{"id":86,"date":"2026-03-26T14:17:42","date_gmt":"2026-03-26T12:17:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/?page_id=86"},"modified":"2026-06-09T12:29:16","modified_gmt":"2026-06-09T09:29:16","slug":"9-probleemulesanded","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/9-probleemulesanded\/","title":{"rendered":"9. Probleem\u00fclesanded"},"content":{"rendered":"<div class=\"wp-block-media-text is-stacked-on-mobile is-vertically-aligned-center\" style=\"grid-template-columns:18% auto\"><figure class=\"wp-block-media-text__media\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"748\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/rymsik23-46-1024x748.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-252 size-full\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/rymsik23-46-1024x748.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/rymsik23-46-300x219.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/rymsik23-46-768x561.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/rymsik23-46.png 1406w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure><div class=\"wp-block-media-text__content\">\n<p>Probleem\u00fclesanded on \u00fclesannete t\u00fc\u00fcp, kus \u00f5ppijale esitatakse uudne, eluline v\u00f5i teoreetiline konfliktsituatsioon, mille lahendamiseks puudub tal kohe teadaolev eeskuju, algoritm v\u00f5i kindel valem. Erinevalt traditsioonilistest arvutus\u00fclesannetest n\u00f5uab probleem\u00fclesanne esmalt probleemi olemuse defineerimist, selle t\u00fckeldamist v\u00e4iksemateks alamk\u00fcsimusteks ning erinevate f\u00fc\u00fcsika valdkondade teadmiste loovat kombineerimist. <\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<p>Seda \u00fclesannete t\u00fc\u00fcpi kasutatakse k\u00f5rgema taseme m\u00f5tlemisoskuste, anal\u00fc\u00fcsi- ja s\u00fcnteesiv\u00f5ime ning \u00fclekantavate probleemilahendusoskuste (nt h\u00fcpoteeside seadmine ja lahenduste piloteerimine) arendamiseks, valmistades \u00f5ppijat ette reaalsete ja etteandmata struktuuriga eluliste v\u00e4ljakutsete lahendamiseks.<br>\u00d5pilased anal\u00fc\u00fcsivad (reeglina r\u00fchmas) probleemi, otsivad v\u00f5imalikke selgitusi ning teevad kindlaks peamised teadmata kohad, mille kohta tuleb lisainfot hankida. Selle tegevuse eesm\u00e4rgiks on luua \u00fcheskoos probleemi selgitav mudel. P\u00e4rast r\u00fchmat\u00f6\u00f6 tegemist proovitakse iseseisvalt leida lisainfot ja p\u00fc\u00fcda probleem lahendada. Seej\u00e4rel r\u00fchmas selgitatakse ja arutletakse teistega oma v\u00e4lja pakutud lahendusi. Seega saab probleem\u00fclesannet vaadata kolmest etapist koosnevana: algse probleemi anal\u00fc\u00fcs, ise \u00f5ppimine ja l\u00f5puks r\u00fchmana j\u00e4relduste tegemine.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column has-light-background-color has-background is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p><em>N\u00e4ide (autor P. J\u00f5eloo):<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>Mati vanaisal on 2000. aasta Volkswagen Golf IV. S\u00fcgisvaheaja veedab Mati tavaliselt vanaisa juures, nii oli ka seekord. \u00dchel vihmasel p\u00e4eval l\u00e4ksid vanaisa ja Mati linna poodi. Vanaisa tahtis poest tulles autol enne tagurdamist tagaklaasi puhastada, kuid tagumine kojamees liikus vaid natukene ning j\u00e4i seej\u00e4rel seisma, kojamees enam t\u00f6\u00f6le ei hakanud. Kui nad linnast tagasi j\u00f5udsid, siis parkisid nad auto garaa\u017ei ning vanaisa palus Matil kojamehe kaitset kontrollida. Tuli v\u00e4lja, et 25-amprine kaitse oli l\u00e4bi p\u00f5lenud (vt joonis 1). Nad asendasid kaitsme uuega ning proovisid veelkord tagaklaasi kojameest. Ka seekord p\u00f5les kaitse l\u00e4bi. Seej\u00e4rel kontrollisid nad vanaisaga juhtmestiku kriitilisemaid kohti, et ei oleks l\u00fchist tekkinud. Selgus, et juhtmestik oli korras. N\u00fc\u00fcd tuli tagaklaasi kojamehe mootor eemaldada ning kontrollida m\u00e4hist. Millist parameetrit\/suurust tuleb m\u00f5\u00f5ta ja kui suur see peab olema?\u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"416\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt9-1024x416.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-87\" style=\"aspect-ratio:2.4615447788773457;width:763px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt9-1024x416.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt9-300x122.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt9-768x312.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt9.jpg 1046w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Probleem\u00fclesanded on \u00fclesannete t\u00fc\u00fcp, kus \u00f5ppijale esitatakse uudne, eluline v\u00f5i teoreetiline konfliktsituatsioon, mille lahendamiseks puudub tal kohe teadaolev eeskuju, algoritm v\u00f5i kindel valem. Erinevalt traditsioonilistest arvutus\u00fclesannetest n\u00f5uab probleem\u00fclesanne esmalt probleemi olemuse defineerimist, selle t\u00fckeldamist v\u00e4iksemateks alamk\u00fcsimusteks ning erinevate f\u00fc\u00fcsika valdkondade &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1024,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-86","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1024"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":263,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86\/revisions\/263"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}