{"id":46,"date":"2026-03-25T13:08:54","date_gmt":"2026-03-25T11:08:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/?page_id=46"},"modified":"2026-06-09T12:08:02","modified_gmt":"2026-06-09T09:08:02","slug":"5-veaotsingu-ulesanded","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/5-veaotsingu-ulesanded\/","title":{"rendered":"5. Veaotsingu \u00fclesanded"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-media-text is-stacked-on-mobile\" style=\"grid-template-columns:15% auto\"><figure class=\"wp-block-media-text__media\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"668\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/rymsik46-46-668x1024.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-241 size-full\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/rymsik46-46-668x1024.png 668w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/rymsik46-46-196x300.png 196w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/rymsik46-46.png 670w\" sizes=\"auto, (max-width: 668px) 100vw, 668px\"><\/figure><div class=\"wp-block-media-text__content\">\n<p>Veaotsingu \u00fclesanded on f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppes kasutatav meetod, kus \u00f5pilasele esitatakse juba valmis lahendusk\u00e4ik, joonis v\u00f5i v\u00e4ide, mis sisaldab \u00fchte v\u00f5i mitut teadlikku viga. Traditsioonilise arvutamise asemel peab \u00f5ppija asuma hindaja rolli, et valed sammud tuvastada, neid f\u00fc\u00fcsikaliselt p\u00f5hjendada ning korrigeerida. <\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<p>Sellised \u00fclesanded arendavad s\u00fcgavamat arusaamist seadusp\u00e4rasustest, kuna n\u00f5uavad n\u00e4iteks \u00f5igete p\u00f5him\u00f5tete eristamist levinud v\u00e4\u00e4rarusaamadest. Sageli keskendutakse neis t\u00fc\u00fcpilistele eksimustele, nagu valed m\u00f5\u00f5t\u00fchikud, sassi aetud t\u00e4hised v\u00f5i loogikavead valemite teisendamisel. See meetod muudab \u00f5ppimise interaktiivseks, suunates t\u00e4helepanu lahendusprotsessi anal\u00fc\u00fcsile, mitte pelgalt \u00f5ige l\u00f5ppvastuse saamisele. Veaotsingu\u00fclesanne \u00f5petab \u00f5pilast vastuse reaalset suurusj\u00e4rku kontrollima.<\/p>\n\n\n\n<p>Siia kuuluvad ka need valikvastustega \u00fclesanded, kus palutakse leida mitte \u00f5ige, vaid vale vastus.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column has-light-background-color has-background is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p><em>N\u00e4ide (autor K. Priilinn):<\/em> <em>Milline on elektronide suunatud liikumise kiirus h\u00f5betraadis, mille ristl\u00f5ike pindala on 1,2 mm<sup>2<\/sup>, kui voolutugevus juhtmes on 32 mA ning elektronide kontsentratsioon h\u00f5bedas on 6 <\/em><strong><em><sup>.<\/sup><\/em><\/strong><em>10<sup>28<\/sup> m<sup>-3<\/sup>?<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"767\" height=\"272\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt-1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-48\" style=\"aspect-ratio:2.8217821782178216;width:566px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt-1.jpg 767w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt-1-300x106.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 100vw, 767px\"><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column has-light-background-color has-background is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p><em>N\u00e4ide:<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kontrolli Karli poolt lahendatud \u00fclesannet, sest talle tundub, et vastus on ebareaalselt suur:<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kui suure ristl\u00f5ike pindalaga on vasktraat, mille pikkus on 10 m ja takistus 50 m\u03a9?<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"802\" height=\"387\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt2.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-49\" style=\"aspect-ratio:2.070063694267516;width:641px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt2.jpg 802w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt2-300x145.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/990\/nt2-768x371.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 802px) 100vw, 802px\"><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:66.66%\"><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Veaotsingu \u00fclesanded on f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppes kasutatav meetod, kus \u00f5pilasele esitatakse juba valmis lahendusk\u00e4ik, joonis v\u00f5i v\u00e4ide, mis sisaldab \u00fchte v\u00f5i mitut teadlikku viga. Traditsioonilise arvutamise asemel peab \u00f5ppija asuma hindaja rolli, et valed sammud tuvastada, neid f\u00fc\u00fcsikaliselt p\u00f5hjendada ning korrigeerida. Sellised &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1024,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-46","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1024"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":242,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions\/242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fyysikaylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}