{"id":96,"date":"2024-04-04T05:49:02","date_gmt":"2024-04-04T02:49:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/93-aktiivsed-liigutused\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:25","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:25","slug":"93-aktiivsed-liigutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/93-aktiivsed-liigutused\/","title":{"rendered":"9.3. Aktiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-top:12.0pt\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">H\u00fcppeliigese ja labajala aktiivseid liigutusi hinnatakse nii suletud (joonis 5) kui avatud ahelas (joonis 6). T\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata k\u00f5ikidele labajala deformatsioonidele ning deviatsioonidele, aga ka liigesliikuvuse piiratusele, mis soodustavad vigastuste\u00a0 v\u00f5i \u00fclekoormuss\u00fcndroomi teket.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top: 12pt;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1392\" height=\"972\" class=\"alignnone wp-image-285\" style=\"width: 600px;height: 419px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-5.png\" title=\"joonis9-5.png\" alt=\"Joonis 9-5\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-5.png 1392w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-5-300x209.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-5-1024x715.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-5-768x536.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1392px) 100vw, 1392px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"margin-top: 12pt;text-align: center\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Joonis 5. Aktiivsed liigutused suletud ahelas. A \u2013 h\u00fcppeliigese plantaarfleksioon; B \u2013 dorsaalfleksioon; C \u2013 supinatsioon; D \u2013 pronatsioon; E \u2013 varvaste sirutus; F \u2013 varvaste painutus.<\/span><br>\n<\/h5>\n<p style=\"margin-top: 12pt;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1064\" height=\"1242\" class=\"alignnone wp-image-286\" style=\"width: 600px;height: 700px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-6.png\" title=\"joonis9-6.png\" alt=\"Joonis 9-6\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-6.png 1064w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-6-257x300.png 257w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-6-877x1024.png 877w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-6-768x896.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1064px) 100vw, 1064px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJoonis 6. Aktiivsed liigutused avatud ahelas. A \u2013 h\u00fcppeliigese plantaarfleksioon; B \u2013 dorsaalfleksioon; C \u2013 supinatsioon; D \u2013 pronatsioon; E \u2013 varvaste ekstensioon; F \u2013 varvaste fleksioon; G \u2013 varvaste abduktsioon; H \u2013 varvaste adduktsioon.<br>\n<\/h5>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">H\u00fcppe- ja varbaliigeste keskmised, aktiivsed liikuvusulatused, hinnatud avatud ahelas, on toodud tabelis 1.<\/span><br>\u00a0\n<\/p>\n<h5 style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Tabel 1. H\u00fcppe- ja varbaliigeste keskmised, aktiivsed liikuvusulatused. <\/span><br>\n<\/h5>\n<table class=\"table table-hover\" align=\"center\" style=\"border-collapse: collapse;width: 70%\" width=\"342\">\n<tbody>\n<tr style=\"height:38.5pt\">\n<td style=\"width: 50%\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:38.5pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">H\u00fcppeliigese plantaarfleksioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 50%;border-left: none\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:38.5pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">50\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:25.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">H\u00fcppeliigese dorsaalfleksioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">20\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:25.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">H\u00fcppeliigese supinatsioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">45-60\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:25.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">H\u00fcppeliigese inversioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">33\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:25.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">H\u00fcppeliigese pronatsioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">15-30\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:25.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">H\u00fcppeliigese eversioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">18\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:25.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">II-V varba ekstensioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">MTP 40\u00b0; PIP 0\u00b0; DIP 30\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:25.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">Suure varba ekstensioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">MTP 70\u00b0; IP 0\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:25.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">II-V varba fleksioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">MTP 40\u00b0; PIP 35\u00b0; DIP 60\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:25.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">Suure varba fleksioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:25.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">MTP 45\u00b0; IP 90\u00b0<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height:52.0pt\">\n<td style=\"width:153.75pt;border:solidblack1.0pt;border-top:none\" width=\"205\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:52.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">Varvaste abduktsioon ja adduktsioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width:102.75pt;border-top:none;border-left:none;border-bottom:solidblack1.0pt;border-right:solidblack1.0pt\" width=\"137\">\n<p style=\"margin-top:12.0pt;padding:5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt\">\n\t\t\t\t\t<span style=\"height:52.0pt\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">M\u00f5\u00f5detakse harva, kuid m\u00f5\u00f5tmisel v\u00f5etakse aluseks teine varvas kui keskjoon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h4>\n\tH\u00fcppeliigese plantaarfleksioon<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tH\u00fcppeliigese normaalne plantaarfleksioonliikuvus on 50\u00b0.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tNormaalne h\u00fcppeliigese plantaarfleksioonliikuvus on 50\u00b0. H\u00fcppeliiges on plantaarfleksioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui labajalg on s\u00e4\u00e4re suhtes 90\u00b0 (joonis 7A).\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Patsiendi seliliasendis, lihtgoniomeetriga h\u00fcppeliigese plantaarfleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht s\u00e4\u00e4reluu lateraalse peksi alla ehk h\u00fcppeliigese pilule, statsionaarne haar asetatakse piki s\u00e4\u00e4reluu kesktelge suunaga pindluu proksimaalsele peale ning liikuv haar viienda metatarsaalluu peale. Patsiendil palutakse teostada h\u00fcppeliigese plantaarfleksioon kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni (joonis 7B).Gravitatsioonigoniomeetriga h\u00fcppeliigese plantaarfleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend distaalselt kolmandale metatarsaalluule (joonis 7C).<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1484\" height=\"450\" class=\"alignnone wp-image-281\" style=\"width: 600px;height: 182px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-7.png\" title=\"joonis9-7.png\" alt=\"Joonis 9-7\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-7.png 1484w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-7-300x91.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-7-1024x311.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-7-768x233.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1484px) 100vw, 1484px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\tJoonis 7. H\u00fcppeliigese plantaarfleksioon. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; C \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tH\u00fcppeliigese dorsaalfleksioon<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tH\u00fcppeliigese normaalne dorsaalfleksioonliikuvus on 20\u00b0.<br>\n<\/h6>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Normaalne h\u00fcppeliigese dorsaalfleksioonliikuvus on 20\u00b0. H\u00fcppeliiges on dorsaalfleksioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui labajalg on s\u00e4\u00e4re suhtes 90\u00b0 (joonis 7A).<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Patsiendi seliliasendis, lihtgoniomeetriga h\u00fcppeliigese dorsaalfleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse\u00a0<\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\">goniomeetri keskkoht s\u00e4\u00e4reluu lateraalse peksi alla ehk h\u00fcppeliigese pilule, statsionaarne haar asetatakse piki s\u00e4\u00e4reluu kesktelge suunaga pindluu proksimaalsele peale ning liikuv haar viienda metatarsaalluu peale. Patsiendil palutakse teostada h\u00fcppeliigese dorsaalfleksioon kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni (joonis 8A).<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Gravitatsioonigoniomeetriga h\u00fcppeliigese dorsaalfleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend distaalselt kolmandale metatarsaalluule (joonis 8B).<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"880\" height=\"558\" class=\"alignnone wp-image-284\" style=\"width: 400px;height: 254px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-8.png\" title=\"joonis9-8.png\" alt=\"Joonis 9-8\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-8.png 880w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-8-300x190.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-8-768x487.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 880px) 100vw, 880px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Joonis 8. H\u00fcppeliigese dorsaalfleksioon. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; C \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/span><br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tH\u00fcppeliigese supinatsioon ja pronatsioon<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tH\u00fcppeliigese normaalne supinatsioonliikuvus on 45-60\u00b0, pronatsioonliikuvus on 15-30\u00b0.\n<\/h6><p>H\u00fcppeliigese normaalne inversioonliikuvus on 33\u00b0.<\/p>\n<p>H\u00fcppeliigese normaalne eversioonliikuvus on 18\u00b0.<br>\n\n<\/p><p style=\"margin-top:12.0pt\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Normaalne h\u00fcppeliigese supinatsioonliikuvus on 45-60\u00b0, pronatsioonliikuvus on 15-30\u00b0. Kuna\u00a0<\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\">supinatsioon- ja pronatsioonliikuvuses v\u00f5ib esined individuaalseid erinevusi, siis on oluline v\u00f5rrelda s\u00fcmptomaatilise ja as\u00fcmptomaatilise h\u00fcppeliigese liikuvust. Supinatsioon \u00fchendab h\u00fcppeliigese inversioon, adduktsioon ja plantaarfleksioonliikuvust. Pronatsioon \u00fchendab h\u00fcppeliigese eversioon, abduktsioon ja dorsaalfleksioonliikuvust. <\/span>\n<\/p>\n<p>\n\tKuna funktsionaalselt ei saa h\u00fcppeliigese supinatsioon- ja pronatsioonliikuvust m\u00f5\u00f5ta goniomeetriga, siis on allolevalt kirjeldatud h\u00fcppeliigese inversioon- ja eversioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmist.\n<\/p>\n<p>\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Patsient istub toolil, tema labajalg on asetatud p\u00f5randal olevale paberile. M\u00f5\u00f5tmise alguses tehakse paberile m\u00e4rge tsentraalselt patsiendi kanna taga ning teise varba otsas (joonis 9A). Patsiendil palutakse p\u00f6\u00f6rata labajalg sisse, inversioonsuunda\u00a0nii, et kand s\u00e4ilitab kontakti paberiga. P\u00e4rast h\u00fcppeliigese inversioonliigutuse teostamist tehakse m\u00e4rge tsentraalselt teise varba otsas (joonis 9B). Patsient viib labajala paberil m\u00f5\u00f5tmise algasendisse ning p\u00f6\u00f6rab labajala v\u00e4lja, eversioonsuunda nii, et kand s\u00e4ilitab kontakti paberiga. P\u00e4rast h\u00fcppeliigese eversioonliigutuse\u00a0<\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\">teostamist tehakse m\u00e4rge tsentraalselt teise varba otsas (joonis 9C). Patsiendi aktiivse h\u00fcppeliigese inversioon- ja eversioonliigutuste teostamise j\u00e4rgselt \u00fchendab terapeut sirgjoontega kanna ja teise varba punktid ning m\u00f5\u00f5dab inversioon- ja eversioonliikuvuse ulatused paberil goniomeetriga (joonis 9D).<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top: 12pt;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"940\" height=\"1042\" class=\"alignnone wp-image-283\" style=\"width: 500px;height: 554px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-9.png\" title=\"joonis9-9.png\" alt=\"Joonis 9-9\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-9.png 940w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-9-271x300.png 271w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-9-924x1024.png 924w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-9-768x851.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 940px) 100vw, 940px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"margin-top: 12pt;text-align: center\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Joonis 9. H\u00fcppeliigese inversioon ja supinatsioon. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend inversioonil; C \u2013 l\u00f5ppasend eversioonil; D \u2013 m\u00f5\u00f5tmine lihtgoniomeetriga. <\/span><br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tSuure varba ekstensioon ja fleksioon<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tSuure varba normaalne ekstensioonliikuvus MTP liigeses on 70\u00b0 ning IP liigeses 0\u00b0.\n<\/h6><p>Suure varba normaalne fleksioonliikuvus MTP liigeses on 45\u00b0 ning IP liigeses 90\u00b0.<br>\n\n<\/p><p>\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Normaalne suure varba ekstensioonliikuvus MTP liigeses on 70\u00b0, IP liigeses pole sirutus v\u00f5imalik v\u00f5i\u00a0<\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\">on see minimaalne. Normaalne suure varba fleksioonliikuvus MTP liigeses on 45\u00b0, IP liigeses 90\u00b0. Suure varba MTP ja IP liiges on ekstensiooni ja fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui suur varvas on\u00a0<\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\">sirgel teljel esimese metatarsaalluuga (joonis 10A).<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Patsiendi seliliasendis, lihtgoniomeetriga suure varba ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse lateraalselt goniomeetri keskkoht esimese metatarsaalluu pea peale tsentraalselt, statsionaarne haar asetatakse esimesele metatarsaalluule s\u00e4\u00e4reluu mediaalse pekse suunas ning liikuv haar suure varba proksimaalsele luule. Patsiendil palutakse teostada suure varba ekstensioon (joonis 10B). Joonisel 10C on n\u00e4idatud lihtgoniomeetri asetus suure varba MTP liigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel. Goniomeeter on asetatud k\u00fclgservaga nii, et goniomeetri keskkoht on esimese metatarsaalluu pea peal, statsionaarne haar esimesel metatarsaalluul, liikuv haar suure varba proksimaalsel luul.\u00a0 Patsiendil palutakse teostada suure varba fleksioon. Sama goniomeetri asetust kasutatakse ka teiste varvaste liigeste ekstensiooni ja fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1368\" height=\"564\" class=\"alignnone wp-image-282\" style=\"width: 600px;height: 247px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-10.png\" title=\"joonis9-10.png\" alt=\"Joonis 9-10\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-10.png 1368w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-10-300x124.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-10-1024x422.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-10-768x317.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1368px) 100vw, 1368px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"margin-top: 12pt;text-align: center\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Joonis 10. Suure varba MTP liigese ekstensioon ja fleksioon. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend ekstensioonil; C \u2013 l\u00f5ppasend fleksioonil.<\/span><br>\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>H\u00fcppeliigese ja labajala aktiivseid liigutusi hinnatakse nii suletud (joonis 5) kui avatud ahelas (joonis 6). T\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata k\u00f5ikidele labajala deformatsioonidele ning deviatsioonidele, aga ka liigesliikuvuse piiratusele, mis soodustavad vigastuste\u00a0 v\u00f5i \u00fclekoormuss\u00fcndroomi teket. Joonis 5. Aktiivsed liigutused suletud ahelas. A &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-96","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/96","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/96\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":517,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/96\/revisions\/517"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}