli Ege moonilise maskuliinsuse teooria.\r\n\r\n80\r\n00:04:41,100 --> 00:04:42,690\r\nL\u00fchidalt on kannel v\u00e4lja toonud,\r\n\r\n81\r\n00:04:43,080 --> 00:04:45,540\r\net igas kultuuriruumis ja igas\r\n\r\n82\r\n00:04:45,540 --> 00:04:48,690\r\najastus on palju erinevaid maskuliinsuse vorme.\r\n\r\n83\r\n00:04:49,230 --> 00:04:53,360\r\nK\u00fcll aga kipub \u00fcks domineerima teiste \u00fcle, mis on siis see\r\n\r\n84\r\n00:04:53,420 --> 00:04:55,490\r\nnii-\u00f6elda Hecemmuuniline maskuliinsus.\r\n\r\n85\r\n00:04:56,450 --> 00:04:59,480\r\nJa see v\u00e4ike mooniline maskuliinsus, need omadused ja\r\n\r\n86\r\n00:04:59,480 --> 00:05:03,560\r\noskused mida peetakse siis nii-\u00f6elda maskuliinsus,\r\n\r\n87\r\n00:05:03,560 --> 00:05:06,440\r\neks selleks domineerivaks nii-\u00f6elda \u00f5igeks maskuliinsus,\r\n\r\n88\r\n00:05:06,440 --> 00:05:11,370\r\neks s\u00f5ltub ka siis ajast ja, ja l\u00e4htuvalt sellest, mis sel\r\n\r\n89\r\n00:05:11,370 --> 00:05:16,350\r\nhetkel on need omadused ja oskused, neid hinnatakse, on siis seotud\r\n\r\n90\r\n00:05:16,350 --> 00:05:20,430\r\nkuninglikus ja v\u00e4\u00e4rikusega, on see siis seotud j\u00f5ulisus on tugevuse ja\r\n\r\n91\r\n00:05:20,430 --> 00:05:24,300\r\npatriotismi v\u00f5i mingisuguste muude omaduste ja oskustega.\r\n\r\n92\r\n00:05:26,990 --> 00:05:32,060\r\nSiinpuhul on v\u00e4ga hea viidata Christian Veskele, kes on \u00f6elnud,\r\n\r\n93\r\n00:05:32,150 --> 00:05:34,370\r\net maskuliinsuse loome on tugevalt\r\n\r\n94\r\n00:05:34,370 --> 00:05:39,530\r\nseotud juba eksisteerivate kultuurinormide ja mustritega mis aga omalt\r\n\r\n95\r\n00:05:39,530 --> 00:05:43,880\r\npoolt v\u00f5ivad indiviidile suruda peale olemise ja tegemise viise,\r\n\r\n96\r\n00:05:44,000 --> 00:05:46,700\r\nmida Essensialistid sageli kirjeldavad s\u00f5nadega\r\n\r\n97\r\n00:05:46,910 --> 00:05:49,310\r\nloomulik v\u00f5i loomup\u00e4rane.\r\n\r\n98\r\n00:05:49,610 --> 00:05:52,060\r\nSeega kokkuv\u00f5tvalt see viis, kuidas me\r\n\r\n99\r\n00:05:52,060 --> 00:05:54,580\r\nn\u00e4eme, mis on nii-\u00f6elda loomulik v\u00f5i \u00f5ige\r\n\r\n100\r\n00:05:54,580 --> 00:05:59,800\r\nmaskuliinsus v\u00f5i mehelikkus on seotud v\u00e4ga tihedalt ajaga, kus me\r\n\r\n101\r\n00:05:59,800 --> 00:06:06,300\r\nelame selle kontekstiga, kus me toimetame see, mida n\u00e4hti 18. v\u00f5i 14.\r\n\r\n102\r\n00:06:06,300 --> 00:06:10,080\r\nsajandil maskuliinsus Ena ja nii-\u00f6elda domineeriva maskuliinsuse,\r\n\r\n103\r\n00:06:10,080 --> 00:06:15,620\r\naga kindlasti ei ole enam see, mida meie hindame. Meie ajas.\r\n\r\n104\r\n00:06:18,930 --> 00:06:22,460\r\nJa mis on Andra tsentrism ja kuidas ta tegelikult on\r\n\r\n105\r\n00:06:22,460 --> 00:06:23,720\r\nseotud patriarhaadiga.\r\n\r\n106\r\n00:06:24,690 --> 00:06:29,820\r\nAndro tsentrism on kalduvus meest tema vajaduste v\u00e4\u00e4rtuste ja\r\n\r\n107\r\n00:06:29,820 --> 00:06:33,210\r\nsoovidega panna nii-\u00f6elda keskele l\u00fckates naised,\r\n\r\n108\r\n00:06:33,210 --> 00:06:36,630\r\naga ka teised sood ja teised grupid eemale \u00e4\u00e4rte aladele.\r\n\r\n109\r\n00:06:37,210 --> 00:06:40,690\r\nSeega l\u00e4htutakse eelk\u00f5ige meeste vajadustest,\r\n\r\n110\r\n00:06:40,720 --> 00:06:42,610\r\noskustest ja soovidest.\r\n\r\n111\r\n00:06:43,360 --> 00:06:46,120\r\nStandardid tehakse eelk\u00f5ige just meeste j\u00e4rgi,\r\n\r\n112\r\n00:06:46,360 --> 00:06:49,150\r\nj\u00e4ttes teiste soode esindajad valimitest\r\n\r\n113\r\n00:06:49,150 --> 00:06:51,800\r\nv\u00e4lja. Antud probleeme\r\n\r\n114\r\n00:06:51,830 --> 00:06:56,480\r\nme n\u00e4eme \u00fcha rohkem ka n\u00e4iteks tervishoius v\u00f5i v\u00f5i ka autot\u00f6\u00f6stuses,\r\n\r\n115\r\n00:06:56,780 --> 00:07:01,250\r\nkus m\u00e4rgatakse, et turvav\u00f6\u00f6d on kujundatud eelk\u00f5ige\r\n\r\n116\r\n00:07:01,250 --> 00:07:04,970\r\nmeestele ja naise kehale ta nii h\u00e4sti ei sobigi.\r\n\r\n117\r\n00:07:05,400 --> 00:07:09,060\r\nV\u00f5i et on v\u00e4ga keeruline diagnoosida mingisuguseid haiguseid v\u00f5i\r\n\r\n118\r\n00:07:09,060 --> 00:07:15,320\r\nh\u00e4ireid, sest k\u00fcsimustikud ja diagnoosimisvahendid\r\n\r\n119\r\n00:07:15,560 --> 00:07:19,580\r\non eelk\u00f5ige loodud mees valimite pealt.\r\n\r\n120\r\n00:07:20,500 --> 00:07:24,910\r\nSeega selleks, et pakkuda k\u00f5ikides lugudele v\u00f5imalikult head\r\n\r\n121\r\n00:07:24,910 --> 00:07:28,630\r\n\u00fchiskonda v\u00f5imalikult head keskkonda, on vajalik v\u00e4lja liikud\r\n\r\n122\r\n00:07:28,630 --> 00:07:31,990\r\nantrotsentrismist ning l\u00e4htuda ka teista sugude\r\n\r\n123\r\n00:07:31,990 --> 00:07:36,010\r\nvajadustest ning disainida see maailm ka neile\r\n\r\n124\r\n00:07:36,010 --> 00:07:38,870\r\nsobivaks p\u00f5hjuseid, miks me \u00fcldse peaksime r\u00e4\u00e4kima\r\n\r\n125\r\n00:07:38,870 --> 00:07:43,040\r\nsoost, miks me peaksime r\u00e4\u00e4kima antrotsentrismist, patriarhadest,\r\n\r\n126\r\n00:07:43,040 --> 00:07:46,130\r\nMaderhadest, mida me peame mehelikuks v\u00f5i naiselikuks\r\n\r\n127\r\n00:07:46,670 --> 00:07:52,190\r\non kirjeldanud ka d\u017euudid Patre oma raamatus s\u00fcndinud Abu\r\n\r\n128\r\n00:07:52,310 --> 00:07:54,620\r\nlaiemalt ta anal\u00fc\u00fcsib selle \u00fcle,\r\n\r\n129\r\n00:07:54,620 --> 00:08:00,780\r\net et inimkond peaks m\u00f5tlema, kuidas Kate koriseeritakse\r\n\r\n130\r\n00:08:00,780 --> 00:08:04,350\r\nidentiteeti ja millest on need seosed soolisusega.\r\n\r\n131\r\n00:08:05,010 --> 00:08:08,310\r\nN\u00e4iteks kuidas n\u00e4hakse sugu, on see siis sotsiaalne,\r\n\r\n132\r\n00:08:08,310 --> 00:08:10,140\r\nsugu v\u00f5i bioloogiline sugu ja\r\n\r\n133\r\n00:08:10,140 --> 00:08:14,370\r\nidentiteeti, kust tulevad seksuaalsuse ja sooga seotud kategooriad.\r\n\r\n134\r\n00:08:14,700 --> 00:08:18,690\r\nJa miks on \u00fchtedel justkui negatiivne, aga teistel positiivne\r\n\r\n135\r\n00:08:18,690 --> 00:08:20,670\r\nhinnang v\u00f5i eelarvamus juures?\r\n\r\n136\r\n00:08:21,980 --> 00:08:24,770\r\nMiks jaotatakse \u00fchiskondadesse osasid\r\n\r\n137\r\n00:08:24,770 --> 00:08:27,350\r\nkategooriaid, on need siis seotud seksuaalsuse v\u00f5i\r\n\r\n138\r\n00:08:27,350 --> 00:08:31,520\r\nsooga normaalseteks ja teisi ebanormaalseteks?\r\n\r\n139\r\n00:08:33,750 --> 00:08:37,650\r\nEhk siis l\u00e4hemalt, et miks osasid asju me laiemalt \u00fchiskonnas n\u00e4eme\r\n\r\n140\r\n00:08:37,680 --> 00:08:43,080\r\npositiivsetena teisi negatiivseid t\u00e4na ning ning n\u00e4iteks positiivsuse\r\n\r\n141\r\n00:08:43,080 --> 00:08:46,650\r\njuures me r\u00e4\u00e4gime mehelikest meestest v\u00f5i naiselik kest naistest.\r\n\r\n142\r\n00:08:46,980 --> 00:08:49,260\r\nAga selliste nagu ebanormaalset asjadena\r\n\r\n143\r\n00:08:49,260 --> 00:08:51,480\r\nme r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks seksuaalv\u00e4hemustest.\r\n\r\n144\r\n00:08:51,610 --> 00:08:55,780\r\nBattler ise on oma esitatud k\u00fcsimustele vastanud j\u00e4rgmiselt.\r\n\r\n145\r\n00:08:56,390 --> 00:09:01,130\r\nEt ei ole otsest seost \u00fchiskondlikul ja bioloogilisel sool sotsiaalsed\r\n\r\n146\r\n00:09:01,130 --> 00:09:06,620\r\nnormid ja reeglid loovad keskkonna kus p\u00f5him\u00f5tted siis kujunevad.\r\n\r\n147\r\n00:09:07,190 --> 00:09:12,410\r\nSeet\u00f5ttu n\u00e4ibki meile teatud t\u00fc\u00fcpi maskuliinne k\u00e4itumine nii-\u00f6elda\r\n\r\n148\r\n00:09:12,610 --> 00:09:16,930\r\nloomulik normikohane ja sama kehtib ka kriminaalse k\u00e4itumise puhul.\r\n\r\n149\r\n00:09:17,410 --> 00:09:21,130\r\nKuna keskkonnas on mingisugune k\u00e4itumisviis aktsepteeritud,\r\n\r\n150\r\n00:09:21,370 --> 00:09:24,130\r\nsiis me n\u00e4emegi sellist eelistatud\r\n\r\n151\r\n00:09:24,130 --> 00:09:27,490\r\nk\u00e4itumisviisi normikohase loomulikuna\r\n\r\n152\r\n00:09:28,120 --> 00:09:32,560\r\nning sellest l\u00e4htuvalt ka me n\u00e4eme osasid asju ebanormaalsena.\r\n\r\n153\r\n00:09:34,860 --> 00:09:36,120\r\nMida t\u00e4nases kaasa v\u00f5tta?\r\n\r\n154\r\n00:09:37,160 --> 00:09:41,930\r\n\u00dchelt poolt see mis on need m\u00f5isted ja mis t\u00e4hendusv\u00e4lju n\u00f5nda\r\n\r\n155\r\n00:09:41,930 --> 00:09:45,530\r\nm\u00f5istnud taga, samuti peamiselt teooriad, mis on kujundanud nii neid\r\n\r\n156\r\n00:09:45,530 --> 00:09:48,770\r\nm\u00f5isteid kui ka viise, kuidas me neid m\u00f5isteid t\u00f5lgendama.\r\n\r\n157\r\n00:09:49,250 --> 00:09:51,770\r\nOn see siis kannelinigemmoonilisuse maskuliinsuse\r\n\r\n158\r\n00:09:51,770 --> 00:09:55,610\r\nteooria v\u00f5i d\u017euudid P\u00e4chteri m\u00f5tted raamatust T\u0161anrothabu.\r\n\r\n159\r\n00:09:56,370 --> 00:09:59,760\r\nJ\u00e4rgmisel korral k\u00f5neleme, mis on sooline\r\n\r\n160\r\n00:09:59,760 --> 00:10:02,100\r\nv\u00f5rd\u00f5iguslikkus ja v\u00f5rdne kohtlemine.\r\n\r\n<\/pre>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00fchiloeng tutvustab m\u00f5isteid, mida kasutatakse laiemalt nii soouuringutes kui ka kitsamalt antud MOOC-i raames. To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon Mis on need m\u00f5isted, mida antud valdkonnas kasutatakse ning mis on nende t\u00e4hendus? T\u00e4na uurimegi, seda, …<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":186,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions\/186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
L\u00fchiloeng tutvustab m\u00f5isteid, mida kasutatakse laiemalt nii soouuringutes kui ka kitsamalt antud MOOC-i raames. To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon Mis on need m\u00f5isted, mida antud valdkonnas kasutatakse ning mis on nende t\u00e4hendus? T\u00e4na uurimegi, seda, …<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":186,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions\/186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/gender\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}