{"id":90,"date":"2026-03-26T14:21:35","date_gmt":"2026-03-26T12:21:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/?page_id=90"},"modified":"2026-06-09T11:55:54","modified_gmt":"2026-06-09T08:55:54","slug":"10-temaatilised-ulesanded","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/10-temaatilised-ulesanded\/","title":{"rendered":"10. Temaatilised \u00fclesanded"},"content":{"rendered":"<div class=\"wp-block-media-text is-stacked-on-mobile\" style=\"grid-template-columns:22% auto\"><figure class=\"wp-block-media-text__media\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"590\" height=\"419\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/sveta-rymsik_lomp-22.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-175 size-full\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/sveta-rymsik_lomp-22.png 590w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/sveta-rymsik_lomp-22-300x213.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 590px) 100vw, 590px\"><\/figure><div class=\"wp-block-media-text__content\">\n<p>Temaatilised \u00fclesanded on \u00fclesannete t\u00fc\u00fcp, kus k\u00f5ik esitatavad k\u00fcsimused, arvutused ja probleemid on koondatud \u00fche konkreetse teema, elulise n\u00e4htuse, tehnoloogilise seadme v\u00f5i konteksti \u00fcmber (n\u00e4iteks \u201cAutos\u00f5it ja turvalisus\u201d, \u201cNutitelefoni f\u00fc\u00fcsika\u201d v\u00f5i \u201cKliimamuutused\u201d). Temaatilised \u00fclesanded p\u00f5imida kokku f\u00fc\u00fcsika eri valdkondi (nt mehaanikat, elektri\u00f5petust ja soojus\u00f5petust), kuid neid k\u00f5iki hoiab koos \u00fchine l\u00e4biv narratiiv. <\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<p>Seda \u00fclesannete t\u00fc\u00fcpi kasutatakse f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppe t\u00e4henduslikkuse ja motiveerituse t\u00f5stmiseks, killustatud teadmiste \u00fchendamiseks terviklikuks maailmapildiks ning \u00f5ppija oskuse arendamiseks n\u00e4ha \u00fche ja sama n\u00e4htuse v\u00f5i objekti taga mitmesuguseid erinevaid f\u00fc\u00fcsikalisi seadusp\u00e4rasusi.<br>Nende \u00fclesannete kaudu on v\u00f5imalik l\u00e4bida rohkem \u00f5ppematerjali ning seostada omavahel mitte ainult erinevaid f\u00fc\u00fcsika osi, vaid ka erinevaid \u00f5ppeaineid ja tegelikku elu. Antud \u00fclesandet\u00fc\u00fcp langeb suures osas kokku arvutus\u00fclesannetega, kuid ei ole nii teoreetiline, sest abstraktsed kehad ja mudelid on asendatud reaalsete esemete ning situatsioonikirjeldustega.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column has-light-background-color has-background is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p><em>N\u00e4ide<\/em>:\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><em>L\u00e4bivaks teemaks on \u201cMuna\u201d. Vastake j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele, vajadusel teostage katsed.<\/em><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><em>Tee m\u00f5tteline katse: kui visata toores muna vastu kardinat, mis munaga juhtub kardinaga kokkupuute hetkel? Kui aga visata muna vastu seina, mis juhtub? Selgita, miks see nii on.<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>Laua peal on kaks muna, \u00fcks nendest on toores ja teine keedetud. Kuidas neid katki tegemata selgitada, kumb on kumb?<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>P\u00fc\u00fca saada keedetud ja kooritud muna tervena pudelisse, mille suuava on pisut v\u00e4iksem, kui muna l\u00e4bim\u00f5\u00f5t. Kuidas saada see muna sama tervelt pudelist tagasi? Millised seadusp\u00e4rasused seda selgitavad?<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>Soovime teha keedetud muna katki, hoides seda peopesas ja surudes s\u00f5rmed kokku. Kas \u00f5nnestub? Kuidas teha muna ikkagi katki? Selgita, miks.<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>Lihav\u00f5tete p\u00fchaks on kombeks mune v\u00e4rvida. Vahepeal v\u00f5ib juhtuda, et v\u00e4rvub mitte ainult munakoor, vaid ka munavalge pealmine kiht. Milline f\u00fc\u00fcsikaline n\u00e4itus aitab seda protsessi kirjeldada?<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>Kuidas k\u00e4ituvad vees keedetud ja toores muna (ujuvad? upuvad?)? Mida saab teha, et olukorda muuta?<\/em><\/li>\n<\/ol>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Temaatilised \u00fclesanded on \u00fclesannete t\u00fc\u00fcp, kus k\u00f5ik esitatavad k\u00fcsimused, arvutused ja probleemid on koondatud \u00fche konkreetse teema, elulise n\u00e4htuse, tehnoloogilise seadme v\u00f5i konteksti \u00fcmber (n\u00e4iteks \u201cAutos\u00f5it ja turvalisus\u201d, \u201cNutitelefoni f\u00fc\u00fcsika\u201d v\u00f5i \u201cKliimamuutused\u201d). Temaatilised \u00fclesanded p\u00f5imida kokku f\u00fc\u00fcsika eri valdkondi (nt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1024,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-90","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/90","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1024"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/90\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":223,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/90\/revisions\/223"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}